Lester B. Pearson — Kanada 14. peaminister ja Nobeli rahupreemia laureaat

Lester Bowles "Mike" Pearson PC OM CC OBE (23. aprill 1897 – 27. detsember 1972) oli Kanada 14. peaminister aastatel 1963–1968. Ta sai 1957. aastal Nobeli rahupreemia ühelt poolt selle eest, et organiseeris ja edendas esimese rahuvalveüksuse (UNEF) Vana-Saabi kriisi järel, ning teiselt poolt rahu ja rahvusvahelise koostöö edendamise eest üldisemalt.

Varane elu ja haridus

Pearson sündis 1897. aastal Ontarios. Noorena teenis ta Esimeses maailmasõjas ja pärast seda jätkas õpinguid ja karjääri hariduse ning välisministeeriumi valdkonnas. Enne poliitikasse sisenemist töötas ta diplomaatias ja välisministrina, mis andis talle tugeva tausta rahvusvahelises poliitikas.

Diplomaatiline tegevus ja rahvusvaheline tuntus

Pearson töötas pikka aega Kanada välisasjade teenistuses ja saavutas kiiresti rahvusvahelise tuntuse. Ta teenis mitmetes olulistes rollides, sh Secretary of State for External Affairs (Kanada välisminister) ja osales aktiivselt ÜRO töödes. Tema juhtimisel sündis idee rahuvalveüksusest, mis aitas vältida suuremat sõjalist kokkupõrget 1956. aasta Sitsiilia/Suez'i kriisi ajal ning tõi talle 1957. aasta Nobeli rahupreemia.

Peaministrina — reformid ja poliitika

Kui ta oli peaminister, viis Pearsoni valitsus sisse mitmeid sotsiaalseid ja riiklikke reforme, mis mõjutasid Kanadat püsivalt. Olulisemad saavutused:

Üldine tervishoiu kava: Pearsoni valitsus toetas ja aitas ellu viia föderaalse rahastamise mudeli, mis viis universaalse tervishoiuteenuse laienemiseni (Medical Care Act, 1966).
Kanada pensionikava: kehtestati Canada Pension Plan, mis andis pensionikindlustuse suuremale osale elanikkonnast.
Õppelaenude programm: algatati riiklik õppelaenude programm, et toetada kõrgkooliharidust rohkematele õpilastele.
Kanada orden: asutati Kanada orden (1967), et tunnustada kodanikke olulise panuse eest.
Uus lipp: Pearsoni valitsus toetas ja lõpuks kehtestas uue Kanada lipu vahtralehega (1965), mis on saanud riigi sümboliks.
Rahvuslik ühiskondlik debatt ja keelepoliitika: valitsus käivitas Royal Commission on Bilingualism and Biculturalism, mis uuris inglise- ja prantsusekeelse Kanadaga seotud küsimusi ja valmistas ette lähitulevasi keele- ja kultuuripoliitika samme.
Karistusõigus ja surmanuhtlus: Pearson hoidis Kanadat Vietnami sõjas osalemast ja tema valitsuse ajal lõpetati de facto surmanuhtluse rakendamine tsiviilkorras.

Poliitiline karjäär ja ametist lahkumine

Pearson juhtis Liberaalset Partei ja oli peaminister kuni 1968. aastani, mil ta astus tagasi ja tema järglaseks sai Pierre Trudeau. Pärast ametist lahkumist jäi ta avalikku elu mõjutama, kuid aktiivsest poliitikast ta lahkus.

Pärand ja tähtsus

Pearsoni panus rahvusvahelisse rahuvalvesse ja siseriiklikud reformid teevad temast ühe 20. sajandi mõjukama Kanada riigimehe. Tema nime kannavad mitmed institutsioonid ja ehitised, sealhulgas rahvusvahelist tuntust omandanud lennujaam Toronto lähedal (Toronto Pearson International Airport), mis kannab tema nime austusavalduseks tema teenete eest riigile ja rahule.

Paljud ajaloolased ja ühiskonnategelased peavad teda üheks 20. sajandi tähtsamaks kanadalaseks tänu tema panusele nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Varajane elu

Pearson sündis Newtonbrookis, Ontarios, metodisti pastori Edwin Arthur Pearsoni ja Anne Sarah Bowlesi pojana. Ta õppis Toronto Ülikoolis ja Oxfordi Ülikoolis. Pearson oli suursaadik Ameerika Ühendriikides ja ÜROs. Ta mängis Oxfordi Ülikooli jäähokiklubis, kui oli Oxfordi Ülikooli stipendiaadina.

Poliitiline karjäär

Pearson astus poliitikasse 1948. aastal Louis St. Laurent'i liberaalse valitsuse välisministrina. Ta sai 1958. aastal Liberaalse Partei juhiks. Ta kaotas liidrina kaks valimist, kuni võitis kolmanda ja sai 1963. aastal peaministriks. Tema valitsus tõi sisse sotsiaalprogrammid ja uued standardid töötajate jaoks. Pearson allkirjastas Kanada ja Ameerika Ühendriikide vahelise autolepingu, mida nimetatakse ka autopaktiks. Ta läks pensionile 1968. aastal. Järgmine peaminister oli Pierre Trudeau.

Surm

Pearson suri maksavähki Kanadas Ottawas, 75-aastaselt.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Lester Pearson?

V: Lester Pearson oli Kanada 14. peaminister aastatel 1963-1968, kes sai 1957. aastal ka Nobeli rahupreemia esimese rahuvalveüksuse organiseerimise eest.

K: Millised olid Pearsoni valitsuse saavutused?

V: Pearsoni valitsus lõi üldise tervishoiu ja Kanada pensioniplaani. Nad lõid ka Kanada üliõpilaslaenude programmi, Kanada ordeni ja muutsid Kanada lipu vahtralehega lipuks.

K: Mida tegi Pearson selleks, et Kanada ei osaleks Vietnami sõjas?

V: Pearson hoidis Kanadat Vietnami sõjast eemal.

K: Mida tegi Pearson selleks, et Kanadas ei hakataks kasutama surmanuhtlust?

V: Pearson peatas de facto surmanuhtluse kasutamise Kanadas.

K: Millal Pearson sündis ja millal ta suri?

V: Pearson sündis 23. aprillil 1897. aastal ja ta suri 27. detsembril 1972. aastal.

K: Mis oli Pearsoni täisnimi?

V: Pearsoni täisnimi oli Lester Bowles "Mike" Pearson.

K: Miks peetakse Pearsonit üheks 20. sajandi tähtsaimaks kanadalaseks?

V: Paljud inimesed arvavad, et Pearson on üks 20. sajandi tähtsamaid kanadalasi, sest ta andis oma ametisoleku ajal Kanada ühiskonda märkimisväärse panuse.