Prikk

Rigging

Purjetamises on täisvarustusega brigg kahe ruudukujulise mastiga (mida nimetatakse esi- ja peamastiks) laev. Briggi peamast on ahtri (tagumine) mast. Manööverdamisvõime parandamiseks kannab peamast väike (gaff-takistusega) ees- ja tagapurje.

Purjekad on nimetatud nende mastide järgi, mille külge nad on kinnitatud. Põhimasti külge kinnitatud purjeid nimetatakse põhipurjeks, selle kohal asuvaid põhitoppurjeid ja selle kohal asuvaid topgallantpurjeid. Mõnikord on selle kohal väga väike puri, mida nimetatakse kuningapurjeks. Suurpurje taga on väike ees- ja tagapurje, mida kutsutakse spanker- või poomipurjeks (see sarnaneb kuunari põhipurjega). Eesmasti peal on samasugune puri, mida nimetatakse trysailiks. Ruudukujuliste laevade vastavate vööride külge on kinnitatud väiksemad sparrid. Neid saab pikendada, mis pikendab pihta. See võimaldab sellele mõlemale küljele paigaldada täiendava purjelaeva. Neid nimetatakse noodipurjedeks. Neid kasutatakse ainult õiglase ja nõrga tuule korral. Tiivad on saanud oma nime purjede järgi, mille külge need on kinnitatud. Näiteks peavõru stardipurjed, peatop stardipurjed ja peatop galant stardipurjed jne.

Prigi esimast on väiksem kui peamast. Eesmast hoiab eespurje, eesotsapurje, eesotsapurje ja esipurje. Eesmasti ja vöörpritsi vahel on eespurje, fokk ja fiksaator. Kõiki purjeid juhitakse keerulise nööride paigutuse abil, mida nimetatakse jooksvaks taglastuseks. See on vastupidine seisva taglase vastu, mis on fikseeritud ja hoiab masti ja muid objekte jäigana. Traditsiooniliselt oli jooksev taglastus kergesti äratuntav. See tulenes sellest, et paindlikkuse huvides ei olnud see kaetud tõrvaga ja seetõttu heledama värvusega. Seisev taglastus oli ilmastiku eest kaitsmiseks tõrvaga kaetud ja seetõttu tumedama või isegi musta värvi.

Brigaadi purjeka plaan

Kere

Brigg on "üldiselt ehitatud suuremalt kui kuunar. See võib läheneda täissuuruses kolmemastilise laeva suurusele". Brigid olid 23-50 meetri pikkused ja kuni 480 tonnise tonnaažiga 75-165 jalga. Ajalooliselt oli enamik briggeid valmistatud puidust. Mõned hilisemad brigid ehitati siiski terasest või rauast kere ja mastidega. 19. sajandil ehitati ka männist kerepurjekaid. Need olid kavandatud kestma umbes kakskümmend aastat, kuigi paljud kestsid kauem.

Ajalooline kasutamine

Brigisid kasutati väikeste sõjalaevadena, mis kandsid umbes 10-18 suurtükki. Oma kiiruse ja manööverdamisvõime tõttu olid nad piraatide seas populaarsed (kuigi Ameerika ja Kariibi mere piraatide seas olid nad haruldased). Nende kasutamine ulatub tagasi enne 17. sajandit. Siiski oli üks kuulsamaid brigide ajastuid 19. sajandil, mil nad osalesid kuulsates merelahingutes, näiteks Erie järve lahingus. sajandi alguses oli brigg tavaline kaubalaev. Seda peeti "kiireks ja hästi purjetavaks", kuid selle taglastega tegelemiseks oli vaja suurt meeskonda. Kuigi brigid ei suutnud sõita tuulega nii kergesti kui näiteks kuunariga varustatud laevad, suutis oskuslik brigikapten "manööverdada seda hõlpsasti ja elegantselt; brigil oli näiteks võimalik peaaegu koheselt ümber pöörata". Samuti oli briggi ruudukujulisel trossil eelis avamerel liikudes eesotsapurjekaga laeva eesotsapurjekaga laeva ees. Kui ees- ja ahtritagiga laevad sõitsid pikemat aega allatuult ja kui "äkilise hooga hooga sõitmise oht oli suurte kuunarite kapteni õudusunenägu". See omadus viis hiljem barquentine'i kujunemiseni. Vajadus suurte meeskondade järele võrreldes nende väiksema suurusega viis brigide tootmise vähenemiseni. Nende asemele tulid kaubanduses gaffipurjekad (mis vajasid väiksemat meeskonda) ja aurupaadid (millel ei olnud tuulega seotud probleeme nagu ruudukujulise takilaga laevadel).

Telos, mis ehitati Bangoris, Maine'is 1883. aastal, oli väidetavalt viimane brigaad, mis liitus Ameerika kaubalaevastikuga. Seda peeti "oma klassi parimaks Maine'is kunagi ehitatud laevaks". Ta hukkus 1900. aastal Kariibi mere ääres Bonaire'i saarel Aves Islandil.