Deepwater Horizon'i naftalekke nimetatakse ka BP naftalekkeks, Mehhiko lahe naftalekkeks või Macondo naftalekkeks. Tegemist oli Mehhiko lahes toimunud naftalekkega, mis oli ajaloo suurim merepõhine naftalekkejuhtum. Naftalekke põhjustas naftapurske, kui 20. aprillil 2010. aastal plahvatasid puurmasinad. Plahvatuses hukkus 11 töötajat ja 17 inimest sai vigastada.

Esimesed katsed lekke parandamiseks ei õnnestunud. 19. juulil peatati leke, kui katkisele puurkaevutorule pandi kork peale. Enne puuraugu parandamist voolas välja umbes 7,9 miljonit barrelit (780×103m 3) toornaftat. Purunenud puurkaevust väljuv naftakogus oli algul tõenäoliselt umbes 52 000 barrelit päevas (9 900 m 3/d) ja vähenes seejärel järk-järgult.

Naftaleke kahjustas loomade ja taimede elupaiku ning samuti lahe kalandus- ja turismiettevõtteid. Teadlased leidsid vee alt ka naftat, mida ei olnud pealt näha. Inimesed tegid tööd sadade kilomeetrite pikkuste randade, märgalade ja suudmealade kaitsmiseks Pärsia lahe põhjarannikul. USA valitsus nimetas vastutavaks British Petroleum (BP). Ettevõte on maksnud puhastamise ja muude kahjude eest. 2011. aasta lõpuks teatas USA rannavalve operatiivne teaduslik nõuanderühm, et naftalekke tõttu ei ole enam merepiirkondi, mis vajaksid spetsiaalset puhastamist. Nad ei olnud kindlad, millises seisukorras rannikualad on.

Põhjus ja tehnilised detailid

Õnnetuse keskmes oli puurplatvormi Deepwater Horizon (operatsiooniline juht BP, omanik Transocean) ja alluv Macondo puurauk. Juhtum algas puurimise ajal tekkinud blowout'iga — survestatud nafta ja gaasi purskamine puurkaevust, millele ei suutnud vastu pidada blowout preventer (tõkiskeermestik). Erinevad uurimised näitasid, et õnnetusele aitasid kaasa mitmed tehnilised, juhtimise ja ohutustavade puudused ning hinnanguliselt kasvas risk koos suure sügavusega puurimisega.

Reageerimine ja puhastustööd

Katseid lekke peatamiseks tehti mitmeid: top kill ja muud katsetused, töökatsete ja eriseadmete paigaldamine, samuti puuraugu ümber suunamine läbi reservpuurkaevude (relief wells). Lõplikult suudeti puurauk ohjeldada 15. juulil 2010 vahetult enne puuraukude lõplikku puurimist, ja 19. juulil kinnitati, et lekke peamine vool on peatatud, kui puurkaev suleti.

Puhastustööd hõlmasid õli kogumist pinnalt, kemikaalide kasutamist dispersantidena, õli põhjast eemaldamist ja rannikualade puhastamist. Töid tegid tuhanded inimesed, erafirmad ja valitsusagentuurid. Samuti jälgiti ja uuriti sukeldumistest ning kaugtöötluse abil tekkivaid kaudseid mõjusid (nt veealused õliplaastrid).

Keskkonna- ja majandusmõjud

Naftalekke tagajärjed olid ulatuslikud: suurtes piirkondades kahjustusid ranniku- ja märgalade ökosüsteemid, paljude liikide (lindude, kalade, mereimetajate ja selgrootute) elupaigad kannatasid; mõnedes piirkondades vähenesad kalavarud ja kohalike kalurite sissetulek. Turismipiirkondade majandus kannatas puhastamistööde ja ranna-ala sulgemiste tõttu.

Uuringud on näidanud nii otseseid nähtavaid kahjustusi kui ka keerulisemaid pikaajalisi mõjusid, näiteks kroonilised terviseprobleemid mõnel loomaliigil ja muutused toiduahelates. Samuti leiti veealuseid õliplume, mis ei olnud pinnalt nähtavad ja mis võivad mõjutada mikroorganisme ning kalade arengut.

Õiguslikud ja rahalised tagajärjed

USA valitsus ja eraisikud esitasid BP-le ja teistele seotud ettevõtetele arvukalt kahjunõudeid. BP on kandnud suuri kulutusi puhastamisele, kompensatsioonidele ja õiguslikeks lepinguteks — ettevõtted maksid miljardeid dollareid, et katta puhastus- ja kahjunõudeid ning osaliselt hüvitada majanduslikke kahjusid. Samuti viidi läbi pikk õigusprotsess, kus hinnati vastutust ja trahve keskkonnaseaduste alusel.

Pikaajaline järeldus ja teadusuuringud

Deepwater Horizon'i lekke õppetunnid mõjutasid reegleid ja praktikaid mereriikide naftapuisturite ja süvamere puurimise valdkonnas, sealhulgas nõudeid ohutusautomaatikale, riskihindamisele ning kohesele reageerimise võimekusele. Paljud teadusprojektid on jätkanud piirkonna mõjude jälgimist aastakümneid pärast õnnetust, hinnates nii taastumist kui ka püsivaid muutusi ökosüsteemides.

Kuigi paljud puhastustööd lõpetati ja suured nähtavad õliplekkid kadusid, jäävad uuringud ja taastustööd olulisteks, et mõista täielikku mõju loodusele ja kohalikele kogukondadele. Õppetund rõhutab vajadust parematele ennetusmeetmetele, tõhusamale kriisireguleerimisele ja selgetele vastutuskohustustele süvamere naftatööstuses.