Joseph Jacques Jean Chrétien PC OM CC QC (sündinud 11. jaanuaril 1934) on Kanada poliitik ja riigimees. Ta oli Kanada 20. peaminister aastatel 1993–2003 ning juhtis Kanada Liberaalse Partei aastatel 1990–2003. Oma karjääri jooksul oli ta üle 35 aasta Kanada alamkoja parlamendiliige ning jäi avalikkuse tähelepanu keskmesse nii siseriiklike jõupingutuste kui rahvusvaheliste otsuste tõttu.

Varane elu ja haridus

Chrétien sündis Shawiniganis, Quebecis, prantsuskeelses peres. Ta õppis õigusteadust Laval'i ülikoolis ja lõpetas õigusteaduse kraadiga. Enne poliitikasse sisenemist töötas ta advokaadina ja tegutses kohaliku tasandi ühiskondlikes ja kultuurilistes algatustes, mis aitasid tal luua laialdased sidemed Quebeci ja ülekanadalises poliitikas.

Poliitiline tõus ja ministriametid

Poliitikuks sai Chrétien 1963. aastal, kui ta valiti esimest korda alamkoja liikmeks. Kui Pierre Trudeau oli peaminister, kuulus Chrétien tema kabinetti ja pidas mitmeid võtmerolle: ta oli justiitsminister, rahandusminister ning indiaanlaste asjade ja põhjaarengu minister. Tema pikk kogemus valitsuses sisaldas ka teisi ministrikohti ning ta teenis riigi tasandil erinevates poliitilistes projektides ja seadusandlikes algatustes. Ta oli ka asepeaminister, kui John Turner oli peaminister.

Liberaalse Partei juht ja peaminister

Chrétien valiti 1990. aastal Liberaalse Partei juhiks. 1993. aasta valimistel saavutasid liberaalid suure võidu: nad said alamkojas 177 kohta, mis võimaldas moodustada enamusvalitsuse. Chrétien valiti peaministriks ja tema juhtimisel võitis Partei ka 1997. ja 2000. aasta valimised, hoides kogu tema peaministriks olemise ajal enamusvalitsust.

Peaministrina tehtud otsused ja saavutused

  • Majandus ja riigieelarve: Chrétieni valitsus keskendus eelarve tasakaalustamisele ja riigi võlakoorma vähendamisele, mis aitas taastada fiskaalset stabiilsust 1990. aastate keskpaigaks.
  • Quebeci küsimus: ta mängis olulist rolli 1995. aasta Quebeci iseseisvusreferendumi ajal, toetades Kanadas püsimist. Tema valitsus algatas ka hiljem selgemate reeglite väljatöötamise provintside lahkumise kohta (nt Clarity Act algatuste kontekstis).
  • Välispoliitika: Chrétieni juhtimisel osales Kanada mitmetes rahvusvahelistes operatsioonides ja rahuvalvemissioonides 1990. aastate lõpus (näiteks Balkani piirkonnas). Ta ei toetanud 2003. aasta sündmustejärgset USA juhitud Iraagi invasiooni, mida Kanada ei toetanud sõjalise osalusega.
  • Sotsiaal- ja tervishoiupoliitika: tema valitsuse ajal jätkati avalike teenuste stabiliseerimist ja tehti samme sotsiaalprogrammide säilitamiseks koos finantsdistsipliiniga.

Vaidlused ja kriitika

Chrétieni valitsus oli ka vastuoluline. Tema viimastel ametiaastatel puhkes sponsorluskorruptsiooni skandaal (tuntud kui „sponsorship scandal”), mis viis avaliku usalduse ja valitsuse tegevuse tõsise kriitika alla ning hilisema uurimiseni. Samuti oli tema ja rahandusministri Paul Martini toetajate vahelisi pingeid, mis lõpuks kiirendasid tema lahkumist parteijuhi ja peaministrina.

Lõppametiaeg ja järelkarjäär

Chrétien läks pensionile 2003. aastal ning tema asemel sai peaministriks ja Liberaalse Partei juhiks Paul Martin. Pärast ametist lahkumist on Chrétien jäänud kanadalaste mällu kui aktiivne endine riigijuht: ta on osalenud avalikel aruteludel, andnud intervjuusid, andnud panuse heategevuslikesse ja diplomaatiat toetavatesse algatustesse ning saanud mitmeid auhindu ja autasusid oma pika avaliku teenistuse eest.

Pärand

Jean Chrétienit mäletatakse kui juhti, kes juhtis Kanadat keerulisel majandus- ja poliitikaperioodil ning suutis saavutada fiskaalse stabiilsuse ja poliitilise järjepidevuse. Samal ajal jääb tema pärandisse ka sponsorlusskandaali varju all olnud kriitiline arutelu valitsemise läbipaistvuse ja vastutuse üle. Tema taust Shawiniganist ja pikk avalik teenistus on teinud temast ühe silmapaistvama Kanada poliitiku 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses.