Paul Martin Jr. (sündinud 28. augustil 1938) on Kanada poliitik ja endine ärijuht. Ta oli Kanada 21. peaminister ja Kanada Liberaalse Partei juht. Martin sai peaministriks 12. detsembril 2003, kui Jean Chrétien astus tagasi. Ta juhtis valitsust kuni 2006. aastani: liberaalid võitsid 28. juunil 2004 toimunud valimised rohkemate kohtadega kui teised erakonnad, kuid ilma absoluutse enamuseta, mistõttu Martin juhtis vähemusvalitsust. Teised valimised toimusid 23. jaanuaril 2006; liberaalid kaotasid ning järgmiseks peaministriks sai Stephen Harperist.

Varasem elu ja haridus

Martin sündis Windsoris, Ontarios. Tema isa, Paul Martin Sr., oli 33 aastat Kanada alamkoja liige ja kuulus kabinetti. Paul Martin Jr. lõpetas 1961. aastal Toronto ülikooli bakalaureuse õpingutega ajaloo ja filosoofia alal ning 1965. aastal Toronto ülikooli õigusteaduskonna. Ta abiellus 1965. aastal Sheila Martiniga.

Karjäär enne peaministriks saamist

Pärast ülikooli töötas Martin ärimaailmas ning juhtis perekonna ettevõtteid, mille kaudu ta omandas laiemat kogemust äri- ja finantsvaldkonnas. 1988. aastal valiti ta Quebecis asuva LaSalle-Émard'i piirkonna parlamendisaadikuks. Ta sai tuntuks nii era- kui avalikus sektoris kogutud rahandusalase kogemuse poolest.

Rahandusminister (1993–2002)

Martin teenis valitsuses kui rahandusminister aastatel 1993–2002. Sellel ametikohal omandas ta rahvusvahelise maine oma rangete eelarvepoliitiliste otsuste tõttu: tema juhtimisel suunati Kanadat majanduskasvu teele ja vähendati valitsuse puudujääki, mis viis lõpuks eelarve tasakaalustamiseni ja mitmete aastate jooksul tekkivate ülejääkideni. Tema meetmeid ja distsipliini rahandusvaldkonnas hinnati laialdaselt kui pannus Kanadale suunatud pikaajalisele eelarvepuudujäägi vähendamisele.

Peaministri aeg (2003–2006)

2003. aasta alguses valiti Martin Liberaalse Partei juhiks ja kuus nädalat hiljem sai ta peaministriks. Tema lühikese peaministriajaga seostuvad nii olulised reformid kui ka poliitilised raskused:

  • Valitsus toetas ja edendas samasooliste abielu õiguslikku tunnustamist; parlamendis vastu võetud Civil Marriage Act (2005) legaliseeris samasooliste abielu kogu Kanadas.
  • Martini valitsusaeg räsis 2004.–2005. aastatel nii-öelda sponsorlusskandaal, mis kahjustas Liberaalide mainet ja osaliselt kaasa aitas erakonna 2006. aasta kaotusele.
  • 2006. aastal võttis parlament vastu umbusaldushääletuse, mille tulemusena kutsuti esile riigivalimised 23. jaanuaril 2006 ja liberaalid jäid opositsiooni.

Kõigi nende sündmuste taustal kritiseeriti tihti Martini juhtimisstiili – teda süüdistati otsustusvõime puudumises ja poliitilises kõhklemises, mistõttu ajakirjandus andis talle hüüdnime "Mr. Dithers". Nimekas ajakiri The Economist kasutas seda väljendit, vihjates tema kalduvusele sageli oma arvamust muuta.

Pärast peaministrikohta ja edasine tegevus

Pärast 2006. aasta valimiskaotust astus Martin peagi tagasi Liberaalse Partei juhi kohalt. Ta jätkas mõnda aega parlamendis, kuid astus lõpuks poliitikast tagasi ja läks tagasi erasektorisse ning ühiskondlikku tegevusse. Pärast peaministriks olemise perioodi on ta osalenud avalikes aruteludes, heategevuses ja mõnel avalikul nõustamises, kuid ta ei naasnud enam Kanadas poliitika esirinnale.

Pärand ja hinnang

Paul Martini ametiaeg rahandusministrina jääb paljude jaoks tema peamise saavutuse—eelarvete tasakaalustamise ja riigi finantsilise distsipliini—näitajaks. Peaministrina on tema pärand aga mitmetahulisem: esile tõstetakse nii samasooliste abielu seadustamist ja mõningaid reformipüüdlusi kui ka sponsorlusskandaali mõju, mis nõrgestas Liberaalide populaarsust. Avalik hinnang tema peaministriajale on erinenud: kuigi rahandusalased saavutused tõstsid tema mainet, peetakse tema valitsuse perioodi paljude kanadalaste jaoks problemaatiliseks ja vastuoluliseks.