Alates Premier League'i algusest on eri staadionitel peetud 58 esiliiga tasemel mängu ja hooajal 2016–17 pidi veel üks staadion võõrustama oma esimest kohtumist. Premier League'i avavoorud peeti 15. augustil 1992. aastal ning avamängudes olid võõrustajaks 11 erinevat klubi.

Tugev muutus Inglise jalgpalli staadionitulenes tuli pärast Hillsborough’ katastroofi 15. aprillil 1989. Selle sündmuse uurimise järgselt koostatud Taylor’i aruanne (avalikustatud 1990. aastal) soovitas eemaldada seisvaid terrassialasid ja liikuda täielikult istmete kasutamisele. Soovitus oli jõustada kuni 1994–95 hooajaks ning see tõi kaasa laiaulatusliku ümberehituseperioodi: vanad terrassid asendati turvalisemate, kõiki istekohti pakkuvate staadionitega ja paljud klubid pidid vähendama või ümber mõtestama oma mahutavust.

Mõningad klubid kasutasid üleminekuperioodil erandlikke lahendusi: kui Fulham tõusis hooajal 2000–01 tagasi kõrgliigasse (1. divisjonist), võimaldas erand ajutiselt terrasside olemasolu, et anda klubile rohkem aega oma koduväljakul tehtavate muudatuste lõpetamiseks. Selle perioodi jooksul mängis Fulham ajutiselt koduvõistlusi Loftus Roadil, kuna Craven Cottage'i ümber- ja juurdeehitus ei olnud veel valmis; nad naasid oma ajakohastatud kodustaadionile hooajaks 2004–05.

Staadionide arvu ja laadi osas on olnud mitu olulist verstaposti: näiteks sai Burnley kodustaadion Turf Moor'i staadion 19. augustil 2009. aastal 50. Premier League'i staadioniks, kui vastaseks oli Manchester United. Bournemouthi Dean Court oli viimastest debüteerijatest – nende esimene Premier League'i kodumäng peeti seal 8. augustil 2015 vastamisi Aston Villa. Järgmine staadion, millel oli plaanis korraldada oma esimene Premier League'i mäng, oli London Stadium, kui West Ham Unitedi uus kodustaadion pidi võõrustama Bournemouthi 21. augustil 2016.

Üldisemad trendid viimastel kümnenditel on olnud selged: staadionite moderniseerimine ohutuse, vaatajaskonna mugavuse ja kommertsivõimaluste parandamiseks; tihti kaasneb see mahu- ja hinnaerinevuste suurenemise, paremate puhkealade, VIP‑kabiinide ja tehniliste lahenduste (nt paremad televisioonivõimalused ja valgustus) rajamisega. Samuti on tavaline, et klubid ajutiselt jagavad staadione või mängivad laenult mujalt, kui kodustaadioni ümberehitus seda nõuab. Staadionide nimed ja omandisuhted on samuti muutunud — sponsorlus ja ümbernimetamised on muutnud paljude traditsiooniliste nimede kasutust ajas.

Kokkuvõttes peegeldavad Premier League’i staadionid nii Inglismaa jalgpalli ajalugu kui ka viimaste aastakümnete turvalisuse ja kommertsialiseerumise arengut: vanad, kitsad terrassid on suures osas asendunud kaasaegsete, kõiki mugavusi pakkuvate areenidega, kuid samal ajal on säilinud palju traditsioonilisi koduväljakuid, mis on läbinud põhjaliku uuenduse.