Ruudukujuline taglastus – ruutpurjed, mastid ja täispurjekate ülevaade
Avasta ruudukujuline taglastus — ruutpurjed, mastid ja täispurjekate ajalugu, tehnika ja kasutus merel. Täielik ülevaade purjekate maailmast.
Nelinurkne taglastus (tuntud ka kui ruudukujuline taglastus) viitab purje- ja taglastustüübile, mille puhul purjed on paigaldatud horisontaalsetele harudele ehk jardidele. Ruudukujulise rigiga laeva eristavad selle mastide paigutus, ruudukujulised purjed ja jardide konstruktsioon ning kinnitussüsteemid. Klassikaline näide ruudukujulisest purjekast on kolmemastiline täistakistusega laev, kus kõigil mastidel kannavad peamised taglased ruudukujulisi purjeid. Täispurjekaga laev on laev, mille kõigil mastidel on ruudukujulised purjed.
Põhilised osad ja terminid
Ruudukujulise taglastuse põhielemendid on:
- Jardid (harud) – horisontaalsed sparrid, mille külge purjed kinnituvad;
- Purjed – ruudukujulised pinnad, mida jagatakse sagedasti kursipurjedeks (courses), topsailideks, topgallant'ideks jm;
- Mastid – tugistruktuurid (näiteks fokkmast, peamine mast, tagamast), millel on eri kõrgused ja sektsioonid (topmasts, topgallant jne);
- Taglased ja nöörid – shrouds, stays, braces, sheets, clewlines ja buntlines, mis suunavad, seovad ja peidavad purjed;
- Riidestused ja konsoolid – vahendid purjede käsitlemiseks ja kokkupanekuks.
Ajaloost ja arendusest
Ruudukujuline taglastus sai laialdase kasutuse merenduse kuldajastul ehk Age of Sail perioodil tänu suurele vetruvusele ja kaubaveo vajadustele. Mõned ruudukujulised vormid pärinevad lateen-tõllakast ning teatud laeva tüübid (nt brig, barque, täislahingulaevad) arendasid välja eri kombinatsioone ruut- ja kaldpurjedest. Kuigi ruudukujulised purjed arenesid välja nurgapurjetest, kujunesid need omaette tõhusaks lahenduseks pikamaasõitudel ja passaadituultega liikumisel.
Käsitsemine, manöövrid ja meresõiduomadused
Ruudukujuline rig suhteliselt hästi töötab, kui tuul tuleb tagant või veidi küljepealt — sellistel suundadel (running ja broad reach) on ruutpurjed väga tõhusad. Samas on neil piirangud, kui tuleb sõita tugevalt tuule vastu:
- Raskused tuule vastu sõitmisel: ruudukujulised purjed ei suuda nii lähedale tuulele paisata kui kaldpurjed; kõverad ja teravamad tuulesuundumised nõuavad tihti "taakimist" (tacking), mis ruutrigiga laevadel on aeganõudev ja keeruline.
- Taakimine ja pööramine: taakitakse ehk tigu-laine meetod on keerulisem; sageli kasutatakse hoopis ümberpööramist (wearing) — laeva keeramist tuule tagant ringi — kui lihtsamat manöövri.
- Purkide ja ronimise töö: jardide ja purjede reguleerimine nõuab suuremat meeskonda ja kogemust: opsioonide hulka kuuluvad clewlines, buntlines ja reefide tegemine purje suuruse vähendamiseks tugevama tuulega.
Tüübid ja näited
Ruudukujulise taglastuse erinevad konfiguratsioonid annavad laevadele erineva käitumise ja tööjaotuse:
- Täispurjekas laev – kõikidel mastidel on ruudukujulised purjed (nt klassikaline kolmemastiline täistakistus);
- Brik – tavaliselt kaks mastiga laev, kus ees- ja peamast on ruudukujulised purjed;
- Barque – kombineeritud rig, kus ees- ja kesk-mast on ruudukujulised, tagamast on sageli kaldpurjekas; see andis kompromissi lihtsama juhtimise ja heade purjetegurite vahel.
Eelised ja puudused
Eelised:
- Efektiivne tuulega taganttuule ning laia nurga all sõitmisel (passaadituultes), mis teeb selle tüübi heaks kaugeloomise ja reisija- ning kaubalaevade jaoks;
- Helmekindlus ja lihtsus tõmmata suurt purjepinda kiirelt täis, kui tuul on soodne;
- Ajaloos tõestanud end pika distantsi ja raskete ilmastikutingimustega merel.
- Vähem paindlik tuule suuna suhtes — kehvem vasakule-vaatamiseks (close-hauled) võrreldes kaldpurjega;
- Suurem meeskonnavajadus ja keerukam taglaste süsteem, mis nõuab hooldust ja oskusi;
- Raskem manööverdada kitsastes vetes ja sadamates.
Kokkuvõte
Ruudukujuline taglastus on ajalooliselt olnud üks merenduse põhitugesid, andes laevadele suurepinnalise purjepropulatsiooni ja hea tõhususe soodsates tuultes. Samas nõuab see rig tüüpi konkreetset käsitsemist, suuremat meeskonda ning sobib kõige paremini olukordadesse, kus sõit toimub pikki vahemaid või stabiilsete passaadituulte tingimustes. Tänapäeval kohtab ruudukujulist taglastust peamiselt ajaloolistel laevadel, õpetuslaevadel ja rekonstruktsioonidel, kus rõhutatakse traditsioonilist meremeheoskust ning ajalugu.

Ruut-takiluseade 4. juulil 1976 (USA kahesaja aastapäev).
Küsimused ja vastused
K: Mis on ruudukujuline rig?
V: Ruudukujuline rig on purje ja taglase tüüp, kus purjed on paigaldatud horisontaalsetele harudele.
K: Mille poolest erinevad ruudukujulise rigiga laevad teistest laevatüüpidest?
V: Ruudukujulisi laevu eristavad mastide arv, ruudukujulised purjed ja see, kuidas õlad (sparrid) on paigutatud.
K: Mis on näide ruudukujulise laeva kohta?
V: Klassikaline näide ruudukujulisest laevast on kolmemastiline täistakistusega laev.
K: Milline on ruudukujulise laeva päritolu?
V: Ruut-trigger pärineb lateen-riggist. Selle nurgapurjedest said ruudukujulised purjed.
K: Mis on täistakistusega laev?
V: Täistarindiga laev on laev, mille kõikidel mastidel on ruudukujulised purjed.
K: Millised on ruudukujulise trossiga laevade eelised?
V: Passaadituultes on ruudukujulise purjega laevadel eelis, eriti sügaval vees.
K: Milline on väljakutse ruudukujulise laeva juhtimisel?
V: Ruudukujulise taglastiga koos kõigi purjede ja taglastega on keerukas ümberpööramisel või "ümberminekul" käsitseda.
Otsige