Diivan — definitsioon, ajalugu ja tüübid (sohva, kanapee)

Diivan — definitsioon, ajalugu ja tüübid: avasta sohva ja kanapee areng, stiilid, disainilahendused ning praktilised nõuanded parima elutoa valimiseks.

Diivan, diivan või sohva on selline mööbel, mis on mõeldud rohkem kui ühe inimese istumiseks. Tavaliselt on sellel mõlemal küljel koht, kus käed saavad puhata. Diivanid asuvad tavaliselt elutoas või televiisori ees, kuid neid kasutatakse ka fuajeedes, ootesaalides, kontorites ja magamistubades.

Definitsioon ja roll kodus

Diivan on istumismööbli liik, mille peamised tunnused on lai istekoht, seljatugi ja tavaliselt käetoed. Diivanid on mõeldud mugavaks istumiseks, puhkamiseks ja sotsiaalseks kokkukuuluvuseks — nad moodustavad sageli ruumi keskpunkti ja määravad ära selle stiili. Erinevate diivanitüüpide funktsioonid võivad lisaks istumisele hõlmata magamisasendit (diivanvoodi), hoiustamist (lahterdiivanid) või paindlikku paigutust (mooduldiivanid).

Ajalooline ülevaade

Diivani ja selle eelkäijate ajalugu on pikk. Vana-Kreekas ja Roomas kasutati lamamistoole ja -pingi, mida nimetati klinē või lectus, nii söömiseks kui ka puhkeasendiks. Muslimimaades kujunes välja nn divan — kõrgendatud platvorm, millel olid pehmed padjad ja mis oli sageli ka koosolekute ning külaliste vastuvõtu koht.

17. ja 18. sajandil peeti diivanit pikaks, ülespoole suunatud istmeks, millel sai puhata. Üks ots kaldus piisavalt kõrgele, et pakkuda peale puhkepaika. Mõnel 18. sajandi lõpu diivanitüübil oli ühel küljel osaliselt allapoole ulatuv käeosa, ja seda tüüpi diivanit valmistati Inglismaal jätkuvalt. Kreeka kohtades olid voolavad kujundused igasuguste elegantsete värvidega. Paljudel neist olid rullitud otsad ja lühikesed jalad. Hiljem võttis viktoriaanlikul ajastul diivani üle pehmendusega diivan, kus rõhusid rikkalik polsterdus ja ornamentika.

19. ja 20. sajand tõi kaasa uusi materjale ja konstruktsioone — tugevamad puiduliistud, vedrustussüsteemid ning vahtpolsterdus. 20. sajandi modernistlik disain tõi puhastest joontest ja funktsioonist lähtuvad diivanid, moodullahendused ja avatud põrandaplaanidele sobivad vormid. Tuntud on ka oksalikud vormid nagu Chesterfield (tuftitud nahkdiivan) ja prantsuse canapé, millest pärineb sõna kanapee.

Tüübid

• Kolmekohaline ja kahekohaline diivan — tavapärased suurused kodukasutuseks.
• Nurgadiivan (mooduldiivan) — sobib suurte ruumide ja paindliku istumisplaani jaoks; osad on liigendatavad.
• Diivanvoodi — diivan, mis ümberklapituna muutub voodiks; hea külaliste majutamiseks.
• Chaise longue — pikendatud isteosa ühelt poolt, sobib Lamamiseks ja lugemiseks.
• Loveseat — väike kahekoha diivan, sobib kitsamatesse ruumidesse.
• Recliner / tugitool-diivan — siserakendusega ja lamamisvõimalusega istumisosad.
• Chesterfield — sügavalt nn tuftitud seljatoe ja käetugedega klassikaline nahkdiivan.
• Futon — lihtsam, sageli Jaapanist mõjuga kokkuklapitav madrats-diivan.

Materjalid ja konstruktsioon

Diivani vastupidavus ja mugavus sõltuvad järgmistest komponentidest:

• Raam: tugev puit (tamm, saar) või vineer/massiivpuit. Odavamad raamide teevad tavaliselt kase- või männiimpregnaadid.
• Vedrustus: metallvedrud, sinised vedrud, kangast rihmad (webbing) — vedrustus määrab istme elastsuse ja kestvuse.
• Polsterdus: vaht (erineva tihedusega), lateks, allapadjad (down/pehme täidis), kombineeritud täidised.
• Kate: naturaalnahk, kunstnahk, puuvill, vill, lina, mikrokiud, samet jm — iga materjalil on omad plussid ja miinused vastupidavuse, hoolduse ja välimuse osas.

Mõõdud ja ergonoomika

• Tüüpilised laiused: kaheistmelised ~140–180 cm, kolmeistmelised ~180–220 cm (varieerub tootja ja mudeli järgi).
• Sügavus: tavaliselt 80–100 cm; istumissügavus mõjutab mugavust ja on oluline eri pikkusega inimeste jaoks.
• Iste kõrgus põrandast: umbes 40–50 cm; käetugede kõrgus tavaliselt 60–75 cm.

Kuidas valida diivanit

Mõned soovitused ostmisel:

• Mõõda ruum ja uksed — diivan peab läbi käima ja sobima planeeritud asukohta.
• Vali sobiv suurus vastavalt ruumi proportsioonile ja kasutusotstarbele (igapäevane istumine vs külaliste voodiks tegemine).
• Mõtle materjalile: laste ja lemmikloomade puhul vastupidav ja kergesti puhastatav kate (mikrokiud, teatud linad) on praktiline; nahk vananeb väärikalt, kuid vajab hoolt.
• Kontrolli karkassi ja vedrustust — tugev raam ja kvaliteetne vedrustus tagavad vastupidavuse.
• Istuge ja proovige — mugavustunne on subjektiivne, seega testige istumist, lamamist ja istme põrget.

Hooldus ja pikaealisus

Diivani eluiga sõltub hooldusest ja kasutusest. Põhilised hooldusnipid:

• Tolmuime diivan regulaarselt ja puhasta polsterduse pinnalt tolm ning puru.
• Levinud plekke püüa eemaldada kohe vastavalt kanga tootja juhistele; testige puhastusvahendit varjatud kohas.
• Pöörake ja keerake eemaldatavaid padjapüürisid, et kulumine oleks ühtlane.
• Kaitske päikesevalguse eest — otsene päikesekiirgus pleegitab kangaid ja kuivatab nahka.
• Vajadusel kasutage professionaalset tekstiilide või naha puhastust, et säilitada diivani välimus ja hügieen.

Keskkond ja jätkusuutlikkus

Tänapäeval pööratakse üha rohkem tähelepanu kaedimisele ja materjalide päritolule. Otsige sertifikaate (nt FSC puit), taaskasutatud või madala keskkonnamõjuga täitematerjale ning kergesti taaskasutatavaid konstruktsioone. Hea sisustusvalik võib olla ka remonditav ja vahetatavate katetega diivan, mis pikendab kasutusiga ja vähendab jäätmeid.

Diivan on seega nii praktiline kui ka stiilielement: õige valik sõltub sellest, kuidas soovite ruumi kasutada, millist stiili eelistate ja kui palju hooldust soovite teha. Hea diivan sobib nii lõõgastumiseks, külaliste vastuvõtuks kui ka ruumi keskseimaks sisustuselemendiks.

Küsimused ja vastused

K: Mis on diivan?

K: Mida peeti 17. ja 18. sajandil diivaniks?

K: Kuidas olid mõned 18. sajandi lõpu diivanid kujundatud?

K: Millised kujundused olid kreeka diivanitel?

K: Mis võttis viktoriaanlikul ajastul diivani üle?

K: Kus leidub tavaliselt diivanid?

K: Milline omadus on enamikul diivanitel?

Otsing