Kanada alamkoda (House of Commons) — Kanada parlamendi valitud kogu

Avasta Kanada alamkoja (House of Commons) ülesanded, 338 valitud liiget, mõju valitsusele ja seadusandlusele — Parlament Hill, Ottawa.

Kanada alamkoda (prantsuse keeles Chambre des communes) on Kanada parlamendi osa koos suverääni (keda esindab kindralkuberner) ja senatiga. Alamkoda on valitud organ, kuhu kuulub 338 liiget, keda nimetatakse parlamendiliikmeteks (MP). Parlamendiliikmed valitakse korraga maksimaalselt neljaks aastaks, kuid parlamendid võivad lõppeda varem valitsuse lagunemise või dissolution'iga. Iga liige valitakse ühes riigi föderaalses valimisringkonnas, mida tavaliselt nimetatakse ridings. Alamkoja töökeeled on inglise ja prantsuse; liikmetele on tagatud samal ajal toimuv tõlge.

Struktuur ja koosseis

Alamkoda koosneb valimistel valitud MP-dest ning selle tööd juhib esimees (Speaker), kes valitakse alamkoja liikmete seast. Esimees on kohtumees ning peab säilitama erapooletuse, juhatades istungeid ja tagades protseduurilise korra. Lisaks esimehele on olulised ametikohad nagu opositsioonijuhi ja eri fraktsioonide juhid, samuti fraktsioonide (parteide) ridades toimuv organiseeritus.

Õiguslikud volitused ja roll

Alamkojal on Kanadas keskne seadusandlik roll: ta algatab ja arutab seaduseelnõusid ning kontrollib valitsust. Peaminister ja valitsus jäävad ametisse üksnes seni, kuni neil on alamkoja toetus — see tähendab, et valitsus peab säilitama usaldusavalduse alamkojas. Kui usaldushääletus kaotatakse, võib see viia valitsuse tagasiastumiseni või parlamendi laialisaatmiseni ja ennetähtaegsetele valimistele.

Seadusandlik protsess

Seadusandlik protsess hõlmab mitu etappi: eelnõu esitamine, lugemine, komisjonide tasandil uurimine ja võimalike muudatustega tagasilükkamine, seejärel hääletused ning — kui mõlemad kojad (alamkoda ja senat) eelnõu heaks kiidavad — kuninglik nõusolek (Royal Assent), mida esindab kindralkuberner. Kuigi senat võib eelnõusid muuta või edasi lükata, lükkab ta äärmiselt harva ära alamkoja poolt vastu võetud eelnõusid.

Valimised ja valimissüsteem

Föderaalsetes valimistes kasutatakse tavaliselt esikoha süsteemi (first-past-the-post), kus igas ringkonnas saab mandaadi see kandidaat, kellel on kõige rohkem hääli. Kuigi seadusandlikult on võimalik fikseerida nelja aasta tagant toimuvad valimised, võib parlament ennetähtaegselt lõppeda, kui valitsus kaotab usaldushääletuse või kui kindralkuberner kinnitab valitsuse soovil parlamendi laialisaatmise.

Komisjonide töö ja parlamendi igapäevatöö

Palju alamkoja tööst toimub komisjonides, mis võimaldavad põhjalikumat uurimist kui täiskogu istungutel. Komisjone on erinevat tüüpi:

• Püsivad komisjonid (standing committees) — uurivad poliitikavaldkondi, eelarvekavasid ja õigusakte;
• Erikomisjonid (special or ad hoc committees) — asutatakse konkreetsete teemade või uurimiste jaoks;
• Ühiskomisjonid (joint committees) — koosnevad alamkoja ja senati liikmetest.

Komisjonid võivad kutsuda tunnistajaid, koguda tõendeid ja koostada aruandeid, mis aitavad täiskogus otsuseid langetada.

Rutiinid, traditsioonid ja avalik kontroll

Alamkoja istungid on avalikud ja neid kajastatakse reeglina otse. Iga tööpäeva alguses on "question period" ehk küsimuste aeg, milles opositsioon saab valitsust otse küsimustega kontrollida — see on oluline demokraatlik kontrolli instrument. Istungite protokoll ja kõnede tekst on ametlikult salvestatud ning avaldatud (Hansard).

Ajalugu ja põhiseaduslik areng

Alamkoda loodi 1867. aastal, kui 1867. aasta Briti Põhja-Ameerika seadusega loodi Kanada Dominion, ja selle eeskujuks oli Briti alamkoda. Kuni 1982. aastani oli ainult Ühendkuningriigi parlamendil õigus muuta Briti Põhja-Ameerika seadust; 1982. aasta "patriation" protsessiga sai Kanada täielik õigus oma põhiseadust muuta ja nüüd nimetatakse seda seadust Kanadas põhiseaduse seaduseks. Need muudatused kaitsevad provintside seadusandjate õigusi ja jagavad võimeid föderaalse ja provintside tasandi vahel.

Asukoht

Kanada alamkoda asub parlamendihoonete keskplokis Parliament Hillil Ottawas, Ontarios, kus toimuvad täiskogu istungid, komisjonide kohtumised ja ametlikud ceremooniad.

Kokkuvõte

Alamkoda on Kanada demokraatia keskne, valitud osa — see algatab ja arutab seadusi, kontrollib täidesaatvat võimu ning esindab valijate huve. Kuigi senat ja suveräänil on roll seadusandlikus protsessis, on lõplik poliitiline vastutus ja valitsuse legitimeerimine suurel määral seotud alamkoja toetusega. Alamkoja igapäevatöös mängivad suurt rolli komisjonid, küsimuste aeg ning parlamentaarne traditsioon ja protseduurid.

Küsimused ja vastused

K: Mida kujutab endast hospiitshooldusravi?

K: Kui kauaks parlamendiliikmed valitakse?

K: Kuidas valiti liikmed alamkotta?

K: Millal loodi alamkoda?

K: Milline on senati ja alamkoja suhe?

K: Kus asub Kanada alamkoda?

K: Millised volitused on Kanada parlamendil ?

Otsing