John Flamsteed
John Flamsteed FRS (19. august 1646 - 31. detsember 1719) oli inglise astronoom. Ta oli esimene kuninglik astronoom, kes nimetati ametisse 1675. aastal.
Flamsteed arvutas 1666. ja 1668. aasta päikesevarjutused.
Ta oli vastutav mitmete esimeste registreeritud vaatluste eest planeedist Uraan, mida ta pidas ekslikult täheks ja katalogiseeris seda kui "34 Tauri". Esimene neist oli 1690. aasta detsembris, mis on siiani kõige varasem teadaolev astronoomi poolt tehtud Uraani vaatlus.
Tähekataloog ja atlas
Flamsteedit mäletatakse ka tema konfliktide tõttu Isaac Newtoniga, kes oli sel ajal Kuningliku Seltsi president. Flamsteed keeldus avaldamast kuninga tellitud tööd, nii et 1712. aastal avaldasid Newton ja Edmond Halley Flamsteedi "Historia Coelestis Britannica" esialgset versiooni. Nad tegid seda ilma autorit tunnustamata.
Mõned aastad hiljem õnnestus Flamsteedil osta raamatust palju eksemplare ja põletas need avalikult kuningliku observatooriumi ees. Selles raamatus esitatud numbrilised tähesümbolid on siiski endiselt kasutusel ja neid tuntakse Flamsteedi tähesümbolitena.
1725. aastal ilmus postuumselt Flamsteedi enda koostatud "Historia Coelestis Britannica", mille toimetas tema abikaasa Margaret. See sisaldas Flamsteedi tähelepanekuid ja sisaldas 2935 tähe kataloogi, mis oli palju täpsem kui ükski varasem teos. Seda peeti Greenwichi observatooriumi esimeseks oluliseks panuseks. 1729. aastal avaldas tema abikaasa oma Atlas Coelestis, mida abistasid Joseph Crosthwait ja Abraham Sharp, kes vastutasid tehnilise poole eest.
