A. Philip Randolph — afroameerika tööliider ja ametiühingu asutaja

A. Philip Randolph (15. aprill 1889 – 16. mai 1979) oli tuntud afroameerika tööliste juht, sotsiaalne aktivist ja ametiühingute asutaja, kes pühendunud võitles 20. sajandil rassilise võrdsuse, paremate töötingimuste ja kõrgemate palkade eest. Ta sündis Crescent City lähedal Floridas ja töötas hiljem peamiselt New Yorgis, kus tema organiseeriv ja poliitiline tegevus sai laiemat kõlapinda.

Esimesel tegevusperioodil, pärast Esimese maailmasõja, püüdis ta koondada afroameerika laevatehase töötajaid ja liftioperaatoreid ametiühingutesse ning oli koos teistega ajakirja The Messenger kaasasutaja — väljaanne, mis julgustas tööinimesi ja nõudis sotsiaalset õiglust ning paremaid palku. Hiljem mängis ta keskset rolli Pullman-portjeride organisatsiooni kujundamises ja aitas luua ametiühingu Brotherhood of Sleeping Car Porters (tavaliselt nimetatud Sleeping Car Porters), mis asutati 1920. aastate keskel ja sai 1937. aastal esimeseks ametlikult tunnustatud afroameeriklaste juhitud ametiühinguks Ameerika Ühendriikides.

Randolph oli tuntud ka poliitilise strateegina: ta organiseeris 1941. aastal March on Washington Movementi ning ähvardas tohutu demonstratsiooniga, mis sundis president Franklin D. Roosevelti välja kuulutama Executive Order 8802 — keelustati rassiline diskrimineerimine relvajõudude relvastumis- ja sõjatööstuse lepingutes. 1963. aasta märtsil Washingtonis oli Randolph üks peamistest korraldajatest kuulsal March on Washington for Jobs and Freedomil, kus Martin Luther King Jr. pidas oma kuulsat kõnet "I Have a Dream".

Randolphi tegevus ulatus nii tööõiguste kui ka laiemate kodanikuõiguste valdkonda: ta tegi koostööd teiste mustanahaliste liidrite ja organisatsioonidega, lobistas tööandjate ja valitsuse juures ning kasutas rahumeelseid massiaktsioone, et saavutada seaduslikke ja sotsiaalseid muutusi.

  • 1925–1937: juhtis ja aitas organiseerida Brotherhood of Sleeping Car Porters’i, millest sai 1937. aastal tähtis afroameeriklaste ametiühing.
  • 1941: March on Washington Movementi algataja, mis aitas võita kaitsetööstuses võrdsuse nõudeid.
  • 1963: üks March on Washington for Jobs and Freedom peakorraldajatest.

1942. aastal sai Spingarni medali Riikliku Värviliste Inimeste Edendamise Assotsiatsiooni (National Association for the Advancement of Colored People). 14. septembril 1964 sai ta president Lyndon B. Johnsoni presidendimärgi "Presidential Medal of Freedom". Randolph suri 16. mail 1979 New Yorgis; tema pärandina jääb tugev mõju Ameerika tööliikumisele ja kodanikuõiguste liikumisele.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli A. Philip Randolph?


V: A. Philip Randolph oli sotsiaalne aktivist, kes võitles 20. sajandil afroameerika kogukondade tööõiguste eest.

K: Mida üritas A. Philip Randolph teha Esimese maailmasõja ajal?


V: Esimese maailmasõja ajal üritas A. Philip Randolph afroameerika laevatehase tööliste ja liftioperaatorite ametiühingutesse koondada.

K: Mida A. Philip Randolph I maailmasõja ajal kaasa tõi?


V: Esimese maailmasõja ajal oli A. Philip Randolph kaasalgatajaks ajakirjale, mille eesmärk oli julgustada nõudmist kõrgemate palkade järele.

K: Mis oli magamisvaguniportööride vennaskond (Brotherhood of Sleeping Car Porters)?


V: The Brotherhood of Sleeping Car Porters oli esimene ametlik afroameeriklaste ametiühing, mille asutas A. Philip Randolph.

K: Millal sai A. Philip Randolph Spingarni medali National Association for the Advancement of Colored People?


V: 1942. aastal sai A. Philip Randolph värviliste inimeste edendamise riikliku assotsiatsiooni Spingarni medali (National Association for the Advancement of Colored People, Spingarn Medal).

K: Millal sai A. Philip Randolph president Lyndon B. Johnsoni poolt presidendi vabaduse medali?


V: President Lyndon B. Johnson andis A. Philip Randolphile presidendi vabaduse medali 14. septembril 1964. aastal.

K: Milline on A. Philip Randolphi töö tähtsus ajaloos?


V: A. Philip Randolphi töö afroameerika kogukondade tööõiguste eest võitlemisel ja tema poolt magamisvagunite vedajate vennaskonna asutamine on olnud oluline afroameeriklaste kodanikuõiguste ja võrdõiguslikkuse edendamisel Ameerika Ühendriikides.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3