Kanada alamkoda
Kanada alamkoda (prantsuse keeles Chambre des communes) on Kanada parlamendi osa koos suverääni (keda esindab kindralkuberner) ja senatiga. Alamkoda on valitud organ, kuhu kuulub 338 liiget, keda nimetatakse parlamendiliikmeteks (MP). Parlamendiliikmed valitakse korraga maksimaalselt neljaks aastaks. Iga liige valitakse ühes riigi föderaalses valimisringkonnas, mida tavaliselt nimetatakse ridings.
Alamkoda loodi 1867. aastal, kui 1867. aasta Briti Põhja-Ameerika seadusega loodi Kanada Dominion, ja selle eeskujuks oli Briti alamkoda. Alamkoda nimetatakse mõnikord "alamkojaks", kuigi tal on rohkem võimu kui "ülemkojal", senatil. Mõlemad kojad peavad uute seadustega nõustuma, kuid senat lükkab väga harva tagasi alamkoja vastuvõetud seaduseelnõud (kuigi senat muudab aeg-ajalt seaduseelnõusid). Kanada valitsus vastutab ainult alamkoja ees. Peaminister jääb ametisse ainult seni, kuni tal on alamkoja toetus.
Kanada alamkoda asub parlamendihoonete keskplokis Parliament Hillil Ottawas, Ontarios.
Erinevalt Ühendkuningriigi parlamendist on Kanada parlamendi volitused piiratud, sest provintside seadusandjatel on ainuõigus võtta vastu seadusi teatud asjade kohta.
Kuni 1982. aastani oli ainult Ühendkuningriigi parlamendil õigus muuta Briti Põhja-Ameerika seadust, et kaitsta provintside seadusandjate õigusi ja volitusi. Seda muudeti Kanada seadusega. Kanadas nimetatakse Briti Põhja-Ameerika seadust nüüd põhiseaduse seaduseks.
Palju alamkoja tööd teevad komisjonid, mis võivad kulutada rohkem aega mingi teema uurimisele kui kogu alamkoda.
Komisjonide nimekiri
- Aborigeenide küsimused ja põhjapoolne areng
- Juurdepääs teabele, eraelu puutumatus ja eetika
- Põllumajandus ja põllumajandus- ja toiduainetööstus
- Kanada kultuuripärand
- Kodakondsus ja sisseränne
- Keskkond ja säästev areng
- Rahandus
- Kalandus ja ookeanid
- Välisküsimused ja rahvusvaheline areng
- Valitsuse tegevus ja hinnangud
- Tervis
- Inimressursid, sotsiaalne areng ja puuetega inimeste staatus
- Tööstus, teadus ja tehnoloogia
- Rahvusvaheline kaubandus
- Õiglus ja inimõigused
- Sidekomitee
- Riigikaitse
- Loodusvarad
- Ametlikud keeled
- Menetlus ja majapidamisasjad
- Avalik arvepidamine
- Avalik turvalisus ja riiklik julgeolek
- Naiste staatus
- Transport, infrastruktuur ja kogukonnad
- Veteranid
Küsimused ja vastused
K: Mida kujutab endast hospiitshooldusravi?
V: Alamkoda on Kanada parlamendi alamkoda. See on valitud organ, mis koosneb 338 liikmest, keda tuntakse parlamendiliikmetena (MP).
K: Kui kauaks parlamendiliikmed valitakse?
V: Parlamendiliikmed valitakse korraga maksimaalselt neljaks aastaks.
K: Kuidas valiti liikmed alamkotta?
V: Parlamendiliikmed valitakse ühes Kanada föderaalses valimisringkonnas, mida tavaliselt nimetatakse ridings.
K: Millal loodi alamkoda?
V: Alamkoda loodi 1867. aastal, kui 1867. aasta Briti Põhja-Ameerika seadusega loodi Kanada Dominion ja selle eeskujuks oli Briti alamkoda.
K: Milline on senati ja alamkoja suhe?
V: Mõlemad kojad peavad uute seadustega nõustuma, kuid senat lükkab väga harva tagasi alamkoja vastuvõetud seaduseelnõud (kuigi aeg-ajalt muudab neid). Valitsus vastutab ainult alamkoja ees ja peaminister jääb ametisse ainult seni, kuni tal on selle toetus.
K: Kus asub Kanada alamkoda?
V: Kanada alamkoda asub keskblokis Parliament Hillil Ottawas, Ontarios.
K: Millised volitused on Kanada parlamendil ?
V: Kanada parlamendi volitused on piiratud, sest provintside seadusandjatel on ainuõigus võtta vastu seadusi mõnede asjade kohta. Kuni 1982. aastani oli ainult Ühendkuningriigi parlamendil õigus muuta Briti Põhja-Ameerika seadust, seda tehti selleks, et kaitsta provintside seadusandjatele antud õigusi ja volitusi. See muutus Kanada seaduse vastuvõtmisega , kus Briti Põhja-Ameerika seadusest sai põhiseaduse seadus .
