James Hansen: klimatoloog, NASA Goddardi juht ja Columbia ülikooli dotsent

James E. Hansen (sündinud 29. märtsil 1941 Denisonis, Iowa osariigis) juhtis 2013. aasta alguseni New Yorgis asuvat NASA Goddardi Kosmoseuuringute Instituuti (GISS), mis kuulub Marylandi osariigis Greenbeltis asuva Goddardi kosmoselennukeskuse maateaduste osakonda. Pärast pikaajalist asjaajamist NASA-s töötab ta endiselt aktiivselt teadus- ja avalikus valdkonnas ning on Columbia ülikooli maa- ja keskkonnateaduste osakonna dotsent. Hansen on laialdaselt tuntud nii oma ulatusliku teadustöö kui ka avaliku propageerimise poolest kliimamuutuste ja globaalsete soojenemise teemadel.

Haridus ja ulatuslik teadustöö

Hansen õppis 1960. aastatel Iowa ülikoolis astronoomiat ja füüsikat. Oma varases karjääris keskendus ta planeetide atmosfääride uurimisele ning hiljem laiendas uurimisteemat Maa atmosfääri ja globaalse kliimasüsteemi modelleerimise suunas. Tema töös on olulisel kohal kliimasüsteemi füüsilised protsessid, kasvuhoonegaaside radiatiivne mõju, kliimasensitiivsus ning jää- ja meretaseme vastused soojenemisele.

Panus klimatoloogiasse ja poliitiline mõju

Hansen sai varakult tuntuks oma tööde ja avalduse kaudu kliimateaduse ja poliitika ristumiskohas. Ta oli 1980. aastate lõpus üks silmapaistvamaid teadlasi, kes esinesid Ameerika Ühendriikide kongressi ees, tuues laiemale avalikkusele teaduslikke seisukohti inimeste põhjustatud kliimamuutuste kohta. Tema kliimamudelid ja analüüsid aitasid kvantifitseerida inimtekkelist kasvuhooneefekti ning prognoosida võimalikke temperatuuri- ja meretaseme muutusi eri emissioonistsenaariumide korral.

Hansen on avalikult rõhutanud vajadust kiirete poliitiliste meetmete järele, sealhulgas tõhusa kasvuhoonegaaside vähendamise, süsinikuhindade ja muude poliitiliste instrumentide kasutuselevõtu järele. Ta on olnud ka tugev pooldaja konkreetsetest kliimaeesmärkidest, näiteks soovitusest hoida atmosfääri CO2-kontsentratsioon alla 350 ppm, et vähendada pöördumatute kliimamuutuste riski.

Avalik tegevus, raamatud ja poliitilised seisukohad

Hansen ei piirdu ainult teaduspublikatsioonidega: tema tegevus hõlmab ka laiemat avalikku mõjukust. Tuntud on tema kriitilised avaldused mõnede administratsioonide kliimapoliitika kohta — ta on korduvalt kritiseerinud nii Bill Clintoni kui ka George W. Bushi administratsioonide lähenemisi kliimaküsimustele. Hanseni tugev avalik vastuseis naftaliivade ekspluateerimisele ja Keystone XL torujuhtme projektile tekitas meedias laialdast tähelepanu ning mõningaid vastuolusid.

Ta on ka autoriteetsete teadusartiklite kõrval kirjutanud laiemale publikule suunatud teoseid; Minu lapselaste tormid on Hanseni esimene raamat kliimamuutustest, kus ta seletab teaduslikke järeldusi ning kutsub üles kiiremale tegevusele järgmiste põlvkondade kaitseks. Lisaks teadus- ja populaarteaduslikule tegevusele on Hansen osalenud aktivistlikus tegutsemises, kaasa arvatud meeleavaldused ja mõned juhtumid, kus tema avalik vastuseis fossiilkütuste arendustele viis seadusliku vastutuse alla (rahvalikuks protestiks ja korduvalt arreteerimisega lõppenud meeleavaldusteks on ta olnud valmis).

Vaated tuumaenergiale ja viimased avaldused

Kuigi Hansen on aastaid rõhutanud fossiilkütuste kiiresti vähendamise vajadust, on ta ka olnud ettevaatlik vastuseisuga tuumaenergiale. 2013. aastal oli ta kaasautor avatud kirjas, milles öeldi, et "jätkuv vastuseis tuumaenergiale ohustab inimkonna võimet vältida ohtlikke kliimamuutusi" — see näitab tema valmisolekut hinnata eri energiaallikate rolli kliimaeesmärkide saavutamisel, kui need aitavad oluliselt vähendada süsinikuheitmeid.

Autasud ja tunnustus

Hansen on tunnustatud mitmete auhindade ja akadeemiliste liikmelisustega. Ta valiti 1996. aastal Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks. 2001. aastal pälvis ta 250 000 USA dollari suuruse Heinz'i keskkonnapreemia oma globaalse soojenemise alaste uuringute eest. Ajakiri Time valis ta 2006. aastal 100 kõige mõjukama inimese hulka (Time 100). 2007. aastal jagas ta 1 miljoni USA dollari suuruse Dan Davidi auhinna ja 2008. aastal sai ta PNC Bank Common Wealth Award of Distinguished Service oma silmapaistvate saavutuste eest teaduses.

Tähtsaim teaduslik sõnum ja tänane olukord

Hansen on rõhutanud, et inimtekkeline süsinikdioksiidi emissioon on peamine põhjus viimaste aastakümnete soojenemisest. Ta väitis 2007. aastal avaldatud kirjutistes, et 350 ppm süsinikdioksiidi atmosfääris on turvaline ülempiir, et vältida kliima pöördumist. Sellest soovitusest lähtudes on tema sõnum olnud, et emissioonide kiire vähendamine on vajalik pikaajalise stabiilsuse tagamiseks. Kuigi Hanseni esitatud konkreetsed arvud võisid artikli kirjutamise ajal kajastada tollast olukorda (nt artiklis mainitud 389 ppm), on atmosfääris CO2-kontsentratsioon alates sellest ajast veelgi kasvanud ja tänapäeval jääb see märgatavalt üle 350 ppm piiri, mis suurendab vajadust kiire ja põhjaliku tegevuse järele.

Kriitika ja diskussioon

Hanseni ühendamine teaduse ja avaliku aktivismiga on tekitanud nii kiitust kui ka kriitikat. Pooldajad hindavad tema julgelt esitatud teadlaste sõnumit ja pühendumust poliitilisele muutusele; kriitikud on vahel varjanud muret selle üle, et aktiivne poliitiline sekkumine võib teadusliku objektiivsuse tajumist keerulisemaks muuta. Samuti on tekkinud vaidlusi mõne Hanseni poliitilise seisukoha ja avalduse tõlgenduste üle, kuid tema teadustöö kliimasüsteemi olemuse ja inimtekkelise soojenemise kohta jääb mõjukaks ja laialdaselt viidatuks.

Kokkuvõtlikult on James E. Hansen olnud üks tuntumaid ja mõjukamaid kliimateadlasi viimastel kümnenditel: tema teadustöö on oluliselt mõjutanud arusaamist inimtekkelistest kasvuhooneefektidest ning tema avalik tegevus on aidanud viia kliimamuutuste teemat poliitilise ja ühiskondliku tähelepanu keskmesse.

Küsimused ja vastused

K: Millal sündis James E. Hansen?

K: Milline on praegune süsinikdioksiidi rekordtase atmosfääris?

K: Millises ülikoolis Hansen õppis astronoomiat ja füüsikat?

K: Millise auhinna sai ta 2001. aastal oma globaalse soojenemise alaste teadusuuringute eest?

K: Kui palju on praegune CO2-heitkogus inimese kohta suurem kui tööstusrevolutsiooni eelne tase?

K: Millise raamatu on Hansen kirjutanud kliimamuutuste kohta?

K: Millise avaliku kirja kaasautoriks oli dr Hansen 2013. aastal?

Otsing