Suhkruploomi haldjas tants
"Suhkruploomi haldja tants" on balleriini tants. See on Pähklipureja pas de deux'i kolmas osa. See pas de deux on pärit 1892. aasta balleti "Pähklipureja" 2. aktist. Seda tantsib peamine naistantsija. Numbri koreograafia on teinud Lev Ivanov Tšaikovski muusikale.
Koreograaf Marius Petipa soovis, et Suhkruploomi haldja muusika kõlaks nagu "purskkaevust paiskuvad veepiisad". Tšaikovski leidis 1891. aastal Pariisis selleks ideaalse instrumendi. Just siis puutus ta kokku hiljuti leiutatud celesta'ga. See instrument nägi välja nagu klaver. See kõlas nagu kellad. Tšaikovski kirjutas: "[Celesta on] tillukese klaveri ja glockenspieli vahepeal, jumalikult imelise kõlaga". Ta tahtis kasutada celestat "Pähklipurejas". Ta palus oma kirjastajalt, et ta ostaks ühe. Ta tahtis ostu saladuses hoida. Ta ei tahtnud, et teised vene heliloojad "saaksid sellest tuult tiibadesse ja ... kasutaksid seda enne mind ebatavaliste efektide saavutamiseks".
Tšaikovski tutvustas tšelestat vene muusikasõpradele 19. märtsil 1892, kui Peterburis Vene Muusikaühingule esitati "Pähklipureja sviit". See instrument on igaveseks samastatud suhkruploomi haldjaga. Lisaks suhkruploomi haldja tantsule kõlab see ka teistes Pähklipureja 2. akti osades. "Suhkruploomi haldja tants" on üks balleti tuntumaid muusikalisi numbreid. Seda "jazzitakse" sageli jõulude ajal telereklaamide jaoks.
Suhkruploomi haldja algse koreograafia kohta on vähe teavet. Esimestel etendustel oli tantsu lõpus olev presto välja lõigatud. Roland John Wiley andmetel näib tants koosnenud lühikestest pointe'i sammudest, peenikestest patareidest ja hoiakutest erinevates kombinatsioonides. Ta kirjeldab tantsu kui "dünaamilise ülesehituse tunnet: õrnast nurgelisusest ... ringikujunditeni, kuni lihtsamate, kuid virtuoossemate liigutusteni - pirouettidest kuni rounds de jambe'ile - lõpu poole".
Esimene suhkruploomide haldjas oli Antonietta Dell'Era. Ta oli hea tehnik, kuid Tšaikovski vend Modest kirjeldas teda kui pundunud ja ebaatraktiivset. Kuigi Suhkruploomi haldjas on "Pähklipureja" priimabaleriin, peab ta väga vähe tantsima. Seda pidasid varased kriitikud suureks puuduseks. Dell'Era püüdis hilisemates etendustes suhkruploomi haldja rolli laiendada, lisades partituuri Czibulka gavotte.
Küsimused ja vastused
K: Mis on "Sugar Plum Fairy tants"?
V: "Sugar Plum Fairy's Dance" on baleriini tants. See on kolmas osa 1892. aasta balleti "Pähklipureja" pas de deux'st, mis pärineb teose "Pähklipureja" 2. aktist. Seda tantsib põhitantsija ja selle koreograafia on teinud Lev Ivanov Tšaikovski muusikale.
Küsimus: Millist pilli kasutas Tšaikovski selle muusika loomisel?
V: Tšaikovski kasutas celesta't, mis näeb välja nagu klaver, kuid kõlab nagu kellad. Ta leidis selle 1891. aastal Pariisis ja palus oma kirjastajal osta selle, et ta saaks selle ostu teiste vene heliloojate eest salajas hoida.
Küsimus: Millal esitati esmakordselt Pähklipureja sviiti?
V: Pähklipureja sviiti esitati esmakordselt 19. märtsil 1892. aastal Peterburis Vene Muusikaühingule.
K: Kes oli esimene suhkruploomi haldjas?
V: Antonietta Dell'Era oli esimene suhkruploomi haldjas, kes esitas selle tantsunumbri. Teda kirjeldati kui head tehnikut, kuid pundunud ja ebameeldivat.
K: Kui palju peab ta tantsima?
V: Suhkruploomi haldjal on väga vähe tantsida, mida varajased kriitikud pidasid suureks puuduseks. Dell'Era püüdis tema rolli laiendada, lisades hiljem etenduste ajal Czibulka gavotte'i partituuri.
Küsimus: Miks Tšaikovski soovis selles teoses kasutada celestat?
V: Marius Petipa tahtis, et suhkruploomi haldja muusika kõlaks nagu "purskkaevust välja laskuvad veetilgad". Tšaikovski leidis, et celesta oleks selle heli loomiseks ideaalne ja ta tahtis seda oma "Pähklipureja sviidi" kompositsiooniga vene muusikas kasutusele võtta, nii et ta palus oma kirjastajal salaja osta ühe, et teised heliloojad ei saaks sellest enne teda tuult tiibadesse ja ei kasutaks seda liiga kiiresti.
K: Kuidas Roland John Wiley seda tantsu kirjeldab? V: Roland John Wiley kirjeldab seda tantsu kui "dünaamilise ülesehituse tunnet", lühikeste pointe'i sammudega, petite patareidega, hoiakutega erinevates kombinatsioonides, mis viivad pirouetid ja rounds de jambe'i lõpu lähedal .
