2010. aasta Mehhiko lahe naftareostus
Deepwater Horizon'i naftalekke nimetatakse ka BP naftalekkeks, Mehhiko lahe naftalekkeks või Macondo naftalekkeks. Tegemist oli Mehhiko lahes toimunud naftalekkega, mis oli ajaloo suurim merepõhine naftalekkejuhtum. Naftalekke põhjustas naftapurske, kui 20. aprillil 2010. aastal plahvatasid puurmasinad. Plahvatuses hukkus 11 töötajat ja 17 inimest sai vigastada.
Esimesed katsed lekke parandamiseks ei õnnestunud. 19. juulil peatati leke, kui katkisele puurkaevutorule pandi kork peale. Enne puuraugu parandamist voolas välja umbes 7,9 miljonit barrelit (780×103m 3) toornaftat. Purunenud puurkaevust väljuv naftakogus oli algul tõenäoliselt umbes 52 000 barrelit päevas (9 900 m 3/d) ja vähenes seejärel järk-järgult.
Naftaleke kahjustas loomade ja taimede elupaiku ning samuti lahe kalandus- ja turismiettevõtteid. Teadlased leidsid vee alt ka naftat, mida ei olnud pealt näha. Inimesed tegid tööd sadade kilomeetrite pikkuste randade, märgalade ja suudmealade kaitsmiseks Pärsia lahe põhjarannikul. USA valitsus nimetas vastutavaks British Petroleum (BP). Ettevõte on maksnud puhastamise ja muude kahjude eest. 2011. aasta lõpuks teatas USA rannavalve operatiivne teaduslik nõuanderühm, et naftalekke tõttu ei ole enam merepiirkondi, mis vajaksid spetsiaalset puhastamist. Nad ei olnud kindlad, millises seisukorras rannikualad on.
24. mail 2010 toimunud lekkimine
Deepwater Horizon'i naftaplatvorm pärast plahvatust 2010. aastal.
Mõju USA naftatööstusele
27. mail 2010 peatas USA president Barack Obama ajutiselt uute naftaplatvormide puurimise avamerel. Ta kehtestas ka uued ohutuseeskirjad, et vältida uusi naftalekkeid. Deepwater Horizon'i naftaplatvormi omanik oli British Petroleum (BP Oil). See ettevõte oli peamiselt vastutav naftalekke põhjustatud kahju eest. Nad maksid välja mitu miljardit dollarit, et aidata inimesi, kes ei saanud pärast naftalekke tagajärjel töötada, ja maksta puhastustööde eest.
Kompensatsioon
Selles jaotises esitatud teave on pärit teosest Upton, Harold F. The Deepwater Horizon Oil Spill and the Gulf of Mexico Fishing Industry. Congressional Research Service Report for Congress, 17. veebruar 2011, ja selles sisalduvad viited.
3. mail 2010 hakkas The Gulf Coast Claims Center maksma hädaabi ettevõtetele ja inimestele (näiteks kaluritele), kes ei saanud naftalekke tõttu töötada. aasta augusti lõpuks oli The Gulf Coast Claims Center maksnud üle 395 miljoni dollari. Umbes kolmandik sellest rahast maksti välja kalandussektorile. A 2011. aasta veebruariks oli GCCF välja maksnud umbes 751 miljonit dollarit kalandussektori töötajatele. Inimestel on kolm aastat aega, et arvutada oma kulud ja taotleda GCCFilt makseid.
BP käivitas ka programmi "Vessels of Opportunity Program", et palgata kohalikke inimesi (kes oleksid olnud kalurid), kes kasutaksid oma paate, et aidata õlireostuse koristamisel. See programm ei avaldanud siiski erilist mõju, kuna laevad ei olnud varustatud õlireostusseadmetega.
USA kalandussektori töötajatel on rohkem võimalusi saada tagasi raha, mille nad on kaotanud lahe naftalekke tõttu. Näiteks loodi pärast 1989. aasta Exxon Valdezi naftaleket naftalekke tagajärjel kannatanud inimeste abistamiseks naftalekke vastutuse sihtfond. Teine seadus, Magnuson-Stevens Fishery Conservation and Management Act võimaldab USA valitsusel anda abi, kui kaubandusminister näeb, et kogu kalapüük on ühes kohas ebaõnnestunud.
Mõju kalandusettevõtlusele
2. mail 2010, 12 päeva pärast Deepwater Horizoni plahvatust ja tulekahju, sulges Riiklik Ookeani- ja Atmosfääriamet (NOAA) Mehhiko lahe 6817 ruutmiili suuruse ala kalapüügiks. Põhjuseks oli tagada, et mereannid, mis võivad olla naftamürgitatud, ei jõuaks müügile ja ei saaks inimesi haigestuda. USA valitsus sulges suured alad kalapüügiks Louisiana Atchafalaya lahe keskelt, üle Mississippi ja Alabama ranniku ning kuni Panama Cityni Floridas. Suures osas samast piirkonnast suleti ka osariikide veed kalapüügiks. Suurim püügikeeluala oli 2. juunil 2010. aastal 88 522 ruutmiili (229 270 km 2). Novembri lõpuks 2010 oli suurem osa vetes taas kalapüügiks avatud, ainult 1041 ruutmiili (2697 km ) oli 2endiselt suletud. Siiski leidus veel mõningaid naftajääke. Näiteks leiti mõnikord krevetipüüdjate võrkudest tõrvapalle.
Pärast Deepwater Horizon'i naftalekke suletud föderaalvete maksimaalne pindala, 2010. aasta
Lühiajaline keskkonnamõju
Mõned loomad ja taimed said lahe naftalekke tagajärjel kannatada. Teadlased leidsid surnud, naftaga kaetud loomi, näiteks linde, kalu, krevette ja austreid. Mõnda randa uhuti paksu, tumeda õliga kaetud suuri, mädanenud kalu. Riiklik Ookeani- ja Atmosfääriamet (NOAA) leidis 1746 lindu. Neist 1014 lindudel oli õli peal, 997 olid surnud ja 749 olid elus. NOAA leidis ka 528 merikilpkonna, millest 400 oli surnud ja 128 elus. NOAA leidis 51 imetajat, sealhulgas delfiine, kellest 47 olid surnud ja 4 elus. Mõned teadlased lõikasid surnud kalad lahti, et vaadata nende sisemust, ja leidsid, et õli oli kidade ja südame sees.
Kuna kalapüük oli peatatud, ei saanud paljud väikesed kalatarvete kauplused raha teenida. Kalapüügiettevõtetel ei olnud piisavalt kala ja nad kaotasid kliente. Tavaliselt sõidab siia piirkonda lõbutsemiseks palju inimesi. Naftalekke tõttu sõitis sinna vähem inimesi. Seetõttu kaotasid raha ka reisiettevõtted ja inimesed, kes külastajatele abiks on.
Mobile Bay'st ida pool põhjustab naftareostuse puhastusmeeskondade ja sõidukite tekitatud kahju tundlikule luiteelupaigale rohkem kahju kui naftareostus ise. Düünide elupaigad võivad olla hävitatud vaid kerge jalgsi liikumisega ja ei kannata mingil juhul sadade sõidukite väljapääsu. Vaatamata suurele hulgale tõenditele eitab BP seda ikka veel ja ilmselt on isikud toimetanud ja või muutnud Wikipedia artikleid, et varjata õnnetusega seotud kõrvalprobleeme.
Keskkonnamõjud aja jooksul
Teadlased on mõelnud, kui palju muutuvad Mehhiko lahe taimed ja loomad pärast naftareostust. Üldiselt võivad naftas sisalduvad kemikaalid kahjustada kalu ja karploomi. Varajases eluetapis kasvavad paljud kalaliigid kalda lähedal. Seetõttu võib nafta kaldal muuta seda, kui palju kalu on tulevastel aastatel. Samuti on mõjutatud liigid osa toiduvõrgustikust või pakuvad elupaiku teistele liikidele. Need asjad on võimalikud, kuid veel ei ole palju tegelikke andmeid selle kohta, kuidas kaladel ja karploomadel pärast naftalekke toimivad. Enamik krevette kasvab ühe aasta jooksul. Seetõttu on Pärsia lahe naftalekke põhjustatud muutused krevettide arvukuses teada üks või kaks aastat pärast naftalekke toimumist. Paljudel kalaliikidel kulub aastaid, et kasvada piisavalt suureks, et neid toiduks hoida. Seetõttu kulub aastaid, et teada saada, milline on Pärsia lahe naftalekke mõju väga väikestele kaladele.
NOAA abistab endiselt lahe naftalekke tõttu kahjustatud loomi. Siiski ei ole palju rohkem teatatud. Selle asemel veedab NOAA rohkem aega, lastes eluslooduse tagasi ookeani. Näiteks merekilpkonnad, kes päästeti naftast, lastakse tagasi loodusesse ookeani. Samuti on NOAA teadlased uurimislaevadel mõõtnud, kas nüüd on ohutu süüa lahes leiduvat kala (nad on leidnud, et see on ohutu).
Dauphin Islandi merelabori poolt pärast naftalekke toimuvat loendust Mississippi ja Alabama rannikul leiti, et mõned kuud pärast naftalekke toimumist oli mõningaid kalaliike tegelikult rohkem. Mõned teadlased arvavad, et püügipiirkondade sulgemine hoidis kalade üldarvu naftareostusest hoolimata kõrgel.
Üks kolmandik Ameerika Ühendriikides müüdavatest austritest on pärit Louisianast. Siiski on austrite kasvukohti kahjustanud hiljutised orkaanid, tavapärasest suurem magevee hulk jõgedes (austrid vajavad soolast vett) ja ka Pärsia lahe naftaleke. Louisiana loodus- ja kalandusosakond on teinud koostööd ülikoolide teadlastega, et leida paremaid võimalusi austrite kasvatamiseks. Samuti pandi 2011. aasta juunis katsealadele üle 100 miljoni austrisemne ja 500 000 beebioustrit, et aidata austrite aladel tagasi kasvada.
USA riikliku merekalapüügiteenistuse hinnangul on 2011. aasta pruuni kreveti saak Mississippi ja Louisiana vetes tavapärasest vaid veidi väiksem. Eeldatakse, et saak on palju parem kui 2010. aastal pärast naftalekke. 2011. aasta kevadel olid ilmad pruunide krevettide kasvutingimused head.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Deepwater Horizoni naftaleke?
V: Deepwater Horizon'i naftaleke on ajaloo suurim mereõliõnnetus, mida tuntakse ka BP naftalekke, Mehhiko lahe naftalekke või Macondo naftalekke nime all.
K: Kuidas leke toimus?
V: Naftaleke toimus Mehhiko lahes, kui 20. aprillil 2010 plahvatasid puurmasinad, mis põhjustas naftalekke.
K: Kui palju inimesi sai plahvatuses surma ja vigastada?
V: Plahvatuses hukkus 11 töötajat ja 17 inimest sai vigastada.
K: Millal leke peatati?
V: Leke peatati 19. juulil 2010, kui katkisele puuraugu torule pandi kork peale.
K: Kui palju toornaftat voolas välja enne puuraugu parandamist?
V: Enne puuraugu parandamist voolas välja umbes 7,9 miljonit barrelit (780 × 103 m3) toornaftat.
K: Millised olid naftalekke põhjustatud kahjud?
V: Naftaleke kahjustas loomade ja taimede elupaiku, Pärsia lahe kalandus- ja turismiettevõtteid ning veealust naftat, mida ei olnud pealt näha. Inimesed tegid tööd sadade kilomeetrite pikkuste randade ja suudmealade kaitsmiseks Pärsia lahe põhjarannikul.
K: Keda peeti naftalekke eest vastutavaks ja mida nad tegid?
V: USA valitsus nimetas naftalekke eest vastutavaks British Petroleum (BP) ning ettevõte maksis koristamise ja muude kahjude eest. 2011. aasta lõpuks teatas USA rannavalve operatiivne teaduslik nõuanderühm, et naftalekke tõttu ei ole enam merepiirkondi, mis vajaksid spetsiaalset puhastamist, kuid nad ei olnud kindlad, millises seisukorras on rannik.
