Qin Shi Huang - Qini dünastia rajaja (259–210 eKr), Hiina esimene keiser

Qin Shi Huang — Qini dünastia rajaja ja Hiina esimene keiser (259–210 eKr). Lugu valitsejast, kes ühendas Hiina, reformis riiki ja jättis püsiva pärandi.

Qin Shi Huang (hiina: 秦始皇; sõna-sõnalt: "Qini esimene keiser"; 18. veebruar 259 eKr - 10. september 210 eKr) oli Qini dünastia rajaja ja ühtse Hiina esimene keiser.

Ta sündis Ying Zheng (嬴政) või Zhao Zheng (趙政), Qini riigi vürst. Temast sai 13-aastaselt Qini kuningas Zheng (秦王政), seejärel 38-aastaselt Hiina esimene keiser pärast seda, kui Qin oli valitsenud kõiki teisi sõdivaid riike ja ühendas 221 eKr kogu Hiina.

Valitsemine ja reformid

Pärast võimu haaramist viis Qin Shi Huang läbi ulatuslikud administratiivsed ja sotsiaalsed reformid, mis lõid aluse tsentraliseeritud riigile. Ta likvideeris sajanditepikkuse feodaalse korralduse, asendades selle tsentraliseeritud haldussüsteemiga, kus riik jagati komandariateks (piirkondlikeks juhtkondadeks) ja maakondadeks, mille ülemad määras keskvalitsus. Tema peamiste nõunike hulka kuulus Li Si, kes edendas legalistlikke põhimõtteid — ranget seaduse ja distsipliini rõhutamist.

Qin Shi Huang standardiseeris ka paljusid igapäevaelu elemente, et hõlbustada kaubandust ja administratsiooni: kehtestati ühine mündisüsteem, ühtsed mõõtühikud ja raskused, ühtlustati ratta telgede laiused, et kaubaveokärud liiguksid sujuvalt üle riigi teede ning kehtestati ühtne kirjakujundus (väikese pitseerikirja variandid), mis aitas sidustada eri piirkondade ametlikku suhtlust.

Sõjalised ja infrastruktuuriprojektid

Qin valitsusaeg oli ka ehitus- ja sõjaliste ettevõtmiste aeg. Qin jagu sõjakäike ja vallutusi kulmineerus Hiina ühinemisega 221 eKr. Keiser algatas suurejoonelisi taristuprojekte: ehitati ulatuslik sõjaväeteede võrgustik ja kanalid, mis parandasid ühendusi ning majandust. Üks tuntumaid projekte oli varasemate killustunud linnamüüride ühendamine, mida hiljem nimetati Suureks Walliks — selle varasemate osade ühendamine ja tugevdamine oli osa kaitsemeetmetest põhjapoolsete rünnakute vastu.

Mausoleum ja terrakkota armee

Qin Shi Huangi surmajärgse hiigelprojektina rajati ta enda jaoks maa-alune mausoleum, mida ääristasid elusuuruses terrakotaarmeestik — sõdurite, hobuste ja sõjapanuste read, mis pidid teda saatma teispoolsuses. Terrakota armee avastati 1974. aastal Lintongi lähedal ja seda peetakse üheks arheoloogiliselt tähtsaimaks leiuiks 20. sajandil. Mausoleumi ja selle kaitseala kompleksi kuuluvad laiad ehitised ning see on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Tugev, vahel ränk õigus ja tsensuur

Qin Shi Huangi režiim on kuulus oma range ja sageli jõhkra korrapoliitika poolest. Traditsioonilised allikad kirjeldavad raamatu põletamisi ja intellektuaalide tagakiusamist — tuntud on juhtum, kus väidetavalt käske järgi põletati filosoofilisi ja ajaloolisi tekste, ning mõned allikad räägivad ka õpetlaste maasse matmisest. Tänapäeva ajaloolased aga rõhutavad, et allikad on osaliselt sümboolsed ja sündmusi tuleb hinnata kriitiliselt; juhtumite ulatus ja detailid on teadlaste seas vaidlustatud.

Surm ja pärand

Qin Shi Huang suri 210 eKr inspekteerimisretkel altari- või väejuhtimisega seotud reisi ajal. Tema surm ja järgnevad sisevõiad nõrgestasid Qini dünastiat: alghäirete, rahutuste ja juhtimisprobleemide tagajärjel langes dünastia kiiresti — juba aastate pärast tema surma puhkesid ülestõusud, mis viisid Qin dünastia kukutamiseni ja Han dünastia kujunemiseni.

Qin Shi Huangi pärand on kahekordne: ta lõi esimese ühtse Hiina riigivormi ning viis läbi standardiseerivaid reforme, mis mõjutasid Hiina arengut sajandeid. Samas on tema meetodid ja autoritaarne stiil jätnud kestva mulje julmusest ja tsensuurist, mistõttu tema isik on ajaloolises mälu keeruline ja vastuoluline.

Mõju ja tänapäeva tähendus

• Poliitiline mõju: Qini tsentraliseeritud administratiivmudel toimis hilisemate dünastiate mudelina.
• Kultuuriline mõju: ühtsustatud kirjakujundus ja mõõtühikud aitasid luua ühise kultuurilise aluse eri piirkondade vahel.
• Muinsuskaitse: Qin Shi Huangi mausoleum ja terrakota armee on tänapäeval olulised arheoloogilised ja turismiobjektid ning annavad väärtuslikku teavet iidse Hiina kohta.

Kokkuvõttes jääb Qin Shi Huang ajalukku kui ambitsioonikas ja otsusekindel valitseja, kes ühendas Hiina ja kujundas riigi struktuuri, kuid kelle meetodid ja repressioonid tekitasid samas laialdast vastuseisu ja aitasid kaasa tema dünastia lühikesele kestusele.

Otsuse tegemise aeg

Hiljem oli Zheng vanem ja pani Lü Buwei ja tema ema uue poiss-sõbra surnuks. Ta pani ka oma ema vangi. Nüüd valitsesid Zheng ja tema abiline Li Si Qinit. Nende ideid nimetatakse legalismiks. See ütles, et vanad viisid ei olnud head: kui kõik teeksid nii, nagu valitseja ja tema seadused käsivad, läheksid asjad palju paremaks. Parim viis riiki juhtida oli see, et valitsejal oleks kogu võim. Nii ei saaks keegi võidelda ega teistele inimestele haiget teha. Qini valitsejana meeldisid Zhengile need ideed; Hiina valitsejana ütles ta, et need oleksid ainsad ideed. Ta tegi konfutsianismi ja teised vanad ideed seadusega vastuolus olevaks. Ainult tema palees (suures majas) asuvas raamatukogus võis olla raamatuid mis tahes vanade ideedega või teiste inimeste ajalookirjeldustega. Kõik teised pidid lugema legalismi ja keisri poolt heakskiidetud ajalookirjeldusi. Esimese keisri mehed põletasid seejärel teised raamatud ja tapsid isegi mõned mehed, kes püüdsid neid hoida, matmisega (maa alla panemisega).

Hiina valitsejana andis Esimene keiser käsu suurte ettevõtmiste tegemiseks: tema mehed panid kokku varasemad tükid Hiina Suureks Müüriks ja tegid uue jõe - Lingqu'i kanali -, et paadid saaksid sõita Jangtse jõest Hiina keskosas asuvasse Helme jõkke lõunas. Ta käskis rajada palju uusi teid ja ehitada endale linna suurune hauakamber (viimane puhkepaik). Selle puhkepaiga eest hoolitsesid tuhanded Terrakottaarmee kujud. Paljudele ei meeldinud teha seda, mida Esimene keiser käskis: Sima Qian kirjutas kolmest mehest, kes üritasid Esimest keisrit tappa. Kõigil kolmel ei tulnud midagi välja.

Qini maa 210. aastal eKr.

Otsing