Professor John Cromwell Mather (sündinud 7. augustil 1946 Roanoke'is, Virginia osariigis) on Ameerika astrofüüsik ja kosmoloog. Ta sai 2006. aastal Nobeli füüsikapreemia oma töö eest koos George Smootiga COBE-satelliidi kallal. COBE-satelliit mõõdab musti auke ja kosmilist kiirgust.

See töö toetas universumi alguse teooriat. See muutis kosmoloogia palju täpsemaks. Nobeli preemiakomitee ütles: "COBE-projekti võib pidada ka kosmoloogia kui täppisteaduse lähtepunktiks."

Mather on vanemastrofüüsik NASA Goddardi kosmoselendude keskuses Marylandis. Ta on Marylandi Ülikooli College Parki füüsikaprofessor. 2007. aastal kanti Mather ajakirja Time 100 kõige mõjukama inimese hulka maailmas.

Selgitus COBE ja Matheri panuse kohta

Originaalses tekstis mainitud COBE-satelliidi kirjeldus vajab täpsustust: COBE (Cosmic Background Explorer) ei olnud peamiselt mõeldud mustade aukude ega kosmilise kiirguse üldmõiste mõõtmiseks, vaid selle peamine eesmärk oli uurida kosmilist mikrolaine-taustakiirgust (CMB). John Mather juhtis COBE-l välja töötatud instrumenti FIRAS (Far Infrared Absolute Spectrophotometer), mis mõõtis CMB spektrit väga suure täpsusega ning näitas, et see vastab peaaegu ideaalsele musta keha kiirgusele temperatuuriga ~2,725 K. Teine COBE instrument, mida juhtis George Smoot ja tema meeskond, avastas CMB anisotroopiaid (väikesed temperatuurierinevused), mis annavad teavet universumi struktuuri tekkimise kohta.

Haridus ja teaduskarjäär

John Mather omandas bakalaureusekraadi füüsikas Swarthmore College'is (1968) ja doktorikraadi füüsikas University of California, Berkeley's (1974). Tema varasem teadustöö hõlmas infrapunaspektraalsete meetodite arendamist ja täppismõõtmisi, mis tulevikus võimaldasid FIRAS-instrumenti ja muid tundlikke seadmeid.

Teaduslik tähendus

Matheri ja Smooti tööd COBE-l tõid otseseid mõõtmisi, mis kinnitasid Suurt Pauku kui CMB päritolu ja näitasid, kuidas primaarsete tiheduse kõikumiste abil tekkisid galaktikate ja suuremahuliste struktuuride seemned. FIRAS-i täpsed mõõtmised välistasid paljud alternatiivsed mudelid, mis ei annaks sellist peaaegu ideaalset musta keha spektrit.

Edasine töö ja avalik roll

Pärast COBE-projekti on Mather töötanud NASA Goddardi teadlasena ja olnud seotud mitmete kosmoseinstrumentide ning -missioonide teadusliku juhtimisega. Ta on olnud üheks juhtivaks teadlaseks James Webb Space Telescope (JWST) projektil, täites selles rollis ka Senior Project Scientisti ülesandeid — roll, mis ühendab tehnilise arenduse ja teadusliku eesmärgistuse, et tagada teleskoobi maksimaalne teaduslik kasu.

Tunnustus

Matheri tööd on toonud talle lisaks 2006. aasta Nobeli preemiale mitmeid auhindu ja tunnustusi ning ta on tuntud ka aktiivse teadusliku suhtlejana, kes panustab populaarteaduslikku kirjandusse ja avalikku esinemisse, et selgitada kosmoloogia olulisust laiemale publikule.

Lühike kokkuvõte

  • Peamine panus: FIRAS-i ja COBE andmed, mis kinnitasid CMB musta keha spektri ning avastasid universumi algusaegsete tiheduse kõikumiste olemasolu.
  • Nobeli preemia: 2006 — koos George Smootiga, tunnustamaks COBE tulemuste suurt tähendust kosmoloogia arengus.
  • Elukutse: vanemastrofüüsik NASA Goddardi kosmoselendude keskuses ja professor Marylandi Ülikoolis; oluline roll JWST teadusjuhtimises.