Päevavärv: politsei peitepolitseinike identifitseerimise süsteem
Päevavärv: USA suurlinnade peitepolitsei identifitseerimise ja ohutuse süsteem — ajalugu, NYPD-s kasutus ning mõju avalikkusele ja meediale.
Päevavärv on signaal, mida kasutavad USA suurlinnade politseiametnikud. Seda kasutatakse selleks, et takistada vormiriietatud politseiametnikke, kes tulistavad salapolitseinikke, kellest nad ei tea, et nad on politseiametnikud. Enamasti on teada, et seda kasutavad New Yorgi politseiamet (NYPD), NYPD Transit Bureau (mis kandis nime New Yorgi Transit Police) ja NYPD Housing Bureau (mis kandis nime New Yorgi elamumajanduse politseiamet) ning teised õiguskaitseorganid, kui nad on New Yorgis tööl. Peitepolitseinik kannab "päeva värvi" värvi peapaela, randmepaela või muud rõivaeset; see värv teatatakse politseinikele jaoskonnas enne tööle asumist. Süsteem on mõeldud ametnike ohutuse tagamiseks ja see sai alguse 1970. ja 1980. aastate New Yorgi vägivalla ajal. Päeva värvi süsteem ei ole enamusele avalikkusele teada, kuid sellest kirjutatakse palju ajalehtedes ja kirjanike poolt ning mõnikord võib seda näha telesaadete episoodides, nagu NYPD Blue ja hiljuti Law and Order: SVU.
Kuidas süsteem töötab
Päevavärvi põhimõte on lihtne: igal tööpäeval või öövahetusel määratakse jaoskonnas välja konkreetne värv, mida peitepolitseinikud kannavad nähtaval kohal — näiteks peapaela, randmepaela, mütsi äärise, vöö või muu väikese rõivaeseme kujul. Värv teatatakse ametnikele käsklusrakenduse (roll call) ajal või muul ametlikul teel. Uniformitud ametnikud teavad, et kui nad kohtavad konkreetse värviga märgistatud inimest, siis on tegemist ametliku salapolitseiniku, ning see vähendab ekslikku tulistamise või muude konfliktide riski.
Peamised eesmärgid
- Turvalisuse suurendamine: vähendab sõbraliku tule ja ekslikkuse ohtu vormiriietuses ametnike ja peiteametnike vahel.
- Kiire identifitseerimine: lihtsustab operatiivset koostööd eriüksuste ja patrullüksuste vahel.
- Konflikti ärahoidmine: aitab tuvastada kaaslasi pimedas, rahvarohketes või segastes situatsioonides.
Ajalooline taust ja kasutuskohad
Süsteem sai laiemalt tähelepanu 1970.–1980. aastate New Yorgis, kui linnas valitses relvade ja kuritegevuse tõus ning plainclothes-officeride (salapolitseinike) ja vormiriietatud patrullide vahel tekkisid ohtlikud olukorrad. Lisaks NYPD-le on sarnaseid meetodeid kasutanud ka teised õiguskaitseorganid Ameerika Ühendriikides ja mõnes teises riigis, kuid kasutuspraktika ning täpsed meetmed võivad osakonniti erineda.
Piirangud ja turvariskid
- Salastatus on hädaolukord: süsteemi efektiivsus sõltub värvide hoidmisest konfidentsiaalsena. Kui värv lekib või avalikustatakse, väheneb selle väärtus.
- Petuskeemid: kurjategijad või võltsametnikud võivad püüda süsteemi ära kasutada, kui neile teada päevavärv.
- Piisav identifitseerimine: päevavärv ei asenda ametlikku tuvastamist (näiteks sõnalist määramist, ametiühingu vms dokumentatsiooni näitamist) — vajadusel tuleb alati kasutada mitut meetodit.
- Visuaalsed piirangud: halb nähtavus, madal valgus või kehaosade katmine võivad muuta värvi raskesti märgatavaks.
Kaasaegsed arengud
Tehnoloogia areng (näiteks keha‑kaamerad, digitaalne suhtlus ja paremad side‑protokollid) on vähendanud täielikult sõltumist ainult visuaalsetest märgistest, kuid päevavärvi sarnased meetodid jäävad mõnes kontekstis kasutatavaks mugava ja kiire visuaalse viitena. Samuti kasutatakse mitmekihilisi meetodeid: värv + raadioside + lühikoodid, et maksimeerida turvalisust.
Popkultuur ja avalik tähelepanu
Päevavärvist on kirjutatud nii ajakirjanduses kui ka kujutatud ilukirjanduses ja televisioonis — näited on NYPD Blue ja Law and Order: SVU. Meedias käsitletakse seda tihti kui huvitavat politseitöö detaili, kuid professionaalses kommunikatsioonis rõhutatakse, et see on üks paljudest ohutusmehhanismidest, mitte imerohi.
Praktilised soovitused kodanikele
- Kui kohtate tegutsevaid politseinikke, järgige alati nende juhiseid ja paluge vajadusel ametlikku tuvastamist.
- Ärge levitage ega avalikustage infot, mis võib ohustada õiguskaitseoperatsioone (näiteks reaalajas värvi jagamine sotsiaalmeedias).
- Kui näete võimalikku identiteedivargust või võltsimist (inimesed, kes püüavad end esitleda politseinike või kasutada tuntud märgistusi), teavitage sellest kohalikke ametivõime.
Kokkuvõtlikult on päevavärv lihtne, madala tehnoloogiaga meetod, mis aitab vähendada ohtlikke näost‑nähtudeks eksimusi politseitöös, kuid selle tõhusus sõltub konfidentsiaalsusest ja täiendavatest tuvastusmeetoditest.
New Yorgi politseiosakonna sõiduk
Eesmärk
New York City on väga suur suurlinn, kus elab üle 8 310 000 inimese ja selle ümbruses üle 18 800 000 inimese. Ühe tööpäeva jooksul siseneb linna veel 500 000 inimest. Seal on palju politsei- ja õiguskaitseametnikke, näiteks: NYPD, (MTA) politsei (mida varem nimetati Metro North Commuter Railroad Police), Port Authority Police, FBI, Department of Homeland Security, Drug Enforcement Administration ja U.S. Customs jt. Päeva värvi süsteem on seotud ametnike ohutusega. Kuna linnas on nii palju relvastatud ametnikke, on vaja, et varjatud politseinikel oleks lihtne kasutada süsteemi, et teised relvastatud ametnikud teaksid, et nad on seal ja ei tulistaks neid, kui nad oma relva kasutavad. Süsteemi kasutatakse ka selleks, et vormiriietatud politseinik ei häiriks isikut, kes on tegelikult peitepolitseinik, kes tegutseb kodutuna, et kurjategijad teda rööviksid.
Ajalugu
NYPD tänavakuritegude üksus alustas tegevust 1971. aastal. 1970ndate lõpus, 1980ndatel ja 1990ndate alguses oli New Yorgis palju rohkem kuritegevust kui praegu. Peitepolitseinikud pidid minema metroodesse tsiviilriietes või kodutuks riietatuna, et varjata, et nad on politseinikud. Paljud neist politseinikest olid mustanahalised ja neil oli hirm, et kuna nad nägid välja nagu tsiviilisikutest kodutud inimesed, arvavad vormiriietatud politseinikud, et nad on kurjategijad, kui nad oma relva kasutavad. Paljud neist politseinikest riietusid ja teesklesid, et nad on purjus kodutud inimesed või ohvrid, et tabada röövleid, kes ründasid neid, kuna nad ei suutnud end ise aidata. Päevavärvi süsteem tehti selleks, et need ametnikud seda vähem kardaksid, ja seda kasutasid kõik politseiametnikud, kes olid varjatud. Alguses jagati igale tänavakuritegude üksuse liikmele peapaelad, mis olid päeva värvi: päeva värvi süsteemi kasutamise algus. Hiljem lisandusid sellele ka käepaelad ja tänapäeval riietuvad ametnikud sageli selle värvi järgi: st: T-särgid, kingad ja mütsid.
Teiste teadmised
Päevavärvide tuvastamise süsteemist on kirjutanud autorid ja inimesed, kes õpivad politseid koolides, kuid enamik New Yorgi inimesi ei tea sellest sageli. Raamatuid, mis sellest räägivad, on Roger Abelli "Mustad kilbid" (arutelu afroameerika politsei töö kohta New Yorgis), Greg Faliise "Just the Facts Ma'am" ja Leslie Glassi romaan "A Killing Gift".
Seotud leheküljed
- Tänavakuritegude üksus
- Politsei
Küsimused ja vastused
K: Milline on päevavärv?
V: Päevavärv on signaal, mida kasutavad USA mõne suurlinna politseijaoskonna salajased ametnikud. Seda kasutatakse selleks, et takistada vormiriietatud politseiametnikke, kes tulistavad salapolitseinikke, kellest nad ei tea, et nad on politseinikud.
K: Kes seda süsteemi kasutab?
V: Enamasti on teada, et seda süsteemi kasutavad New Yorgi politseiamet (NYPD), NYPD Transit Bureau (mis kandis nime New York City Transit Police) ja NYPD Housing Bureau (mis kandis nime New York City Housing Authority Police Department) ning teised õiguskaitseorganid, kui nad on New Yorgis tööl.
K: Kuidas kasutab seda salajane ametnik?
V: Peitepolitseinik kannab "päeva värvi" värvi peapaela, randmepaela või muud rõivaeset; see värv teatatakse politseinikele jaoskonnas enne tööle asumist.
K: Millal hakati seda süsteemi esimest korda kasutama?
V: Esimest korda hakati seda süsteemi ametnike ohutuse tagamiseks kasutama 1970. ja 1980. aastate New Yorgi vägivalla ajal.
K: Kas seda teab enamik avalikkuse liikmeid?
V: Ei, enamik avalikkuse liikmeid seda ei tea, kuid sellest on palju kirjutatud ajalehtedes, kirjanikud ja mõnikord võib seda näha episoodides telesaadetes, nagu NYPD Blue ja hiljuti Law and Order SVU.
K: Mis eesmärki see süsteem täidab?
V: Selle süsteemi eesmärk on takistada politseiametnikke, kes tulistavad politseiametnikke, kellest nad ei tea, et nad on politseiametnikud.
Otsige