Brigg — kahe mastiga ruudukujuline purjelaev: määratlus ja ajalugu
Brigg — kahe ruudukujulise mastiga purjelaeva määratlus ja ajalugu: kiire, manööverdamisvõimeline 18.–19. sajandi sõjalaevast ja kaubalaevast kuni õppelaevadeni aurulaevade ajastul.
Brigg on kahe ruudukujulise mastiga purjelaev, mille peapursk (peamise taglase osa) on ruudukujuline. Purjede ajastul peeti briggeid kiireks ja manööverdamisvõimeliseks aluseks, mida kasutati mitmesugustel eesmärkidel: nii sõjalaevadena kui ka kaubalaevadena. Isegi pärast purjetamise ajastu lõppu kasutati brigge sageli õppelaevadena. Brigg oli üks väiksemaid kahe mastiga purjelaevu ja neid oli palju merenduses 18. sajandil ja 19. sajandi alguses. Brigid jäid aurulaevade tulekuga laialdasemast kasutusest välja, sest nad nõudsid oma väikese suuruse juures suhteliselt suurt meeskonda ning neid oli keerulisem purjetada vastu tuult.
Pildigalerii
10 PildidMääratlus ja peamised tunnused
Briggi iseloomustab järgmine purjekaart ja kereehitus:
- Kahe mastiga taglus — eesmast (foremast) ja päästmast (mainmast), mõlemad kannavad peamiselt ruudukujulisi purjeid.
- Ruudukujuline põhipurje — peamiseks liigitav tunnus on ruudukujuline põhipurje (suurem osa peapurjest), mille taha võib olla kinnitatud gaff-riggiga spanker (sabaosa purje).
- Mastide kõrgus ja kere — suhteliselt kõrged mastid väikese kuni keskmise suurusega kere peal, mis andis neile head kiiruseomadused tuulega külgtuultel.
- Meeskond — briggi rentimine sõlmede, purjede ja taglase regulaarseks hoolduseks nõudis mitmekülgset ja suhteliselt suurt meeskonda võrreldes sama tonnaažiga aurulaevaga.
Purjeplaan ja käsitsemine
Briggide purjeplaan oli kujundatud nii, et nad oleksid kiired ja vastupidavad avamerel. Ruudukujulised purjed annavad head tõmbejõudu külgtuultel ja võimaldasid kõrget pardakiirust. Samas oli nende manööverdamine tuule suunas (tuule vastu liikumine) piiratum kui mitme mastiga, gaff‑riggiga või eraldatud purjekaardiga laevadel. Seetõttu oli briggi töötamine raskem ja nõudis kogemustega meeskonda.
Ajalugu ja kasutusalad
Brigid olid eriti levinud kaubandus- ja sõidulaevadena 18. ja 19. sajandi alguses. Neid kasutati:
- kiireks kaubaveoks lühikestel ja keskmise pikkusega marsruutidel;
- politsei- ja patrulllaevadena ning väiksemate lahingulaevadena (sõjalaevadena) tänu heale kiirusele ja manööverdusvõimele;
- õppelaevadena, sest kahe-mastiline ülesehitus sobis purjepidamise õppimiseks;
- piraatide ja kaaperdajate varustamiseks — briggi kiirus tegi neist ahvatleva sihtmärgi nii seaduslikele kui ebaseaduslikele tegijatele.
Tehnoloogia arengu ja aurulaevade tulekuga hääbus briggi laialdane kasutus, kuna aurulaevad pakkusid väiksemat meeskonnavajadust ja paremat liikumist tuulevaiksete olude korral.
Erinevus teistest tüüpidest
Brigit ei tohi segi ajada brigaadiga või brigantine’iga. Peamine erinevus seisneb tagluse tüübile:
- Briggi: ruudukujuline põhipurje mõlemal mastil ja sageli gaff-riggiga spanker taga.
- Brigaad/brigantine (terminoloogia võib varieeruda): sageli üks mast kannab ruudukujulist purjet ja teine gaff-riggi (või vastupidi), ehk taglastus on segatüüpi.
- Brigg erineb ka kolmemastilisest laevast selle poolest, et sellel on ainult kaks masti; kolmemastilised laevad olid suuremad ja tihti võimsama purjevarustusega.
Eelised ja piirangud
- Eelised: suurepärane kiirus külgtuultel, suhteliselt lihtne purjekaart võrreldes suuremate kolme- või neljamastiliste laevadega, sobiv õppimiseks ja kiireks kaubaveoks.
- Piirangud: kehvem edasiminek vastu tuult, suurem meeskonnavajadus tonnaaži kohta ja väiksem pardakoormus võrreldes sama pikkusega aurulaevadega.
Tuntud näited ja pärand
Mitmed ajaloolised brigad on säilinud kirjanduses, merenduse uurimustes ja muuseumilaevadena. Paljud riikide mereakadeemiad ja meremuuseumid kasutavad briggi tüüpi ja skeeme purjetamise ajaloo õpetamiseks. Briggi pärand on oluline osa purjetamise arengust ja laevaehituse ajaloost, sest see aitas arendada kiiremaid kaubateid ning mõjutas sõjalaevade manööverdamist 18.–19. sajandil.
Kokkuvõtteks on brigg kompaktne, kahe mastiga ruudukujulise taglusega purjelaev, mis mängis olulist rolli purjetamise kuldajastul, kuigi tehnoloogiliste muutuste tõttu kaotas peagi laiemas kasutuses oma tähtsuse.
Rigging
Purjekad on nimetatud nende mastide järgi, mille külge nad on kinnitatud. Põhimasti külge kinnitatud purjeid nimetatakse põhipurjeks, selle kohal asuvaid põhitoppurjeid ja selle kohal asuvaid topgallantpurjeid. Mõnikord on selle kohal väga väike puri, mida nimetatakse kuningapurjeks. Suurpurje taga on väike ees- ja tagapurje, mida kutsutakse spanker- või poomipurjeks (see sarnaneb kuunari põhipurjega). Eesmasti peal on samasugune puri, mida nimetatakse trysailiks. Ruudukujuliste laevade vastavate vööride külge on kinnitatud väiksemad sparrid. Neid saab pikendada, mis pikendab pihta. See võimaldab sellele mõlemale küljele paigaldada täiendava purjelaeva. Neid nimetatakse noodipurjedeks. Neid kasutatakse ainult õiglase ja nõrga tuule korral. Tiivad on saanud oma nime purjede järgi, mille külge need on kinnitatud. Näiteks peavõru stardipurjed, peatop stardipurjed ja peatop galant stardipurjed jne.
Prigi esimast on väiksem kui peamast. Eesmast hoiab eespurje, eesotsapurje, eesotsapurje ja esipurje. Eesmasti ja vöörpritsi vahel on eespurje, fokk ja fiksaator. Kõiki purjeid juhitakse keerulise nööride paigutuse abil, mida nimetatakse jooksvaks taglastuseks. See on vastupidine seisva taglase vastu, mis on fikseeritud ja hoiab masti ja muid objekte jäigana. Traditsiooniliselt oli jooksev taglastus kergesti äratuntav. See tulenes sellest, et paindlikkuse huvides ei olnud see kaetud tõrvaga ja seetõttu heledama värvusega. Seisev taglastus oli ilmastiku eest kaitsmiseks tõrvaga kaetud ja seetõttu tumedama või isegi musta värvi.
Kere
Ajalooline kasutamine
Telos, mis ehitati Bangoris, Maine'is 1883. aastal, oli väidetavalt viimane brigaad, mis liitus Ameerika kaubalaevastikuga. Seda peeti "oma klassi parimaks Maine'is kunagi ehitatud laevaks". Ta hukkus 1900. aastal Kariibi mere ääres Bonaire'i saarel Aves Islandil.
Küsimused ja vastused
K: Mis on brigaadikohtunik?
V: Brigg on kahe ruudukujulise mastiga purjelaev.
K: Milleks kasutati purjekaid purjetamise ajal?
V: Brigisid kasutati nii sõjalaevadena kui ka kaubalaevadena.
K: Miks olid brigid 18. sajandil ja 19. sajandi alguses populaarsed?
V: Brigisid peeti kiireks ja manööverdamisvõimeliseks ning üheks väiksematest kahe mastiga purjelaevadest.
K: Miks langesid brigid kasutusest välja?
V: Brigid jäid aurulaevade tulekuga kasutusest välja, sest nad nõudsid oma väikese suuruse juures suhteliselt suurt meeskonda ja neid oli ka raske tuule vastu purjetada.
K: Mis vahe on brigil ja brigantiinil?
V: Brigil on ruudukujuline põhipurje, mille taga on täiendav gaff-riggiga spanker, samal ajal kui brigaadil on gaff-riggiga põhipurje.
K: Mitu masti on brigil?
V: Brigil on kaks masti.
K: Kas briggeid kasutati kunagi õppelaevadena?
V: Jah, pärast purjetamise ajastu lõppu kasutati briggeid õppelaevadena.
Seotud artiklid
Autor
AlegsaOnline.com Brigg — kahe mastiga ruudukujuline purjelaev: määratlus ja ajalugu Leandro Alegsa
URL: https://et.alegsaonline.com/art/14114
Allikad
- michigan.gov : "Schooner In The Sand"
- njscuba.net : "Sailing ships"
- athelstane.co.uk : "Man on the Ocean"
- texasnavy.com : "The Texas Navies"
- abc.se : "The "Stockholm Brig" Tre Kronor"
- sailing-ships.oktett.net : "Brig"

