John C. Mather — Nobeli preemia saanud NASA astrofüüsik ja kosmoloog
John C. Mather — Nobeli laureaat ja NASA astrofüüsik, kelle COBE-avastused muutsid kosmoloogia täppisteaduseks; Goddardi teadlane ja Marylandi ülikooli professor.
Professor John Cromwell Mather (sündinud 7. augustil 1946 Roanoke'is, Virginia osariigis) on Ameerika astrofüüsik ja kosmoloog. Ta sai 2006. aastal Nobeli füüsikapreemia oma töö eest koos George Smootiga COBE-satelliidi kallal. COBE-satelliit mõõdab musti auke ja kosmilist kiirgust.
See töö toetas universumi alguse teooriat. See muutis kosmoloogia palju täpsemaks. Nobeli preemiakomitee ütles: "COBE-projekti võib pidada ka kosmoloogia kui täppisteaduse lähtepunktiks."
Mather on vanemastrofüüsik NASA Goddardi kosmoselendude keskuses Marylandis. Ta on Marylandi Ülikooli College Parki füüsikaprofessor. 2007. aastal kanti Mather ajakirja Time 100 kõige mõjukama inimese hulka maailmas.
Selgitus COBE ja Matheri panuse kohta
Originaalses tekstis mainitud COBE-satelliidi kirjeldus vajab täpsustust: COBE (Cosmic Background Explorer) ei olnud peamiselt mõeldud mustade aukude ega kosmilise kiirguse üldmõiste mõõtmiseks, vaid selle peamine eesmärk oli uurida kosmilist mikrolaine-taustakiirgust (CMB). John Mather juhtis COBE-l välja töötatud instrumenti FIRAS (Far Infrared Absolute Spectrophotometer), mis mõõtis CMB spektrit väga suure täpsusega ning näitas, et see vastab peaaegu ideaalsele musta keha kiirgusele temperatuuriga ~2,725 K. Teine COBE instrument, mida juhtis George Smoot ja tema meeskond, avastas CMB anisotroopiaid (väikesed temperatuurierinevused), mis annavad teavet universumi struktuuri tekkimise kohta.
Haridus ja teaduskarjäär
John Mather omandas bakalaureusekraadi füüsikas Swarthmore College'is (1968) ja doktorikraadi füüsikas University of California, Berkeley's (1974). Tema varasem teadustöö hõlmas infrapunaspektraalsete meetodite arendamist ja täppismõõtmisi, mis tulevikus võimaldasid FIRAS-instrumenti ja muid tundlikke seadmeid.
Teaduslik tähendus
Matheri ja Smooti tööd COBE-l tõid otseseid mõõtmisi, mis kinnitasid Suurt Pauku kui CMB päritolu ja näitasid, kuidas primaarsete tiheduse kõikumiste abil tekkisid galaktikate ja suuremahuliste struktuuride seemned. FIRAS-i täpsed mõõtmised välistasid paljud alternatiivsed mudelid, mis ei annaks sellist peaaegu ideaalset musta keha spektrit.
Edasine töö ja avalik roll
Pärast COBE-projekti on Mather töötanud NASA Goddardi teadlasena ja olnud seotud mitmete kosmoseinstrumentide ning -missioonide teadusliku juhtimisega. Ta on olnud üheks juhtivaks teadlaseks James Webb Space Telescope (JWST) projektil, täites selles rollis ka Senior Project Scientisti ülesandeid — roll, mis ühendab tehnilise arenduse ja teadusliku eesmärgistuse, et tagada teleskoobi maksimaalne teaduslik kasu.
Tunnustus
Matheri tööd on toonud talle lisaks 2006. aasta Nobeli preemiale mitmeid auhindu ja tunnustusi ning ta on tuntud ka aktiivse teadusliku suhtlejana, kes panustab populaarteaduslikku kirjandusse ja avalikku esinemisse, et selgitada kosmoloogia olulisust laiemale publikule.
Lühike kokkuvõte
- Peamine panus: FIRAS-i ja COBE andmed, mis kinnitasid CMB musta keha spektri ning avastasid universumi algusaegsete tiheduse kõikumiste olemasolu.
- Nobeli preemia: 2006 — koos George Smootiga, tunnustamaks COBE tulemuste suurt tähendust kosmoloogia arengus.
- Elukutse: vanemastrofüüsik NASA Goddardi kosmoselendude keskuses ja professor Marylandi Ülikoolis; oluline roll JWST teadusjuhtimises.
Haridus ja varajane töö
- 1964 Newton High School, Newton, New Jersey
- 1968 B.Sc. (füüsika), Swarthmore'i kolledž
- 1974 doktorikraad (füüsika), California Ülikool, Berkeley.
- 1974-76 (NRC Postdoctoral Fellow), Columbia Ülikooli Goddardi Kosmoseuuringute Instituut.
Töö COBEga
Pärast doktorikraadi saamist läks professor Mather tööle Columbia Ülikooli Goddardi Kosmoseuuringute Instituuti. Seal alustas ta tööd COBEga (1974-1976). Rohkem kui 1000 teadlast, inseneri ja muud töötajat tegid COBE-satelliidi. John Mather juhtis neid kõiki ja lõi kosmilise kiirguse mõõtmise tehnoloogia. George Smooti ülesanne oli mõõta kiirguse temperatuuri väikseid muutusi.
Professor Mather ja John Boslough kirjutasid COBE meeskonna tööst raamatus "The Very First Light".

COBE poolt tehtud pilt kosmilisest kiirgusest
Auhinnad
- 1964-68 Swarthmore'i kolledži avatud stipendium (aukiri)
- 1967 William Lowell Putnam matemaatikavõistlus, 30. koht üleriigiliselt
- 1968-70 NSF stipendium ja Woodrow Wilsoni stipendium.
- 1970-74 Hertzi fondi stipendiaat
- 1974-76 järeldoktorant, NRC
- 1990 NASA GSFC John C. Lindsay mälestusauhind NASA GSFC John C. Lindsay mälestusauhind
- 1991 Rotary National Space Achievement Award
- 1991 Riikliku õhu- ja kosmosemuuseumi trofee
- 1992 Aviation Week ja Space Technology loorberid kosmosele/rakettidele
- 1993 Discover Magazine'i tehnoloogia auhinna finalist
- 1993 Ameerika Lennunduse ja Astronautika Instituudi kosmoseteaduse auhind
- 1993 Ameerika Astronoomia Seltsi ja Ameerika Füüsikainstituudi Dannie Heinemani auhind astrofüüsika alal
- 1994 stipendiaat, Goddardi kosmoselendude keskus
- 1994 Teaduste doktor, honoris causa, Swarthmore'i kolledž
- 1995 Philadelphia linna John Scott auhind
- 1996 Ameerika Kunsti- ja Teaduste Akadeemia Rumfordi auhind
- 1996 Fellow, Ameerika Füüsikaühing
- 1997 Aviation Week and Space Technology Hall of Fame (lennundusnädala ja kosmosetehnoloogia saal)
- 1997 Riikliku Teaduste Akadeemia liige
- 1998 Marc Aaronsoni mälestuspreemia
- 1998 Ameerika Kunsti- ja Teaduste Akadeemia liige
- 1999 Franklini Instituudi Benjamin Franklini füüsikamedal
- 2005 Fotooptiliste mõõteriistade inseneride ühingu George W. Goddardi auhind
- 2006 Peter ja Patricia Gruberi fondi kosmoloogiapreemia
- 2006 Nobeli füüsikapreemia
- 2007 Fellow, SPIE - Rahvusvaheline optikainseneride ühing
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Kes on John Cromwell Mather?
V: John Cromwell Mather on Ameerika astrofüüsik ja kosmoloog, kes on sündinud Roanoke'is, Virginia osariigis.
K: Mather sai Nobeli füüsikapreemia mille eest?
V: Mather sai Nobeli füüsikaauhinna 2006. aastal oma töö eest kosmilise mikrolaine taustakiirguse ja COBE-satelliidi alal koos George Smootiga.
K: Mida mõõtis COBE-satelliit?
V: COBE-satelliit mõõdab musti auke ja kosmilist kiirgust.
K: Milline oli Matheri töö kosmilise mikrolaine taustakiirguse ja COBE-satelliidi kohta?
V: Matheri töö kosmilise mikrolaine taustakiirguse ja COBE-satelliidi kohta toetas universumi alguse teooriat ja muutis kosmoloogia palju täpsemaks.
K: Mida ütles Nobeli preemiakomitee COBE-projekti kohta?
V: Nobeli preemiakomitee ütles, et "COBE-projekti võib pidada ka kosmoloogia kui täppisteaduse lähtepunktiks".
K: Kus Mather töötab?
V: Mather on vanemastrofüüsik NASA Goddardi kosmoselennukeskuses Marylandis ja Marylandi Ülikooli College Parki füüsikaprofessor.
K: Millise tunnustuse sai Mather ajakirja Time poolt?
V: 2007. aastal kanti Mather ajakirja Time 100 kõige mõjukama inimese hulka maailmas.
Otsige