John Flamsteed — esimene kuninglik astronoom ja varane Uraani vaatleja
John Flamsteed — esimene kuninglik astronoom, varane Uraani vaatleja; tema tähetabelid ja päikesevarjutuste arvutused muutsid 17. sajandi astronoomiat.
John Flamsteed FRS (19. august 1646 – 31. detsember 1719) oli inglise astronoom, kes sai 1675. aastal ametisse nimetamisel esimeseks kuninglikuks astronoomiks. Tema töö ja täpsed vaatlused aitasid tõsta astronoomia mõõtmiste standardeid ning panid aluse kaasaegsele tähekaardistamisele ja navigatsioonile.
Elulugu ja amet
Flamsteed töötas peamiselt Royal Observatorys Greenwichis, mis rajati osaliselt just tema tööd silmas pidades. Ta pühendus elutööna taevakehade täpsetele positsioonimõõtmistele ning instrumentide ja vaatlusmeetodite täiendamisele. Tema täpsed tähtede ja planeetide positsioonid olid tähtsad nii teadusuuringutes kui ka meresõidu navigatsioonis.
Tähtsaimad tööd ja saavutused
- Päikesevarjutuste arvutused: Flamsteed arvutas 1666. ja 1668. aasta päikesevarjutused.
- Tähe- ja planeedivaatlused: ta tegi väga suures täpsuses vaatlusi, mille põhjal koostas ulatusliku tähtede kataloogi ja hiljem ka tähekaardi.
- Instrumentide ja meetodite arendamine: Flamsteed kasutas ja parandas tollaseid mõõteriistu (mural circles, sekstandid jms), et saavutada paremat täpsust positsioonimõõtmistes.
- Tähekaardistamise pärand: tema töödest pärinevad nii nii-öelda "Flamsteedi numbrid" (tähenumbrilised tähisehased konstellatsioonides) – paljud tähtede tähistused, näiteks "34 Tauri", tulenevad tema kataloogist.
Varajane Uraani vaatlus
Flamsteed vastutas mitmete esimeste registreeritud vaatluste eest planeedist Uraan. Ta pidas seda algselt ekslikult täheks ja kataloogiseeris ühe vaatluse kui "34 Tauri". Esimene teadaolev Flamsteedi Uraani vaatlus leidis aset 1690. aasta detsembris — see on seni kõige varasem säilinud astronoomiline Uraani vaatluskirje. Hilisemad analüüsid on näidanud, et mitmed varased tähevaatlused tegelikult vastasid sellele planeedile, enne kui Uraani iseloomu kui planeeti mõisteti ja eristati.
Vaidlused ja avaldamised
Flamsteedil oli karjääri jooksul mõningaid tülisid teiste teadlaste ja ametnikega seoses tema andmete avaldamise ja tõlgendamise üle. Ta oli tuntud oma täpsuse ja nõudliku suhtumise poolest ning ei olnud alati nõus, et tema vaatlused avaldatakse töödeldud või kärbitud kujul. Pikaajaline töö täpsete vaatluste kogu koostamisel mõjutas aga oluliselt astronoomia edasist arengut.
Pärand
John Flamsteedi töö andis aluse standardsetele tähtede positsioonidele ning tema kataloogid ja tähekaardid mõjutasid nii teadust kui ka praktilist navigatsiooni. Royal Observatory Greenwich ja selle hoone (Flamsteed House) on püsinud tähtsate ajalooliste paikadena, mis ühendavad Flamsteedi pärandi kaasaegse astronoomiaga. Tema nime kannavad ka mitmed astronoomilised tähistused ja viited – eriti Flamsteedi tähenumbrid, mida kasutatakse tähtede tähistamisel endiselt laialdaselt.
Tähekataloog ja atlas
Flamsteedit mäletatakse ka tema konfliktide tõttu Isaac Newtoniga, kes oli sel ajal Kuningliku Seltsi president. Flamsteed keeldus avaldamast kuninga tellitud tööd, nii et 1712. aastal avaldasid Newton ja Edmond Halley Flamsteedi "Historia Coelestis Britannica" esialgset versiooni. Nad tegid seda ilma autorit tunnustamata.
Mõned aastad hiljem õnnestus Flamsteedil osta raamatust palju eksemplare ja põletas need avalikult kuningliku observatooriumi ees. Selles raamatus esitatud numbrilised tähesümbolid on siiski endiselt kasutusel ja neid tuntakse Flamsteedi tähesümbolitena.
1725. aastal ilmus postuumselt Flamsteedi enda koostatud "Historia Coelestis Britannica", mille toimetas tema abikaasa Margaret. See sisaldas Flamsteedi tähelepanekuid ja sisaldas 2935 tähe kataloogi, mis oli palju täpsem kui ükski varasem teos. Seda peeti Greenwichi observatooriumi esimeseks oluliseks panuseks. 1729. aastal avaldas tema abikaasa oma Atlas Coelestis, mida abistasid Joseph Crosthwait ja Abraham Sharp, kes vastutasid tehnilise poole eest.
Otsige