Alexandre Dumas, fils

Alexandre Dumas, fils (prantsuse keeles fils - poeg), (27. juuli 1824 - 27. november 1895) oli Alexandre Dumas, père (prantsuse keeles père - isa) poeg. Nagu tema isa, oli ka Alexandre Dumas fils kuulus kirjanik ja näitekirjanik.

Alexandre Dumas fils sündis Pariisis, Prantsusmaal, rätsepa Marie-Catherine Labay ja kirjanik Alexandre Dumas' ebaseadusliku lapsena. 1831. aastal tunnustas isa teda seaduslikult (ta lapsendas ta) ja tagas noorele Dumas'le parima võimaliku hariduse Goubaux' institutsioonis ja Bourbon'i kolledžis. Sel ajal lubas seadus vanemal Dumas'il lapse emalt ära võtta. Tema agoonia inspireeris Dumas fils'i kirjutama traagilistest naistegelastest. Peaaegu kõigis oma kirjutistes rõhutas ta kirjanduse moraalset eesmärki ja oma 1858. aasta näidendis "Le fils naturel" ("Ebaseaduslik poeg") kirjutas ta veendumusest, et kui mees on ebaseadusliku lapse isa, siis on tal kohustus laps seadustada ja naisega abielluda.

Dumas' isapoolsed vanavanemad olid valge prantsuse aadlimees ja noor mustanahaline haiti naine. Internaadis pilkasid klassikaaslased Dumas fils'i pidevalt. Kõik need probleemid mõjutasid sügavalt tema mõtteid, käitumist ja kirjutamist.

1844. aastal kolis Dumas fils Saint-Germain-en-Laye'sse, et elada koos oma isaga. Seal kohtus ta Marie Duplessis'ga, noore kurtisaaniga, kes sai inspiratsiooni tema romantilise romaani "La dame aux camélias" ("Kameliadessant") jaoks. See näidendiks kohandatud teos kandis inglise keeles (eriti Ameerika Ühendriikides) pealkirja Camille ja on aluseks Verdi 1853. aasta ooperile "La Traviata". Kuigi ta tunnistas, et tegi adaptsiooni, sest tal oli raha vaja, oli näidendiga suur edu. Selle teosega algas Dumas fils'i näitekirjanikukarjäär, mis mitte ainult ei varjutanud tema isa karjääri tema eluajal, vaid domineeris ka tõsisel prantsuse teatrilaval suurema osa XIX sajandi teisest poolest. Pärast seda loobus ta praktiliselt romaanist (kuigi tema poolautobiograafiline teos "L'Affaire Clemenceau" (1867) saavutas teatava edu).

1864. aastal abiellus Dumas Nadeja Naryschkine'iga, kellega tal sündis tütar. Pärast Naryschkine'i surma abiellus ta Henriette Regnieriga.

1874. aastal võeti ta vastu Prantsuse Akadeemiasse ja 1894. aastal anti talle Légion d'Honneur.

Poeg Alexandre Dumas suri 27. novembril 1895 Marly-le-Rois's, Yvelines'is, ja ta maeti Pariisi Cimetière de Montmartre'i kirikusse. See oli, võib-olla juhuslikult, vaid umbes 100 meetri kaugusel Marie Duplessis'st.

Otsing