Püha Pius X Selts (SSPX) — traditsionalistlik katoliku vennaskond

Püha Pius X Selts on traditsionalistlike vaadetega preestrite vennaskond. Prantsuse preester Marcel Lefebvre asutas selle 1970. aastatel, sest ta arvas, et Teine Vatikani kirikukogu oli paljudest neist traditsioonidest loobunud. Ta on vastu paljudele muudatustele, mida Teine Vatikani kirikukogu tõi sisse, nimelt dialoogile teiste religioonide juhtidega ja erinevate kristlike rühmade kogukondlikule suhtele. Alates 1975. aastast ei ole Püha Pius X Seltsil enam kanoonilisi volitusi. 1988. aastal pühitses selts uued piiskopid, mis kanoonilise õiguse kohaselt viis pühitsejate ja pühitsetud isikute ekskommuniseerimiseni. Paavst Benedictus XVI tühistas 2000. aastatel need ekskommunikeerimised pärast seda, kui kõik asjaosalised kinnitasid, et paavst on katoliku kiriku pea.

Algus ja eesmärgid

Püha Pius X Seltsi (SSPX) asutas Marcel Lefebvre, et säilitada enne Teist Vatikani Kirikukogu levinud liturgiat, usutõdesid ja seminariakadeemiat. Seltsi liikmed rõhutavad traditsioonilist latini- või tridentiinmist missaformu (1962. aasta missaal) ja konservatiivset teoloogiat. Seltsi tegevuse keskused on algselt asutatud Prantsusmaal (Écône) ning see on levinud paljudesse riikidesse, kus tegutsetakse prioraatide, seminaride ja koolidena.

Õpetus ja praktika

Liturgia: SSPX eelistab traditsioonilist missat (nn tridentiinne missa, 1962. aasta missaal) ja selle liturgilisi kombeid.
Teoloogia: Seltsi liikmed on kriitilised mõnede Teise Vatikani Kirikukogu dokumentide suhtes, eelkõige kiriku suhetest teiste usuvooludega, ökumenismist ja religioossest vabadusest (nt Dignitatis Humanae). Nad rõhutavad kiriku õpetuse jätkusuutlikkust enne-kontinuitetse traditsiooni raames.
Pastoraalne töö: SSPX-i preestrid teenivad missa, pihitoosi ja teisi sakramente oma kogudustes. Kuna neil sageli puudub kiriklik jurisdiktsioon, sõltuvad viimasel ajal õiguslikud küsimused ja sakramentide kehtivus konkreetsetest lepingutest või erandiõigustest, mida on Vatikani poolt mõnikord ajutiselt antud.

Kanoniline olukord ja ajalugu

1970. ja 1980. aastate konflikti haripunktiks sai 1988. aasta juunis tehtud piiskopapühitsemine, mida Rooma vaatles ilma loata. Selle tagajärjel kuulutas Rooma osa asjaosalistele ekskommunikatsiooni (latae sententiae). 2009. aastal tegi Paavst Benedictus XVI toimingu, millega need konkreetsetele piiskoppidele väljakuulutatud ekskommunikatsioonid tühistati, eesmärgiga soodustada dialoogi ja võimalust seltsi taas täielikult ühendada, kuid see ei tähendanud õppetoolilise lõpliku kokkulepet ega täielikku canonicallist taastamist.

Suhted Roomaga pärast 2009. aastat

Pärast 2009. aastat on toimunud kõnelused Vatikani ja SSPX-i vahel, mille eesmärk on olnud selgitada õppetoolilisi erimeelsusi ning leida tee täisühendusse. Mõningaid pastoraalseid erandeid on antud: näiteks on ajutiselt või tingimuslikult tunnustatud teatud sakramentide kehtivus või antud preestritele õigusi pihitöö tegemiseks eri tingimustel. Sellegipoolest jääb SSPX institutsionaalselt Roomaga mitte-täiestiühendatud ning selle liikmete täielik kanoniline reintegratsioon nõuab jätkuvaid läbirääkimisi ja õppetooliliste küsimuste lahendamist.

Konfliktid ja kriitika

Poliitilised ja ajaloolised skandaalid: üks kuulsamaid vaidlusi oli 2009. aasta juhtu järgne meediasündmus, kus üks 1988. aasta pühitsetud piiskoppidest väljendas holokausti ümberlükkamise seisukohti. See tekitas sügavat kriitikat ja raskendas lähenemist Vatikaniga.
Kiriklik kriitika: kriitikud süüdistavad SSPX-i vahelises lõhestavas tegevuses ja vastuseisus pärisordnungi/tänapäeva kiriku õpetuse arengule; toetajad aga kõnelevad traditsiooni säilitamise vajadusest.

Tänane toime ja mõju

SSPX-il on jätkuvalt kohalolek mitmes riigis — nad haldavad seminarisid, prioraate, kirikuid ja haridusasutusi ning neil on sadu preestreid ja palju järgijaid. Organisatsiooni mõju ulatub ka laiemasse traditsionalistlikku liikumisse katoliku kirikus. Samal ajal kui mitmed traditsionalistlikud nõudmised on mõnes mõttes leevenenud (nt laiem võimalus kasutada 1962. aasta missat pärast Summorum Pontificum dekreedi tulekut), on SSPX-i täielik kanoniline ja õppetooliline integreerimine jätkuvalt lahendamisel.

Kokkuvõte

Püha Pius X Selts on märkimisväärne traditsionalistlik katoliku liikumine, mille peamised eesmärgid on liturgilise ja õpetusliku traditsiooni säilitamine ning vastuseis paljudele Teise Vatikani Kirikukogu reformidele. Kuigi mõningad tooksud abinõud on tehtud ja osa sanktsioonidest on tühistatud, on organisatsioonist ja Rooma vahelised suhted endiselt erapooletud ning täis jätkuvaid dialooge ja vaidlusi.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Püha Pius X-i selts?

V: Püha Pius X-i selts on katoliiklik traditsionalistlike vaadetega preestrite vennaskond, mille asutas 1970. aastatel Marcel Lefebvre.

K: Miks asutati Püha Pius X Selts?

V: Püha Pius X Seltsi asutas Marcel Lefebvre, sest ta uskus, et paljud traditsioonid on tänu teisele Vatikani kontsiilile hüljatud.

K: Mille vastu on Püha Pius X Selts?

V: Püha Pius X Selts on vastu Teise Vatikani kirikukogu poolt sisse viidud muudatustele, sealhulgas dialoogile teiste religioonide juhtidega ja erinevate kristlike rühmade kogukondlikele suhetele.

K: Mis juhtus Püha Pius X Seltsi kanoonilise mandaadiga?

V: Alates 1975. aastast ei ole Püha Pius X Seltsil enam kanoonilisi volitusi.

K: Miks toimus 1988. aastal Püha Pius X Seltsis ekskommunikatsioon?

V: Selts pühitses uusi piiskoppe, mis tõi kaasa nende, kes pühitseti ja kes pühitseti kanoonilise õiguse alusel, ekskommunikatsiooni.

K: Millal tühistati Püha Pius X Seltsis toimunud ekskommunikatsioonid?

V: Paavst Benedictus XVI tühistas ekskommunikatsioonid 2000. aastatel, pärast seda, kui kõik asjaosalised kinnitasid, et paavst on katoliku kiriku pea.

K: Kui palju preestreid ja seminariõpilasi on Püha Pius X Seltsil 2020. aastal?

V: 2020. aasta seisuga on seltsil 680 preestrit ja 217 seminari.