MS Costa Concordia – Concordia-klassi kruiisilaev ja 2012. aasta katastroof

MS Costa Concordia — Concordia-klassi kruiisilaeva ehitus, sõit ja 2012. aasta Giglio katastroof: sündmused, ohvrid, kapteni otsused ja uurimise tagamaad.

MS Costa Concordia on Concordia‑klassi kruiisilaev, mille omanik ja operaator on Costa Cruises (osa Carnival Corporation & Plc kontsernist). Laev valmis Fincantieri Sestri Ponente laevatehases Itaalias ja võeti kasutusele 2006. aasta juulis. Nimega sooviti väljendada "jätkuvat harmooniat, ühtsust ja rahu Euroopa rahvaste vahel". Laeva umbkaudsed põhimõõtmed ja mahutavus olid suured: brutoarvutustonaažiks ~114 000–114 500 brt, pikkus ligi 290 m ning reisijate mahutavus oli umbes 3 700–3 800 ja meeskonda ligi 1 000–1 200 (täpsed numbrid võivad sõltuda allikatest).

See on esimene laev Concordia laevaklassist; selle õedlaevadeks on Costa Serena, Costa Pacifica, Costa Favolosa, Costa Fascinosa ning Carnival Splendor (mõned neist ehitati eri laevafirmade tellimustele). Hiljem ehitatud Carnival Dream -klasside laevad olid veelgi suuremad (umbes 130 000 brutoregistertonni) ja neid valmistas samuti Fincantieri.

22. novembril 2008 sai Costa Concordia vöörile kahjustusi, kui tugev tuulepuhang surus laeva Sitsiilia saare Palermo kohal dokki; õnnetuses keegi vigastada ei saanud ja laev läks varsti remonti.

2012. aasta õnnetus Isola del Giglio lähedal

13. jaanuaril 2012 jooksis Costa Concordia Itaalia läänerannikul Isola del Giglio ranniku lähedal vastu kaljut, mille tagajärjel tekkisid põhjakorpuse rebenemised ja laev hakkas tugevalt kallutama ning osaliselt vajus kokku.

Laeval oli tol hetkel ligi 4 200 reisijat ja meeskonnaliiget. Õnnetuse tagajärjel hukkus kokku 32 inimest; lisaks sai palju inimesi vigastada ja alguses teatatud arvuotsused ning kadunud isikud tegid olukorra esialgu segaseks. Päästeoperatsioonis osalesid kohaliku ja riikliku tasandi meedikud, päästemeeskonnad ja mereväe üksused; evakueerimine toimus osaliselt ka käekäänu ja ustavate elupaatide abil, kuid evakuatsioon ja juhtimine said laialdast kriitikat.

Uurimine ja kohtumenetlused

Uurimised näitasid, et laeva kursilt kõrvalekaldumine (lähenemine rannikule „tervituseks“ ehk manöövri tõttu) ja meeskonna tegutsemise vead olid õnnetuse võtmetegurid. Kapten Francesco Schettino kritiseeriti selle eest, et ta lahkus laevalt enne, kui kõik reisijad ja meeskond olid evakueeritud; hiljem mõisteti ta süüdi mitmetes kuritegudes, sealhulgas hooletusest põhjustatud tapmises, laevaõnnetuse põhjustamises ja laevalt põgenemises. 2015. aastal mõisteti Schettino eriastmete eest olulise vanglakaristuse (rohkemaid aastaid) ning kohtukulud ja kahjunõuded olid osa järelmõjudest. Samuti käsitleti süüdistusi ja kokkuleppeid Costa Cruisesi ning teiste vastutajate suhtes, mille tulemusena jõuti erinevate hüvituste ja trahvideni.

Pääste- ja keskkonnamõjud ning laeva lammutamine

Õnnetuse järel olid suured ka murekohad kütuse lekke ja keskkonnakahjude vältimise kohta. Enne masina lammutamist ja laeva eemaldamist õnnestus suurem osa kütusest ära pumpata ning vältida laiemat katastroofilist reostust, kuid päästeoperatsioonid ja vett täisunud laeva stabiilsuse haldamine olid keerulised ja kallid.

Laevaülevaatuse ja tõstmise (parbuckling) operatsioonid läksid ajalukku kui üks keerukamaid ja kallimaid meresalvestuste projekte. Laev õnnestus 2013. aasta septembris osaliselt ümber pöörata (parbuckling), hiljem tihendati, refloateeriti ja 2014. aasta suvel veeti laev purunemiseks Genovasse, kus see lõplikult lammutati. Kokkuvõttes oli kogu salvestus‑ ja lammutustöö maksumus hinnanguliselt ligikaudu miljard eurot (olenevalt arvestusest) – see oli oma mastaabis erakordne projekt.

Mõju mereturvalisusele ja reeglitele

Concordia‑õnnetus tõi kaasa ranged ülevaatused ja muutused mereturvalisuse, reisijate evakuatsiooniprotokollide ning kaptenite ja meeskonna koolituse alal. Paljud laevafirmad ja reguleerivad asutused üle maailma vaatasid üle rannikule lähemale manööverdamise tavasid, hädaolukorra juhtimise protseduure ning reisijate informeerimist ja muster‑harjutusi.

Kokkuvõte

• MS Costa Concordia oli suur Concordia‑klassi kruiisilaev, ehitatud Itaalias ja kasutusel alates 2006. aastast.
• 2008. aastal sai laev väiksema kahjustuse Palermo lähedal, kuid see ei olnud traagiline.
• 13. jaanuaril 2012 toimunud päästeõnnetus Isola del Giglio lähedal lõppes osaliselt uppunud laevaga ja nõudis 32 inimelu; õnnetus tõi kaasa uurimised, kohtuprotsessid ning laeva suuremahulise salvatsiooni ja hilisema lammutamise.
• Juhtum oli oluline äratus mereohutusstandardite ja evakuatsioonipraktikate ülevaatamiseks kogu kruiisitööstuses.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kruiisilaeva nimi?

K: Kellele laev kuulub ja kes seda opereerib?

K: Kus see laev ehitati?

K: Mida tähendab nimi Concordia?

K: Kui suur on MS Costa Concordia?

Otsing