Maine Road oli suur jalgpallistaadion Moss Side'is, Manchesteris, Inglismaal. See oli Manchester City F.C. koduks alates selle ehitamisest 1923. aastal kuni 2003. aastani. Staadion sai oma nime tänavalt, millele see ehitati — Maine Road (varem tuntud kui Dog Kennel Lane) — ja paiknes ühes Manchesteri lõunaosa vanematest linnaosadest. Tänav ja ümbrus olid ajalooliselt osa linna läänesuunalisest liikumisteest, millel on oma pikk ajalugu.

Ajalooline taust ja ehitus

Kui staadion avati 1923. aastal, oli see oma suuruse poolest Inglismaa suurim klubiväljak ja riigi suuruselt teine pärast Wembley staadionit. Maine Road ehitati selleks, et asendada Manchester City varasem koduväljak Hyde Road ning pakkuda kasvavale fännibaasile suuremat ja moodsamat mänguareeni. Aastakümnete jooksul läbikäidud arendustööd ja laiendused muutsid staadioni ilmet mitu korda: lisati tribüüne, parandati infrastruktuuri ja ajakohastati rajatisi vastavalt nõuetele ning tehnoloogia arengule.

Arhitektuur ja tribüünid

Staadionit iseloomustasid mitmed eraldiseisvad tribüünid, millest üks kuulsamaid oli idapoolne Kippax-tribüün — algselt suure ja tiheda terrassiga ehk seisukohtadega osa, mis andis mängudele erilise atmosfääri. 1990. aastate ja Taylor Reporti järel kohustusliku istmete paigaldamise tõttu muundati mitmeid tribüüne, sealhulgas Kippaxi, mille iseloom ja maht muutusid oluliselt. Enne sulgemist oli Maine Roadi mahutavus umbes 35 150 istekohta, olles kohandunud kaasaegsete turvanõuete ja mugavuse standarditega.

Märkimisväärsed mängud ja publikurekordid

Staadionil on peetud mitmeid ajaloolisi mänge ning seal on nähtud nii suuri võite kui valusat kaotust. Maine Roadi publikurekord püstitati 1934. aastal, kui Manchester City ja Stoke City vahelist FA Cupi mängu tuli vaatama 84 569 inimest — see on Inglismaa suurim publikumäär klubi koduväljakul (maailmarekordiks jäi 1923. aasta FA Cupi finaal). Järgmisel aastal, veebruaris, registreeriti staadionil Football League'i kõrgeim külastatavus ühe liigamängu raames — selleks oli kohtumine Arsenali vastu, kui tribüünid täitusid 79 491 vaatajaga; see jääb Manchester City suurimaks liigakülastuste arvuks ühel mängul.

Roll kogukonnas ja muud kasutused

Maine Road ei olnud oluline vaid jalgpalli mõttes: see oli ka linnaosa kogunemiskoht, kus peeti erilisi üritusi ja mõnel aastal ka teisi spordi- või kultuuriüritusi. Aastate jooksul kujunes see kohaliku kogukonna identiteedi osaks ja tähistas Manchester City tõuse ja langusi — nii meistritiitlite ja karikavõitude perioode kui ka raskemaid aegu ja languseid liigatasemel.

Lõpp ja järelkaja

Hooaeg 2002–03 oli Manchester City viimane täishooaeg Maine Roadil. Viimane ametlik mäng klubile koduväljakuna toimus 11. mail 2003. aastal; järgnenud hooajal kolis klubiorganisatsioon uude City of Manchester Stadiumile ida-Manchesteris (hiljem tuntud Etihad Stadium). Maine Road lammutati 2004. aastal ning vana staadioni ala rekonstrueeriti — enamjaolt rajati elamupiirkonda ja jaekaubanduse hooneid ning paigaldati mälestusplaate, mis mäletavad staadioni olulist rolli linna ja klubi ajaloos.

Pärand

Maine Road jääb mällu kui üks olulisi era- ja avaliku elu areeneid Manchesteri spordiajaloos: see oli paigaks, kus loodi meenutusi, kus peeti suuri mänge ja kus kujunesid fännikultuur ning klubi identiteet. Kuigi staadion ise enam ei eksisteeri, elab selle pärand edasi nii mälestustes kui kohalikus ruumiloomekultuuris ning klubi ja fännide ajalookirjutustes.

  • Avatud: 1923
  • Peamine kodu: Manchester City F.C. (1923–2003)
  • Maksimaalne registreeritud publik: 84 569 (1934, FA Cup)
  • Viimane kodumäng: 11. mai 2003
  • Lammutatud: 2004