Brigg on kahe ruudukujulise mastiga purjelaev, mille peapursk (peamise taglase osa) on ruudukujuline. Purjede ajastul peeti briggeid kiireks ja manööverdamisvõimeliseks aluseks, mida kasutati mitmesugustel eesmärkidel: nii sõjalaevadena kui ka kaubalaevadena. Isegi pärast purjetamise ajastu lõppu kasutati brigge sageli õppelaevadena. Brigg oli üks väiksemaid kahe mastiga purjelaevu ja neid oli palju merenduses 18. sajandil ja 19. sajandi alguses. Brigid jäid aurulaevade tulekuga laialdasemast kasutusest välja, sest nad nõudsid oma väikese suuruse juures suhteliselt suurt meeskonda ning neid oli keerulisem purjetada vastu tuult.

Määratlus ja peamised tunnused

Briggi iseloomustab järgmine purjekaart ja kereehitus:

  • Kahe mastiga taglus — eesmast (foremast) ja päästmast (mainmast), mõlemad kannavad peamiselt ruudukujulisi purjeid.
  • Ruudukujuline põhipurje — peamiseks liigitav tunnus on ruudukujuline põhipurje (suurem osa peapurjest), mille taha võib olla kinnitatud gaff-riggiga spanker (sabaosa purje).
  • Mastide kõrgus ja kere — suhteliselt kõrged mastid väikese kuni keskmise suurusega kere peal, mis andis neile head kiiruseomadused tuulega külgtuultel.
  • Meeskond — briggi rentimine sõlmede, purjede ja taglase regulaarseks hoolduseks nõudis mitmekülgset ja suhteliselt suurt meeskonda võrreldes sama tonnaažiga aurulaevaga.

Purjeplaan ja käsitsemine

Briggide purjeplaan oli kujundatud nii, et nad oleksid kiired ja vastupidavad avamerel. Ruudukujulised purjed annavad head tõmbejõudu külgtuultel ja võimaldasid kõrget pardakiirust. Samas oli nende manööverdamine tuule suunas (tuule vastu liikumine) piiratum kui mitme mastiga, gaff‑riggiga või eraldatud purjekaardiga laevadel. Seetõttu oli briggi töötamine raskem ja nõudis kogemustega meeskonda.

Ajalugu ja kasutusalad

Brigid olid eriti levinud kaubandus- ja sõidulaevadena 18. ja 19. sajandi alguses. Neid kasutati:

  • kiireks kaubaveoks lühikestel ja keskmise pikkusega marsruutidel;
  • politsei- ja patrulllaevadena ning väiksemate lahingulaevadena (sõjalaevadena) tänu heale kiirusele ja manööverdusvõimele;
  • õppelaevadena, sest kahe-mastiline ülesehitus sobis purjepidamise õppimiseks;
  • piraatide ja kaaperdajate varustamiseks — briggi kiirus tegi neist ahvatleva sihtmärgi nii seaduslikele kui ebaseaduslikele tegijatele.

Tehnoloogia arengu ja aurulaevade tulekuga hääbus briggi laialdane kasutus, kuna aurulaevad pakkusid väiksemat meeskonnavajadust ja paremat liikumist tuulevaiksete olude korral.

Erinevus teistest tüüpidest

Brigit ei tohi segi ajada brigaadiga või brigantine’iga. Peamine erinevus seisneb tagluse tüübile:

  • Briggi: ruudukujuline põhipurje mõlemal mastil ja sageli gaff-riggiga spanker taga.
  • Brigaad/brigantine (terminoloogia võib varieeruda): sageli üks mast kannab ruudukujulist purjet ja teine gaff-riggi (või vastupidi), ehk taglastus on segatüüpi.
  • Brigg erineb ka kolmemastilisest laevast selle poolest, et sellel on ainult kaks masti; kolmemastilised laevad olid suuremad ja tihti võimsama purjevarustusega.

Eelised ja piirangud

  • Eelised: suurepärane kiirus külgtuultel, suhteliselt lihtne purjekaart võrreldes suuremate kolme- või neljamastiliste laevadega, sobiv õppimiseks ja kiireks kaubaveoks.
  • Piirangud: kehvem edasiminek vastu tuult, suurem meeskonnavajadus tonnaaži kohta ja väiksem pardakoormus võrreldes sama pikkusega aurulaevadega.

Tuntud näited ja pärand

Mitmed ajaloolised brigad on säilinud kirjanduses, merenduse uurimustes ja muuseumilaevadena. Paljud riikide mereakadeemiad ja meremuuseumid kasutavad briggi tüüpi ja skeeme purjetamise ajaloo õpetamiseks. Briggi pärand on oluline osa purjetamise arengust ja laevaehituse ajaloost, sest see aitas arendada kiiremaid kaubateid ning mõjutas sõjalaevade manööverdamist 18.–19. sajandil.

Kokkuvõtteks on brigg kompaktne, kahe mastiga ruudukujulise taglusega purjelaev, mis mängis olulist rolli purjetamise kuldajastul, kuigi tehnoloogiliste muutuste tõttu kaotas peagi laiemas kasutuses oma tähtsuse.