Stuart McPhail Hall (3. veebruar 1932 - 10. veebruar 2014) oli Jamaical sündinud kultuuriteoreetik ja sotsioloog. Ta lahkus Kariibi saartelt Ühendkuningriiki, kus kujunes tema elu- ja teadustee ning mille kaudu mõjutas ta sügavalt nii akadeemilist kui avalikku arutelu kultuuri, meedia, rassi ja identiteedi üle. Hall oli aktiivne intellektuaal ja ühiskondlik kommentaator, kelle tööd bridgeerisid marksistliku teooria, poststrukturalismi ja populaarse kultuuri analüüsi.

Hall oli koos Richard Hoggarti ja Raymond Williamsiga üks Briti kultuuriuuringute rajajaid ning andis olulise panuse selles valdkonnas tekkivasse teoreetilisse repertuaari. 1950. aastatel oli ta mõjuka ajakirja New Left Review asutaja ning hiljem tegi tihedat koostööd Birminghami Centre for Contemporary Cultural Studies'iga, mis kujunes kultuuriuuringute keskseks foorumiks. Tema teoreetilised panused hõlmavad nn kodeerimise ja dekodeerimise mudelit meedia tähenduste loomises, mõistet „articulatsioon” poliitiliste ja kultuuriliste protsesside kirjeldamiseks ning olulisi tekste rassi, migratsiooni ja diasporaga seonduvate identiteetide kohta. Tema tuntumate tööde hulka kuuluvad esseed ja raamatud nagu „Encoding/Decoding” (1973), kollektiivne uurimus Policing the Crisis (1978) ning esseed identiteedist ja diasporast, näiteks „Cultural Identity and Diaspora” (1990); ta osales ka mitmete artiklite ja antoloogiate toimetamises, mis on saanud kultuuriuuringute klassikaks.

Hall oli avatud ülikooli sotsioloogiaprofessoriks ning tema õppetööl, juhendamisel ja loengutel on olnud suur mõju mitmele põlvkonnale teadlasi ja aktiviste. Hall jäi 1997. aastal Avatud Ülikoolist pensionile ja oli emeriitprofessor. Tema akadeemiline ja avalik tegevus tõi talle mitmeid tunnustusi ja auhindu ning ta oli nõutud esineja rahvusvahelistel konverentsidel. Briti ajaleht The Observer nimetas teda "üheks riigi juhtivaks kultuuriteoreetikuks". Ta teenis ka Briti Sotsioloogiaühingu presidendina aastatel 1995–1997, mis peegeldas tema laialdast mõju sotsioloogia ja kultuuriuuringute väljale.

Hall suri 10. veebruaril 2014. aastal neerupuudulikkuse tagajärjel tekkinud tüsistustesse, nädal pärast oma kaheksakümne teist sünnipäeva. Tema pärand elab edasi nii akadeemilises kirjanduses kui ka laiemas kultuurilises ja poliitilises mõtlemises: tema ideed meedia, võimu, rassi ja identiteedi suhestumisest jäävad oluliseks tööriistaks uurides kaasaegseid ühiskondlikke protsesse ja mitmekesiste ühiskondade probleeme.