Mary Toft — 1726. aasta 'küülikusünnitus' pettus
Mary Toft — 1726. aasta kuulus "küülikusünnitus" pettus: Surrey naine petis Londoni arste, tekitas skandaali, hävitas arstide karjäärid ja jäi meditsiiniajalukku.
Mary Toft (neiuna Denyer) (umbes 1701–1763), ka Mary Tofts, oli Inglismaa naine Godalmingist, Surrey maakonnast. 1726. aastal sai temast rahvusvaheline kõneaine pärast seda, kui ta petis mitu arsti, väites, et on sünnitanud küülikuid. Lugu levis kiiresti ja Toft toodi uurimiseks Londonisse, kus juhtumi kallal töötasid ka kuningliku majapidamise arstid. Hiljem tunnistas ta pettuse üles ja viibis lühikest aega vahi all; lõpuks ta vabastati ilma kohtu süüdistuseta ja naasis koju.
Sündmuse taust ja väidete tekkimine
1726. aastal jäi Toft rasedaks, kuid mõne aja pärast koges raseduse katkemist (raseduse katkemine). Tema ümbruses toimunud sündmuste ja töö käigus nähtud loomaga tekkis tal selge huvi küülikute vastu ning ta hakkas väitma, et sünnitab loomade osi. Kohalik kirurg John Howard kutsuti vaatama, kas Tofti väited vastavad tõele. Pärast mitme väidetava loomaosa „sünnitamist” teavitas Howard juhtumist teisi arste.
Uurimine ja Londoni periood
Juhtum sai peagi tähelepanu kõrgemal tasandil: sündmus jõudis kuninglikku teenistusse ja selle vastu hakkasid huvi tundma mitmed tuntud arstid, sealhulgas kuninga kirurg Nathaniel St. André. St. André uskus alguses Tofti juttu ning ka teised tema ringkonnas olid intrigeeritud. Kuningas saatis sündmuse kohta ka kirurg Cyriacus Ahlersi, kes seevastu jäi väga skeptiliseks (ei uskunud).
Kuna lugu pälvis laialdast tähelepanu, viidi Toft Londonisse põhjalikumateks uuringuteks. Siin uuris tema väiteid ka dr Richard Manningham (kes tegi hiljem juhtumist kirjelduse) ning teised arstid. Uuringute käigus ei suudetud enam tema väiteid reprodutseerida: Toft ei esitanud uusi „sünnitusi” ning lõpuks ilmusid vastuolulised tunnistused ja kahtlused meetodite suhtes.
Kuidas pettus toimus ja võimalikud motiivid
Uurimise käigus jõuti järeldusele, et Toft oli tõenäoliselt petnud, esitades surnud loomade osi nii, et need näisid nagu vahetult sünnitatud. Arvatakse, et ta oli kas ise või kellegi teise abiga mõistatuse lavastanud, näiteks sisestades loomaosi nii, et need paistsid sündivana. Motiivide kohta ei ole ühtset seletust: osa kaasaegsetest arvatavasti pidas seda tähelepanu- ja sotsiaalse staatuse otsimiseks, teised nimetasid põhjuseks psühholoogilisi või meditsiinilisi tegureid (näiteks vale- või kujuteldud rasedus).
Paljastamine, tagajärjed ja avalik reaktsioon
Pärast põhjalikumaid uuringuid tunnistas Toft lõpuks pettuse üles. Ta viibis vahi all ja teda käsitleti petturina (petturina), kuid lõplik kohtuotsus teda ei karistanud ning ta vabastati ja naasis oma kodukohale (vangi viimise järel vabanemine). Juhtumi avalikuks tulek tekitas meditsiiniringkondades suurt kahju – mitme tähtsa arsti karjäär kannatas ja mõned arstid sattusid avalikkuse pilke alla.
Juhtumist ilmus rohkelt brošüüre ja laialdast pilke – avalikkus ja satiirikud ei jätnud arste puutumata. Avalikkuses levitasid karikatuurid ja trükised arstirolli suhtes irooniat; kunstnik William Hogarth ja teised käsitlesid meditsiinilise kutse hüvesid ja nõrkusi kriitiliselt. Scandal mõjutas usaldust meditsiini ja sundis arste olla valvsamad väidete kontrollimisel.
Järeldus ja kultuuriline pärand
Mary Tofti juhtum on juba sajandeid näideteks esitatud kui juhus, mis illustreerib, kuidas massihuvitused, autoriteediusaldus ja teaduslik kontroll võivad kokku põrgata. See juhtum rõhutas vajadust hoolika ja kriitilise uurimise järele meditsiiniväidete puhul ning jäi ajalukku kui üks kuulsamaid meditsiinilisi petuskeeme 18. sajandil. Toft ise naasis lõpuks koju ja tema lateraalse elu detailid on tagasihoidlikud; teda peetakse surnuna umbes 1763. aastal.
- Peamised osalejad: Mary Toft (neiuna Denyer), kirurgid John Howard ja Nathaniel St. André, kirurg Cyriacus Ahlers, uurijate seas ka dr Richard Manningham.
- Oluline õppetund: juhtum näitab teadusliku meetodi ja kriitilise kontrolli tähtsust meditsiiniliste väidete puhul ning kuidas meedia ja avalik arvamus võivad juhtumit võimendada.
Küsimused ja vastused
K: Kes oli Mary Toft?
V: Mary Toft (sünninimi Denyer) oli inglise naine Godalmingist, Surrey'st, kes sai 1726. aastal kuulsaks sellega, et pettis arste uskuma, et ta on sünnitanud küülikuid.
K: Mis juhtus, kui kohalik kirurg John Howard kutsuti teda uurima?
V: Kui kohalik kirurg John Howard kutsuti teda uurima, sünnitas ta mitu loomaosa ja rääkis sellest sündmusest teistele tähtsatele arstidele.
K: Keda saatis Suurbritannia kuningas George I olukorda uurima?
V: Suurbritannia kuningas George I saatis olukorra uurimiseks kirurg Cyriacus Ahlersi.
K: Kuidas reageeris avalikkus, kui nad said teada, et arstid olid Mary Toft'i poolt petetud?
V: Avalikkus reageeris paanikaga arstide seas ja mitme tähtsa kirurgi karjäär sai hävitatud. Avaldati brošüüre, mis tegid arstide üle nalja, ja William Hogarth suhtus sellesse kutsealasse väga kriitiliselt.
K: Mis juhtus pärast seda, kui Mary Toft tunnistas, et oli kõiki petnud?
V: Pärast seda, kui Mary Toft tunnistas kõigi petmist, saadeti ta petturina vangi, kuid lõpuks vabastati ta ilma süüdistusteta ja naasis koju.
K: Millised huvid olid Mary Toftil enne seda, kui ta väitis, et sünnitas küülikuid?
V: Enne kui Mary Toft väitis, et ta sünnitas küülikuid, oli tal tekkinud tugev huvi ühe küüliku vastu, mida ta oli töö ajal näinud.
Otsige