Defensiinid
Defensiinid on väikesed katioonivalgud, mida leidub loomadel ja taimedel. Need on peremehe kaitsepeptiidid. Nad toimivad bakterite, seente ja paljude viiruste vastu.
Defensiinidel on 18-45 aminohapet, sealhulgas kuus kuni kaheksa konserveeritud tsüsteiinijääki. Immuunsüsteemi rakkudel on need peptiidid, mis aitavad tappa fagotsütoositud baktereid. Nende rakkude hulka kuuluvad neutrofiilsed granulotsüüdid ja peaaegu kõik epiteelirakud. Enamik defensiinidest toimib mikroobirakkude membraaniga seondudes. Kui nad on sinna sattunud, teevad nad membraanile pisikesi auke, mis võimaldavad elutähtsate ioonide ja toitainete väljapääsu.
Inimese beeta-defensiini HBD-2 monomeersed ja dimeersed struktuurid
Seotud leheküljed
Küsimused ja vastused
K: Mis on kaitseväe luure?
A: Defensiin on väike katioonvalk, mida leidub loomadel ja taimedel ja mis toimib peremehe kaitsepeptiidina.
K: Milliste patogeenide vastu võitlevad defensiinid?
V: Defensiinid toimivad bakterite, seente ja paljude viiruste vastu.
K: Mitu aminohapet on defensiinidel tavaliselt?
V: Defensiinidel on 18-45 aminohapet.
K: Mis on defensiinide tsüsteiini jääkide otstarve?
V: Defensiinides on kuus kuni kaheksa konserveeritud tsüsteiinijääki.
K: Millised immuunsüsteemi rakutüübid sisaldavad defensine?
V: Neutrofiilsed granulotsüüdid ja peaaegu kõik epiteelirakud sisaldavad defensine, mis aitavad tappa fagotsüteeritud baktereid.
K: Kuidas defensiinid tapavad baktereid?
V: Enamik defensiinidest toimib bakteriraku membraaniga seondudes ja tekitades membraanis pisikesi auke, mis põhjustavad elutähtsate ioonide ja toitainete väljapääsu.
K: Kas ainult loomsed rakud sisaldavad defensine?
V: Ei, nii loomsed kui ka taimsed rakud sisaldavad defensiine.
