National Hockey League (NHL) on professionaalne jäähokiliiga, mis asutati 1917. aastal ja kuhu kuulub tänasel päeval 32 meeskonda. Iga meeskond võib valida endale ühe ametliku kapteni, kelle peamine roll on esindada meeskonda kohtunikega suhtlemisel ja vajadusel reeglite tõlgendamise üle arutlemisel. Kaptenid kannavad oma vormil tähte "C", varakaptenid (alternatiivsed kaptenid) aga tähte "A"; mõlema tähe kõrgus on 7,6 cm (3 tolli).

Kapteni ja varakapteni määramine

Igal meeskonnal ei ole kohustuslik kaptenit määrata — mõned klubid töötavad hooajaid ilma ametliku kaptenita ning kasutavad selle asemel mitut varakaptenit. NHL-i reeglid lubavad treeneril määrata kolm varakaptenit ainult siis, kui kapten ei pela mängus; see peab olema tehtud enne mängu algust. Paljud meeskonnad, isegi kui neil on kapten, määravad hooaja jooksul rohkem kui kaks varakaptenit ja vahetavad neid erinevates mängudes.

Väravavahtide roll ja ajalugu

Väravavahid ei tohi mängu ajal olla kaptenid — seda reeglit kehtestati 1948. aastal pärast juhtumeid, kus väravavahid pidasid kohtunikega suhtlemisel liiga pikki vahemaid ja katkestasid sellega mängu voolu. Kuigi väravavaht ei tohi tegutseda jääl kaptenina, võib meeskond siiski ametlikult nimetada väravavahi kapteniks; igapäevaselt vastavad siis jääl kohtunikega varakaptenid.

Kuulsaim näide on Vancouver Canucksi väravavaht Roberto Luongo, kes oli meeskonna kapten, kuid kuna NHL-i reegel ei lubanud väravavahil olla mängus kaptenina, ei saanud Luongo kanda "C"-d mänguvormil ega osaleda kohtunikega reaalselt jääl suhtlemises. Selle tõttu kasutas Canucks turniiridel kolme varakaptenit (mitte tavapäraseid kahte); neist üks, Willie Mitchell, täitis kohtunikuga suhtlemise ülesande. Luongo kandis "C"-d küll mitte vormil, vaid osana oma maski esikülje kujundusest.

Lisaks Luongole ja Bill Durnanile (1940ndate Montreal Canadiensi väravavaht, kelle järel reegel võeti vastu) on liiga ajaloos olnud veel mitu väravavahti, keda on ametlikult nimetatud kapteniks: John Ross Roach (Toronto St. Patricks), George Hainsworth (Montreal Canadiens), Roy Worters (New York Americans), Alex Connell (Ottawa Senators) ja Charlie Gardiner (Chicago Black Hawks).

Ajaloolised saavutused ja rekordiomanikud

  • Kui Connor McDavid nimetati Edmonton Oilersi kapteniks, sai temast NHL-i ajaloo noorim alaline kapten — see on auaste "alaline" ehk mitte ajutine määramine.
  • Gabriel Landeskog (Colorado Avalanche) ja Sidney Crosby (Pittsburgh Penguins) on vastavalt teisel ja kolmandal kohal noorimate alaliste kaptenite hulgas.
  • Brian Bellows määrati 1984. aastal ajutiseks kapteniks Minnesota North Starsis (kui Craig Hartsburg sai vigastada) ning on seetõttu noorim mängija, kes on NHL-i ajaloos olnud meeskonna kapten (ajutiselt).
  • Mark Messier on ainus mängija, kes on kaptenina võitnud Stanley Cupi kahe erineva meeskonnaga: 1990 Edmonton Oilersiga ja 1994 New York Rangersiga. Messier oli ka vanim alaline kapten liigas — ta kandis Rangersi kaptenipaela oma viimastel hooaegadel, olles 43-aastane (hooajal 2003–04).
  • Sidney Crosby oli 2009. aastal Pittsburgh Penguinsiga Stanley Cupi võites noorim kapten, kes selle tiitli saavutas.
  • Steve Yzerman (Detroit Red Wings) omab ühe meeskonna kaptenina pikimat ametiaega NHL-i ajaloos — ta oli Red Wingsi kapten kokku 19 hooaega (ligikaudu 20 aastat).

Märkused ja praktika tänapäeval

Kapteniks nimetamine peegeldab sageli nii mängija juhiomadusi kui ka tema rolli meeskonnas locker room'i ja väljakul. Kaptenid osalevad meeskonna esindajana pressikonverentsidel, hoiavad kontakti kohtunikega ning mängujuhtide või vanema mängija rollide puhul võtavad suurema vastutuse meeskonna taktika ja moraali eest. Varakaptenid toetavad kaptenit ja võtavad tema ülesanded üle vajadusel.

Oluline on meeles pidada, et terminid "varakapten" ja "asenduskapten" tähistavad sama ametipositsiooni Eesti keeles ning neid kasutatakse vaheldumisi. Reeglid ja tava võivad hooajate lõikes veidi erineda, kuid põhialused — üks kapten või kaptenita meeskond ja varakaptenite määramine — jäävad samaks.