Robert Knight "Bob" Andras PC (21. veebruar 1921 – 17. november 1982) oli Kanada poliitik ja pikaaegne parlamendi liige alamkojas aastatel 1965–1980. Ta kuulus Liberaalide parteisse ning esindas Ontarios kahte valimisringkonda, Port Arthurit ja hiljem Thunder Bay–Nipigonit. Andras sündis Lachine'is, Quebecis, ja kolis seejärel Port Arthurisse, Ontariosse, kus ta töötas autokaupluses enne täiskohaga poliitikukarjääri alustamist.
Ta oli selgelt silmapaistev liberaalne riigimees, keda hinnati administratiivse suutlikkuse ja kaasava poliitika toetamise eest. Poliitikuna kuulus Andras mitmel korral Kanada valitsuskabinetti, enamasti ajal, mil Pierre Trudeau oli peaminister. Tema ametikohad valitsuses hõlmasid mitmeid võtmevaldkondi; ta teenis nii sotsiaalse, majandus- kui ka riigijuhtimise portfellides:
- 1968–1971 — portfellita minister;
- 1971–1972 — linnade asjade riigiminister;
- 1971–1974 — naiste staatuse minister;
- 1972 — tarbijate ja ettevõtete asjade minister;
- 1972–1976 — tööjõu- ja immigratsiooniminister;
- 1976–1978 — riigikassa president (President of the Treasury Board);
- 1978–1979 — majandusarengu riigiminister.
Üks Andrase kõige tuntumaid saavutusi on tema roll selle juures, et 1976. aasta immigratsiooniseadus sai seaduseks. See oli perioodil, mil ta oli tööjõu- ja immigratsiooniminister. 1976. aasta immigratsiooniseadus asendas varasema 1952. aasta immigratsiooniseaduse ning moderniseeris Kanada immigratsioonisüsteemi. Seadus kehtestas selgemad kategooriad (nt pereklass, sõltumatu ehk majanduslik klass ja pagulasklass), teadlikult eemaldas rassilise ja etnilise diskrimineerimise valikukriteeriumites ning rõhutas oskuste ja tööjõuvajaduste arvesse võtmist. Selle muutuse mõju oli pikaajaline: seadus aitas kujundada Kanada tänast mitmekultuurilist immigratsioonipoliitikat ja laiendas riigi pagulasvastutust. Sama seadusega pandi alus paremale läbipaistvusele ja üksustele, mis hindavad taotlusi kvalifikatsiooni, peresidemete ja humanitaarsete vajaduste alusel. Seadusega tagati, et Kanada laseb sisse minimaalse arvu sisserändajaid ja et sisserändajaid lubatakse riiki ilma nende etnilise päritolu, soo või päritoluriigi alusel diskrimineerimata.
Andras töötas ka teiste oluliste ühiskondlike teemade kallal. Ta püüdis teha koostööd Jean Chrétieniga, et aidata kaasa First Nations'i rahvaste avaliku poliitika kujundamisele ning pöörata tähelepanu põlisrahvaste õigustele ja kohalikele küsimustele. Tema töö valitsuses hõlmas ka tarbijakaitse, naiste staatuse edendamist ja tööjõupoliitika teemasid, kus ta seadis rõhku sotsiaalse õigusemõistmise ja kaasamise põhimõtetele.
1980. aasta föderaalvalimisteks ütles ta, et ta ei püüa uuesti valituks osutuda. Pärast poliitikast lahkumist jäi ta avalikkuses mõnevõrra aktiivseks nõuandjana ja kogukondliku tegutsejana, kuid tegi avalikkusele vähem esinduslikke ülesandeid.
Andras suri 17. novembril 1982 Vancouveris, Briti Kolumbias, pärast umbes aasta pikkust võitlust vähiga. Tema surm tähistas lõppu pikaajalisel avalikul teenistusel ning teda mäletatakse enim immigratsioonireformi, sotsiaalsete programmide ja avaliku sektori juhtimise alaste panuste eest.
Pärandina jääb Andrase nimi seotuks eelkõige 1976. aasta immigratsiooniseaduse vastuvõtmise ja Kanada mitmekultuurse immigratsioonipoliitika edendamisega. Tema ametiaja jooksul tehtud otsused mõjutasid laiemalt tööjõu-, sotsiaali- ja rahvastikupoliitikat ning aitasid kujundada kaasaegsemat ja võrdsust rõhutavat riiklikku lähenemist.