Alexandre Dumas fils — prantsuse kirjanik ja näitekirjanik (1824–1895)

Alexandre Dumas fils (1824–1895) — prantsuse kirjanik ja näitekirjanik, autor "La Dame aux Camélias" (Camille), kelle teosed mõjutasid XIX sajandi teatrit ja inspireerisid "La Traviata".

Alexandre Dumas, fils (prantsuse keeles fils – „poeg“; 27. juuli 1824 – 27. november 1895) oli prantsuse kirjanik ja näitekirjanik, Alexandre Dumas, père (prantsuse keeles père – „isa“) poeg. Nagu tema isa, saavutas ka Dumas fils suurkallimat tuntust nii kirjaniku- kui näitekirjanikuna, kuid tema loomingule iseloomulik moraalinenurk ja naiseteemade kummutav fookus eristas teda oma ajastu teistest.

Varajane elu ja haridus

Alexandre Dumas fils sündis Pariisis, Prantsusmaal, rätsepa Marie‑Catherine Labay ja kirjaniku Alexandre Dumas' ebaseadusliku lapsena. Tema isa tunnustas poega ametlikult 1831. aastal ja hoolitses selle eest, et noormehel oleks hea haridus – ta õppis mitmetes internaatides ja koolides, sealhulgas Goubaux’ institutsioonis ning Bourbon’i kolledžis. Pärast isa otsust last emalt ära võtta kujunes Dumas fils jaoks noorus, mida varjutasid nii perekondlikud pinged kui ka õpikeskkonnas saadud sallimatu kohtlemine: internatides ja koolis sattus ta tihti kaasõpilaste pilkude ja solvangute objektiks oma päritolu tõttu. Need kogemused jätsid sügava jälje tema maailmapildile ja kujundasid tema kirjanduslikke teemasid – eriti huvi traagiliste naisportreede ja moraalse vastutuse vastu.

Kirjanduslik läbimurre ja põhiteosed

1844. aastal kolis Dumas fils isa juurde Saint‑Germain‑en‑Laye'sse, kus ta kohtus noore kurtisaani Marie Duplessis’ga. See suhe sai otsustavaks inspiratsiooniks tema kõige kuulsamale teosele La dame aux camélias (tuntud ka pealkirja all La Dame aux Camélias), mille peategelanna põhineb Duplessis’l. Teos ilmus romaanina ja kohandati hiljem näidendiks; ingliskeelses maailmas tuntakse seda sageli pealkirja all Camille. Dumas fils teose põhjal lõi Giuseppe Verdi 1853. aastal maailmakuulsa ooperi La Traviata.

Tähtsaks märgiks tema näitekirjanikukarjääris oli ka 1858. aasta näidend Le fils naturel („Ebaseaduslik poeg“), milles Dumas fils selgelt propageeris moraalset ja sotsiaalset vastutust: tema arvates peaks isast, kes on ebaseadusliku lapse isa, kujunema kohustus last seadustada ja vajadusel naisega abielluda. See moraalne lähenemine – kirjanduse «kasutuslik» ja kasvatav roll – on läbiv teema paljudes tema lavatöödes.

Pärast La Dame aux Camélias ja Le fils naturel edu pöördus Dumas peamiselt näidendite ja teatrilise kirjutamise poole. Tema lavateosed olid 19. sajandi keskpaiga ja teise poole prantsuse teatrilaval väga mõjukad ning aitasid kujundada tolle aja publiku maitseid. Romaani juurde ta peaaegu enam ei naasnud, ehkki tema poolautobiograafiline teos L'Affaire Clemenceau (1867) saavutas mõningast tähelepanu.

Teemad ja mõju

Dumas fils keskendus oma loomingus sageli naiste elule, ühiskondliku hukka mõistmisele ja moraalsetele dilemmadele. Ta kujutas sageli traagilisi naistegelasi – kurtisaanid ja ühiskonnast kõrvalejäetud naised said tema teostes inimliku ja empaatilise kujutuse, mis kutsus publikut läbi kompaktse dramaturgia kaasa mõtlema moraali ja solidaarsuse üle. Tema näidendite ja romaanide mõju ulatus laialdaselt euroopa teatrimaastikule ning sillutas teid ka muude kunstivormide, sh ooperi, jaoks.

Isiklik elu ja tunnustused

Poja taust (tema isapoolsed vanavanemad olid valge prantsuse aadlimees ja noor mustanahaline haiti naine) ja kooliaegne kinnisehitus mõjutasid ta isiklikke valikuid ja sotsiaalseid hoiakuid. 1864. aastal abiellus Dumas Nadeja Naryschkine'iga; sellest abielust sündis tütar. Pärast Naryschkine'i surma abiellus ta hiljem Henriette Regnieriga.

1874. aastal valiti ta liikmeks Prantsuse Akadeemiasse, mis oli tema väljapaistva kultuurilise positsiooni tunnustus. 1894. aastal anti talle ka Légion d'Honneur.

Surm ja pärandus

Alexandre Dumas, fils suri 27. novembril 1895 Marly‑le‑Rois's, Yvelines'is. Ta maeti Pariisi Cimetière de Montmartre'i. Märkimisväärselt asus tema haud vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel Marie Duplessis’ hauast – sed seda faktina rohkem sümbolistlikku kui juhuslikku seost toonud intiimse järelemõtlemise tähistamiseks.

Alexandre Dumas fils pärandas kirjandusse tugeva moraalse retoorika ning kujutas naisi ja sotsiaalseid probleeme viisil, mis kutsus kaasa empaatiat ja ühiskondlikku refleksiooni. Tema tööd, eeskätt La Dame aux Camélias, on alles tänapäevalgi laialdaselt tuntud ja kohandatud mitmetes meediumites, kinnitades tema kohta 19. sajandi Euroopa kirjandus- ja teatrimaailmas.

Otsing