Deoksugung (Deoksu palee): Joseoni dünastia palee Souli

Deoksugung — ajalooline Joseoni dünastia palee Souli südames: kuninglik pärand, unikaalne arhitektuur, rikas ajalugu ja rahulik park külastajatele.

Deoksu palee (Deoksugung ; 덕수궁, 德壽宮) on üks Korea Joseoni dünastia viiest suurest paleest. Asub tänapäeva Souli kesklinnas, jalutuskäigu kaugusel Seoul City Hall'ist ning on tuntud nii traditsiooniliste korea arhitektuurihoonete kui ka varasel 20. sajandil lisatud Lääne-stiilis ehitiste segunenud ansambli poolest.

Ajalooline taust

Palee ajalugu ulatub tagasi Joseoni perioodi sündmustesse. Kui jaapanlased 1592. aastal Joseoni vallutasid, põgenes kuningas Seonjo Hanyangist (praegune Seoul) ja põgenes Uijusse. Kui sõda lõppes, pöördus ta tagasi Souli. Kuid tal ei olnud kohta, kuhu jääda, sest kõik paleed (nagu Gyeongboki palee, Changdeoki palee, Changgyeongi palee) olid sõja ajal maha põlenud.

Algselt oli see paik prints Wolsandaeguni (kuningas Seongjongi vanem vend) residents. Seonjo järglane, kuningas Gwanghaegun, nimetas selle hoonekompleksi Gyeonguni paleeks (Gyeongung ; 경운궁) ja kompleks hakkas aegamööda täitma teisejärgulise kuningliku residentsi rolli, kui kuningas kolis Changdeoki paleesse.

Kuninganna lesknaine Inmok piirati hiljem paleesse ning see jäi tuntuks ka kui Lääne-palee (Seogung ; 서궁). Pärast tema kukutamist kuningas Injo poolt tagastati see oma algsetele omanikele.

Kahe aasta pärast tuli kuningas Gojong tagasi võimule ja ta otsustas elada selles palees. Ta nimetas selle palee uuesti ümber Gyeonguni paleeks. Paleesse paigaldati elektrisüsteem ja aed ning palee nimi muudeti Deoksugungi paleeks, mis tähendab "voorusliku pikaealisuse palee". Ta jäi paleesse ka pärast seda, kui ta oli troonist loobunud oma pojale, keiser Yunghui (või keiser Sunjong ; 융희제, 순종).

Lõpuks mängis Deoksugung olulist rolli ka 19. sajandi lõpupööristes: pärast mõrvakatset ja Empress Myeongseongi mõrvamist 1895 otsustas kuningas Gojong 1896. aastal ajutiselt varjuda Vene saatkonda (sündmus tuntud kui Agwan Pacheon). Pärast tagasitulekut sattus Deoksugung 1897. aastal keisririigi loomise perioodil taas tähelepanu keskmesse ning jäi Gojongi üheks peamiseks residentsiks.

Hoonekompleks ja arhitektuur

Deoksugungi territooriumil on mitmesuguseid hooneid, mis illustreerivad korea traditsioonilist paleearhitektuuri ja varajase moderniseerumise mõjusid. Kompleksi tuntumate hoonete hulka kuuluvad:

• Junghwajeon (중화전) – palee keskne troonisaal ja ametlikud vastuvõtukohad;
• Seokjojeon (석조전) – kivist ehitis Lääne arhitektuuristiilis, mis näitab 19.–20. sajandi muutusi ja moderniseerumise püüdlusi;
• Jeonggwanheon (정관헌) – elegantne paviljon ja vastuvõturuum, kus peeti diplomaatilisi kohtumisi ja kultuuriüritusi.

Tänapäeval on palee territooriumil nähtavad nii traditsioonilised paviljonid, väravad ja sisehoovid kui ka laiemad pargialad. Deoksugungi tuntud kivimüür (Deoksugung Doldam-gil) on populaarne jalutuskäikude paik, mis ühendab palee ala ümbritseva linnaruumi ja pakub meeldivat jalutusteed läbi ajaloo.

Koloniaalperiood ja taastamine

Alates 1910. aastast kuni 1945. aastani, mil Korea oli Jaapani koloniaalvalitsuse all, hävitati paleede hooned ja muudeti avalikuks pargiks. Paljud algsed struktuurid kahjuks kannatasid või viidi ümber, kuid 20. sajandi teisel poolel hakati paleed taastama ja selle ajaloolist väärtust tunnustama.

Tänapäevane tähendus ja külastus

Tänapäeval on Deoksugung riiklikult kaitstud ajaloomälestis ja populaarne turismi- ning kultuuripaik Souli kesklinnas. Palee on avatud külastajatele, seal toimuvad ajaloolised ja kultuurilised üritused, näiteks traditsionaalne vahipataljoni vahetamise rituaal, ning paleehoonetes korraldatakse väljapanekuid ja haridusprogramme, mis tutvustavad Korea hilis‑Joseoni ja keisririigi ajalugu.

Deoksugung on mugavalt ligipääsetav ühistranspordiga ning sobib nii ajaloohuvilistele kui ka neile, kes otsivad rahulikku jalutuskäiku kesklinna pargiala kõrval. Palju hooneid on taastatud ja säilitatud, ent kompleks kannab endas mitmekihilist ajalugu — alates Joseoni dünastia tagajärgede hüljest kuni 20. sajandi poliitiliste muutusteni ja tänapäevase kultuuripärandini.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Deoksugung?

K: Miks elas kuningas Seonjo Deoksugungis?

K: Kellele kuulus algselt Deoksugung?

K: Milleks nimetas kuningas Gwanghaegun lossi ümber?

Küsimus: K: Kellega piirati palee ja milleks see ümber nimetati?

K: Kes elasid Deoksugungis pärast selle tagastamist oma algsetele omanikele?

K: Mis juhtus paleega Jaapani koloniaalvalitsuse ajal?

Otsing