Kirstjen Michele Nielsen (sündinud 14. mail 1972) on Ameerika Ühendriikide valitsusametnik ja riikliku julgeoleku ekspert. Nielsen oli 6. detsembrist 2017 kuni 10. aprillini 2019 Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuminister. Enne seda oli ta 6. septembrist 2017 kuni 5. detsembrini 2017 president Donald Trumpi Valge Maja peastaabi juhataja asetäitja. Mitteametlikult täitis ta staabiülema asetäitja rolli alates sellest, kui John F. Kelly sai 31. juulil 2017 Valge Maja staabiülemaks.

Nielsen on Sunesis Consulting'i asutaja ja endine president; ettevõte tegeles julgeoleku-, kriisi- ja poliitikastrateegia nõustamisega. Tema karjäär hõlmab tööd nii valitsuses kui ka erasektoris ning keskendub peamiselt sisejulgeoleku, kriisijuhtimise ja julgeolekupoliitika küsimustele.

Nomineerimine ja kinnitamine

11. oktoobril 2017 nimetas president Donald Trump Nielseni uueks Ameerika Ühendriikide sisejulgeolekuministriks. 5. detsembril 2017 kinnitas senat tema ametisse nimetamise 62–37 häälteenamusega. Ta astus ametisse detsembris 2017 ning ametist lahkus aprillis 2019, esitades tagasiastumisavalduse 7. aprillil 2019 ja lahkudes ametist 10. aprillil 2019.

Aeg sisejulgeolekuministrina

Ministrina juhtis Nielsen suurt agentuuride kooskõlastust sisejulgeoleku valdkonnas, sealhulgas piirikontrolli, immigratsiooni ja erakorralise reageerimise küsimustes. Tema ametiaeg oli märgiline piiri- ja immigratsioonipoliitikate tugevama rakendamise ning administratsiooni prioriteetide, nagu piiri turvalisus ja sisserände kontrollimine, esiletõstmise poolest.

Vastuolud ja kriitika

Nielseni ametiaeg oli tugevalt poliitiseeritud ja kaasnes terav avalik tähelepanu ning kriitika. Ta oli käsilolevate ja administratsiooni poliitikate, sealhulgas rändepoliitikatega seotud otsuste keskel, mis tõid kaasa diskussioone ametliku poliitika ja selle humanitaarsete tagajärgede üle. Tema tegevust ja juhtimisotsuseid kritiseeriti nii poliitilisel areenil kui ka õiguskaitse- ja inimõigusrühmade poolt.

Tagajärjed ja lahkumine

Nielseni lahkumist 2019. aasta aprillis käsitlesid meedia ja kommentaatorid osaliselt kui tulemus püsivat survet administratsioonis toimunud rändepoliitika lahendamata vastuolude ja poliitiliste pingete tõttu. Pärast tema lahkumist määrati sisejulgeolekuministri ametikohale sujuvalt ajutine juhtimine kuni püsiva järglase määramiseni.

Pärast ametist lahkumist

Pärast teenistust valitsuses on Nielsen osalenud avalikus diskursuses julgeoleku- ja rändeküsimuste teemadel ning tema töö poliitika kujundamisel on jätkuvalt osa laiemast arutelust USA sisejulgeolekuprioriteetide üle. Tema karjäär näitab liikumist avaliku sektori ametikohtadelt erasektorisse ning tagasi valitsusse, mis on levinud paljude julgeolekuvaldkonnas töötavate spetsialistide seas.

Hinnang ja pärand

  • Tugev rõhuasetus piiri- ja immigratsiooniküsimustel ning sisejulgeoleku tugevdamisel.
  • Kriitiline tähelepanu poliitikate humanitaarsete ja seaduslike tagajärgede osas.
  • Oluline roll administratsiooni algusaegade julgeolekupoliitika elluviimisel.

Kuigi Nielsen jagab mitmeid tunnustusi nende seas, kes toetasid rangemat piiri- ja immigratsioonipoliitikat, jääb tema ametiaeg avalikku mälusse ka vaidluste ja diskussioonide tõttu, mis puudutasid immigratsiooni haldamist ja julgeolekupoliitika prioriteete.