Henry Stewart ehk Stuart (Lord Darnley, 1545–1567) — Šotimaa kuningakonsoor

Henry Stewart ehk Stuart, Albany hertsog (7. detsember 1545 – 10. veebruar 1567), enne 1565. aastat tuntud peamiselt kui lord Darnley, oli Šotimaa kuningakonsoor alates 1565. aastast kuni oma mõrvani Kirk o' Fieldis 1567. aastal. Tavaliselt nimetatakse teda lühidalt lord Darnley’ks.

Perekond ja päritolu

Darnley oli Lennoxi 4. krahvi Matthew Stewarti ja tema abikaasa leedi Margaret Douglase teine poeg ning peres vanim elus olnud poeg. Tema emapoolsed vanavanemad olid Margaret Tudor ja Archibald Douglas, Anguse 6. krahv; Margaret Tudor oli kuningas IV Jakobi lesk ja Inglise kuninganna Henry VIII õde. Selle suguluse kaudu oli Darnley Šotimaa kuninganna Mary esimene nõbu, ning tal oli päriminealane järeldus Inglismaa troonile — omadus, mis hiljem tekitas nii poliitilisi pingeid kui intriige.

Haridus, isiksus ja positsioon

Henry Stewarti kohta on allikates segased kirjed: teda kirjeldatakse sageli kui õllevõtvat, isekat ja ettearvamatut noormeest, kelle välimus ja staatust peeti atraktiivseks. Ta oli ambitsioonikas ja nõudis ajapikku suuremat poliitilist mõju. 1565. aastal, pärast abiellumist kuninganna Maryga, anti talle tiitel Albany hertsog ja teda hakati pidama kuningaperes ametlikuks partneriks — kuid temale ei antud automaatselt kuninglikku suveräänsust.

Abielu Maryga ja poliitilised tagajärjed

Mary ja Darnley abiellusid juulis 1565. Abielu oli poliitiliselt laetud: Darnley´l oli pärimisõigus Inglismaa troonile Margaret Tudori kaudu ning paljud šoti aadlikud ja Inglise valitsejad pidasid teda võimalikuks ohuks või liitlaseks sõltuvalt huvidest. Darnley nõudis tihti suuremat mõjuvõimu ja seadis pretensioone trooniõigustele; suhteid raskendasid ka tema ja kuninganna vaidlused ning konfliktid kuninglike nõustajatega.

• 1566. aasta märtsis osales või oli seotud poliitilise intriigiga, mille käigus tapeti kuninganna sekretär David Rizzio. Rizzio tapmine toimus kuningannale kohalviibides ja see süvendas Mary ja Darnley vaenu.
• 9. märts 1566 — Rizzio mõrv, mis suurendas suspitsiooni Darnley rolli suhtes šoti poliitikas.
• 19. juuni 1566 — Mary ja Darnley poeg, tulevane James VI sündis; poja sünd ei aga leevendanud poliitilisi pingeid.

Mõrv Kirk o' Fieldis

10. veebruaril 1567 leiti Darnley surnuna pärast plahvatust tema korteri Kirk o' Fieldi lähedal Edinburghis. Tema keha oli leitud õues, voodiriietes; pealtnägijate ja hilisemate uurijate sõnul ei olnud ta tõenäoliselt surma saanud plahvatuse tõttu, vaid pigem kõrvaldanud teisel moel (smothering või lämbumine), mis tekitas spekulatsioone, et ta oli pärast plahvatust tapetud.

Mõrva järgselt hakkasid ringlema tugevad süüdistused. Peamised kahtlusalused ja võimaliku motiivi otsijad olid kohalikud jõud ning eriti James Hepburn, 4. Bothwelli krahv, kes mõne aja pärast Darnley vastusest kahtluse all abielus kuningannaga. Paljud uskusid, et Mary võis mingil määral olla seotud või vähemalt teadlik plaanist, teised süüdistasid iseseisvaid vandenõulasi aadli seas.

Uurimine, põrmustamine ja pärand

Mõrv jäi ametlikult lahendamata ning üleilmselt ebaselged olud viisid laiaulatuslike spekulatsioonideni. Pärast Darnley surma ja Mary abiellumist Bothwelliga sai Mary olukord poliitiliselt purustavaks: rahvas ja osa aadlist pöördusid tema vastu, ta langes vangi ja 1567. aastal sunniti ta troonist loobuma — sündmused, mis aitasid kaasa tema pikaajalisele vangistusele ja lõppkokkuvõttes Inglismaa jurisdiktsiooni alla sattumisele.

Henry Stewarti surm ja selle ümber tekkinud skandaal mõjutasid oluliselt Šotimaa ajalugu. Tema poeg James VI sai 1603. aastal ka Inglismaa kuningaks Elizabeth I järeltulijana kokku liitudes nõnda Inglismaa ja Šotimaa kroonid.

Võimalikud seletused ja ajalooline vaidlus

Ajaloouurijad on läbi sajandite arutanud erinevaid teooriaid Darnley mõrvast:

• Bothwelli juhtimisel korraldatud vandenõu, kelle eesmärgiks oli eemaldada Darnley ja jõuda kuningannani – Bothwell oli hiljem Mary abikaasa, mis tõstis kahtlusi tema rolli suhtes.
• Šoti aadlike intriigid, kes püüdsid taastada tasakaalu võimusuhetes ja säilitada oma huvid.
• Võimalik osalus kuningannal või tema nõrk teadlikkus – teooriad, mis aitasid õhutada Mary langust ja tema lõplikku vangistamist.

Kuigi tänapäevased ajaloolased on esitanud uusi arheoloogilisi ja dokumendilise tõendusmaterjali analüüse, jääb Darnley surm osaliselt müsteeriumiks ning seda töödeldakse jätkuvalt eri vaatenurkadest.

Kokkuvõte: Henry Stewart, lord Darnley, oli lühikest aega Šotimaa kuningakonsoor, kelle ambitsioonid, pärimisõigus ja traagiline surm mängisid olulist rolli Šotimaa kuninglikus ajaloos. Tema suhe Maryga ja vägivallaline lõpp viis laiaulatuslike poliitiliste muutusteni, mille tagajärjed jõudsid isegi Inglismaa troonipärimise küsimusteni.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Henry Stewart või Stuart?

K: Kes olid Darnley vanemad?

K: Kes olid Darnley emapoolsed vanavanemad?

K: Kes oli Darnley abikaasa?

Küsimus: Kes oli Darnley poeg?

K: Kuidas Darnley suri?

K: Kas inimesed kahtlustasid kuninganna Mariat Darnley mõrva korraldamises?

Otsing