Jack London (1876–1916) Ameerika kirjanik ja sotsialist, Metsiku kutsungi autor

John Griffith "Jack" London (sündinud John Griffith Chaney, 12. jaanuar 1876 – 22. november 1916) oli Ameerika kirjanik, seikleja ja ajakirjanik. Ta sündis Oaklandis, Californias ja kasvas üles tööliskeskkonnas. Nooruses töötas ta mitmel pool (näiteks purjetajana ja konservitehases) ning rändas riigis ringi, kogedes nii vaesust kui ka töökogemusi, mis hiljem tema loomingus peegeldusid. London veetis palju aega oma elust ka Hawaiil ja Alaskal, ning lõpuks ostis ja arendas talu California Glen Ellenis (nn Beauty Ranch).

Kirjandus ja kuulsus

Tema kuulsaim romaan oli "Metsiku kutsung" (The Call of the Wild, 1903). The Call of the Wild räägib koerast nimega Buck, kes viiakse Alaskale tööle koos koerakonnaga, kes tõmbab kelku. Lugu leiab aset Klondike'i kullapalaviku ajal ja kujutab inimese ja looma suhteid, ellujäämist ning tagasi loodusesse pöördumise teemat. Raamat müüs hästi ning tegi Jack Londonist rahvusvahelise kuulsuse. Ta kirjutas ka teisi teoseid, kus on koeri ja hunte — tuntud on näiteks tema romaan Valge hambu (White Fang, 1906).

Lisaks seiklus- ja loomasüžeedele on Jack Londoni loomingus tugev sotsiaalne ja poliitiline mõõde. Ta oli kunagi hulkur ning sellest perioodist kirjutas ta raamatusse "The Road". London oli aktiivne poliitiliselt ja kuulus sotsialistlikku intellektuaalsesse ringi; tema maailmavaadet mõjutaski töölisklassi kogemus. Üks tema poliitilisemaid romaane on "The Iron Heel" (1908), mis kujutab diktaatorliku valitsuse ja kapitalistliku surve vastasseisu ning räägib sellest, kuidas valitsus võib jõuga sotsialistlikku liikumist alla suruda.

Merendus, reisikirjad ja seikluslood

London veetis ka mõnda aega merel ning teenis elatist kui nn "austripiraat" ja meremees. Need kogemused andsid materjali mitmele tema teosele. Ta kirjutas reisikirju ja merendusteemalisi romaane ning jutte, sealhulgas kuulsat romaani "Merehunt" (The Sea-Wolf, 1904) ja reisikogemusi kajastava teose The Cruise of the Snark (1907). Tema lühijuttude seas on tuntud eriti "To Build a Fire" (1908), mis käsitleb mehe võitlust Ameerika põhjapoolse looduse tingimustega.

Eraelu, naised ja talupidamine

Ta abiellus Charmian Londoniga, sündinud Kittredge'iga (tema teine abikaasa) ning Charmianist sai tema püsivast partnerist nii elu- kui ka kirjandusliku kaaslane. Charmian oli sportlik, haritud ja intellektuaalne naine, kes murdis traditsioonilise viktoriaanliku naiselikkuse kujutlusi ning kellel oli oluline roll Londoni elus ja maine kujunemises. (Jack Londoni esimene abielu oli noorusaegne; Charmian jäi tema kõrval oluliseks kuni tema surmani.) Charmian osales aktiivselt ka Jacki maade ja kodu arenduses Glen Ellenis, kus nad püüdsid pidada talupidamist ja loomade heaolu edendada.

London huvitus loomade heaolust, katsetas varajase ökoloogilise põllumajanduse ja seafarmi ideedega ning püüdis luua modelleerivat talu. Tema unistuste kodu, tuntud Wolf House, põles maha enne, kui see jõuti täielikult sisse kolida; tulekahju põhjused on jäänud spekulatsioonideks ja osa allikaid peab seda võimalikuks süütamiseks.[4]

Tervis ja surm

Jack Londoni elu lõpp oli keeruline: ta kannatas terviseprobleemide ja depressiooni all ning suri 22. novembril 1916. Surma põhjused on ajaloolistes allikates mõnevõrra vaieldud; ametlikult on märgitud neeruhaiguse ja sellega seotud tüsistuste osalus, samuti on arvatud, et tema tarvitamine ja valu leevendamiseks kasutatud uimastid võisid rolli mängida. Ta oli alles 40-aastane.

Tuntumad teosed (valik)

The Call of the Wild ("Metsiku kutsung", 1903)
The Sea-Wolf ("Merehunt", 1904)
White Fang ("Valge hambu", 1906)
The Iron Heel (1908)
To Build a Fire (lühijutt, 1908)
Martin Eden (1909) – osaliselt autobiograafiline romaan
The Road (jutustus, põhineb tema hulkuriaegadel)
The Cruise of the Snark (reisikiri, 1907)

Pärand

Jack Londonist sai juba eluajal ülemaailmne kultuuriline nähtus: tema raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse, neid on kohandatud filmideks, tele- ja lavatöödeks ning tema kujutlusvõim ja otsekohene stiil on mõjutanud hilisemaid seiklus- ja looduskirjanduse autoreid. Samas on tema pärand ka vastuoluline: tema poliitilised vaated, mõningad rassilised ja eugenistlikud märkused ning koloniaalajastu perspektiivid on kaasa toonud kriitikat ja keerukama hinnangu tänapäeva lugejate ja teadlaste hulgas.

Jack Londoni elu ja looming jäävad oluliseks osaks 20. sajandi alguse Ameerika kirjandusest: tema tööd ühendavad seikluse, sotsiaalse kriitika, loodusliku realismi ja autobiograafilised elemendid, mis teevad temast endiselt laialt loetava ja uuritava autori.

Ta oli tunnustatud ja vastuoluline tegelane, kelle tööd on jätkuvalt uurimise ja tõlgendamise objektiks ning kelle looming on mõjutanud nii populaarset kultuuri kui ka poliitilist mõtlemist. [3][4]

Küsimused ja vastused

K: Mis oli Jack Londoni kõige kuulsama raamatu nimi?

V: The Call of the Wild.

Küsimus: Millal Jack London elas?

V: Jack London elas 12. jaanuarist 1876 kuni 22. novembrini 1916.

K: Millest räägib raamat "The Call of the Wild"?

V: "The Call of the Wild" räägib koerast nimega Buck, kes viiakse Alaskale tööle koos koerakonnaga, kes tõmbab kelku Klondike'i kullapalaviku ajal.

K: Milliseid raamatuid Jack London veel kirjutas?

V: Lisaks "The Call of the Wild" kirjutas Jack London ka "White Fang" ja "The Road" (mis räägib tema ajast hulkurina) ning palju raamatuid purjetamisest ja laevadest, näiteks "The Sea Wolf".

K: Kes oli Jack Londoni teine naine?

V: Tema teine naine oli Charmian Kittredge, sportlik naine ja intellektuaalne kaaslane, kes murdis viktoriaanliku naiselikkuse vormi.

K: Millised olid Jack Londoni poliitilised veendumused?

V: Ta oli sotsialist ja kirjutas raamatu "The Iron Heel", mis räägib valitsuse jõukasutamisest sotsialistliku liikumise vastu.

K: Kuidas Jack London suri?

V: Ta suri depressioonis.