Versailles'i kellakabinet: Louis XV astronoomiline kell ja ajalugu

Kellakabinet on Versailles' ühe kuninga privaatsete kabinetide seast eraldatud ruum. Selle eripäraks on 18. sajandi tähtsaim mehaaniline imetegija: suur astronoomiline kell, mis peegeldab tolle aja teaduslikku huviorbiiti ja kuninga isiklikku huvi astronoomia vastu.

Kella kirjeldus ja tehniline tähendus

Toas paiknev astronoomiline kell näitab mitte ainult tavalist kellaaega, vaid ka nädalapäeva, kuud, aastat ja kuuveerandit. Üle kahe meetri pikkuse seadme ülemisel osal asuv kristallgloobus kujutab süsteemi Koperniku järgi – st planeetide liikumist ümber Päikese – ning lisaks annavad kella eri näidud võimaluse jälgida kuufaase ja muu‑astronoomilisi andmeid. Sellised komplekssed kooderid olid 18. sajandil haruldased ja tähendasid nii teaduslikku uudishimu kui ka tehnilist ekshibitsiooni.

Kella projekteeris kuninga insener Claude‑Siméon Passemant ning mehaanilise osa valmistas kellassepp Louis Dauthiau. Pronksist dekoratiivse korpuse valmistasid skulptorid ja pronksivalajad Jacques ja Philippe II Caffiéri. Seade on mahukas – üle kahe meetri pikk – ning elegantse, rokokoohõngulise kujundusega, mis sobitus hästi kuningliku interjööriga.

Praktilisest vaatenurgast oli kell olulise tähendusega: seda kasutati kuningriigi esimese ametliku ajasüsteemi väljatöötamisel ja kella näidud aitasid kooskõlastada aega nii lossi sees kui laiemalt. Sellised ametlikud kella‑ ja ajanäidud olid 18. sajandil vajalikud nii sõjaliste, administratiivsete kui ka teaduslike vajaduste koordineerimiseks.

Ajalooline taust ja ruumikujundus

Kella valmimist ja avalikku aktsepteerimist eelnes teaduslik kontroll: Prantsuse Teaduste Akadeemia (Académie des Sciences) vaatas kella läbi ja kiitis selle heaks 1749. aasta augustis. Duc de Chaulnes esitas selle 7. septembril 1750 Louis XV‑le; seade paigutati oma kohale (kellakappi/kabinetti) 1754. aastal. Sellest ajast alates kuulus kell osana kuninga privaatsetest ruumidest ja temast sai üks Versailles' tähtsamaid tehnilisi imesid.

Ruumi ajalugu ulatub aga kaugemale: 1692. aastal oli see eelkabinet ja kuulus osa Versailles' kunstikabinetist, samas kui 1738. aastal muudeti see ovaalseks salongiks. 1760. aastal sai kabinet praeguse kuju. Seinapaneelid on Verberckt'i ja Rousseau' looming, ning ülestõstetud uksed on koopiad Boucher'i algsetest maalidest, mis kujutasid Diana lugu. Ruumis on ka Louis XV poolt tellitud ja tollase maitse järgi valmistatud mööbliesemed: jahilauad Slodtzilt, Foliot'lt ja Roumier'lt.

Lisaks kellale ja mööblile on toas kunstiteoseid – näiteks seisab seal Sèvres'i biskviidist ratsaniku kuju, mis kujutab Frederick II‑d, ning veel üks väiksem ratsanikufiguur, Vassé koopia Bouchardoni kujust, mille originaal asub Place de la Concorde'il.

Ruumi nimi "kellakabinet" tekkis eelkõige suuremate astronoomiliste kellade ja seinaplaatide tõttu, mis näitasid näiteks päikesetõusu ja kuutõusu aegu – need igapäevased, astronoomilised näitajad sidusid ruumi nii teaduse kui ka kuningliku rutiiniga. Tänapäeval on kellakabinet osa Versailles' muuseumikogust ja sellele saab sissevaate osana lossi külastustest.

Kellakapp

Galerii

Passemant'i astronoomiline kell

Küsimused ja vastused

K: Mis on kellakabinet?

V: Kellakabinet on ruum Versailles's, mis oli osa Louis XIV kunstikabinetist. See sisaldab Claude-Siméon Passemanti projekteeritud ja Louis Dauthiau poolt valmistatud astronoomilist kella, mille pronksist korpuse valmistasid Jacques ja Philippe II Caffiéri.

K: Mida näitab astronoomiline kell?

V: Astronoomiline kell näitab aega, nädalapäeva, kuud, aastat ja kuu veerandit. Lisaks on ülal kristallkeraamika, mis näitab Koperniku teooria kohaselt ümber Päikese liikuvaid planeete.

K: Millal see kell kinnitati?

V: Teaduste Akadeemia vaatas kella üle ja kiitis selle heaks 1749. aasta augustis.

K: Kes esitas selle Louis XV-le?

V: Duc de Chaulnes esitas selle Louis XV-le 7. septembril 1750. aastal.

K: Kuidas sai see ruum oma nime?

V: Tuba sai oma nime suurte astronoomiliste kellakilpide tõttu seinakattes, mis näitasid iga päev päikesetõuse ja kuutõuse.

K: Millal kujundati see ümber ovaalseks salongiks?

V: See kujundati ümber ovaalseks salongiks 1738. aastal.

K: Kes valmistas selle toa jaoks mööblit?

V: Louis XV tellis selle toa jaoks mööblit Slodtzilt, Foliot'lt ja Roumier'lt.