Louis Jean Marie de Bourbon (16. november 1725 – 4. märts 1793) oli Louis Alexandre de Bourbon'i ja tema abikaasa Marie Victoire de Noailles' poeg ning Louis XIV ja Madame de Montespan'i pojapoegade järeltulija. Alates sünnist kandis ta Penthièvre'i hertsogi tiitlit. Ta päris oma isalt mitmeid tiitleid ja maavaldusi ning oli oma eluajal üks Prantsusmaa kõige varandusrikkamaid mehi.

Perekond ja järglased

Kuigi tema isa oli kuninga ebaseaduslik poeg, tunti noort hertsogi laialdaselt kui verivürsti ja talle anti vastav auaste ning kohtlemine seltskonnas. Louis Jean Marie'l oli mitu last, kuid suur osa neist suri varases eas — see oli tolle aja aristokraatia jaoks kahjuks tavaline. Tema tuntuim järeltulija oli tütar Louise Marie Adélaïde de Bourbon, kes abiellus Philippe Égalité'ga (Louis Philippe II, Orléansi hertsog) ning sama perekonna kaudu sai hiljem kuningaks Louis-Philippe.

Varandus ja pärand

Suurem osa tema tohutust varandusest pärines keerukate pärimus- ja liitumiste kaudu, osa sellest tuli ka La Grande Mademoiselle'i järelpärandist. Penthièvre oli kuulus mitte ainult rikkuse, vaid ka oma suursuguse meelsuse poolest: ta tegutses heldelt vaeste ja heategevuse kasuks ning oli tuntud oma lahkuse tõttu kohalike elanike seas.

Mõjutus ja maavaldused

Ta omas ulatuslikke maavaldusi ja losse ning tema maade hulka kuulus ka maa, kuhu hiljem ehitati tulevane Dreux' kuninglik kabel. See kabel sai hiljem Bourbon-Penthièvre'i perekonna perekondlikuks kalmistuks ning on seotud perekonna mälestusega viimastel sajanditel.

Revolutsiooni aeg ja mälestus

Prantsuse revolutsioon ja selle järgsed sündmused mõjutasid tugevalt paljusid aristokraatlikke perekondi, sh Penthièvre'i majapidamist. Louis Jean Marie de Bourbon suri 1793. aastal – ajavahemikul, mil riik oli suures poliitilises ja sotsiaalses muutuses. Tema mälestus on säilinud nii kui suursuguse varanduse ja heategevuse sümbolina ning läbi liini, mis viis lõpuks 19. sajandi alguse poliitiliste-kuninglike arenguteni.

Märkus: penthièvre'i hertsogi elu ja pärand on seotud mitme suure Prantsuse aristokraatliku perekonna ja keeruliste pärimistraditsioonidega; tema mõjukus tuli nii sünnijärgsest staatusest kui ka ulatuslikust maavalduste ning pärandite kogumistest.