Ruutmaatriksi determinant on skalaar (arv), mis ütleb midagi selle maatriksi käitumise kohta. Determinandi saab arvutada maatriksi arvude põhjal.

"Maatriksi A {\displaystyle A} determinant on {\displaystyle A}" kirjutatakse valemis det ( A ) {\displaystyle \det(A)} {\displaystyle \det(A)}või | A | {\displaystyle |A|}{\displaystyle |A|}. Mõnikord kasutatakse det ( [ a b c d ] ) {\displaystyle \det \left({\begin{bmatrix}a&b\\c&d\end{bmatrix}}\right)} ja | [ {\displaystyle \det \left({\begin{bmatrix}a&b\\c&d\end{bmatrix}}\right)}a b c d ] | {\displaystyle \left|{\begin{bmatrix}a&b\c&d\end{bmatrix}}\right|} asemel. {\displaystyle \left|{\begin{bmatrix}a&b\\c&d\end{bmatrix}}\right|}kirjutame lihtsalt det [ a b c d ] {\displaystyle \det {\begin{bmatrix}a&b\\c&d\end{bmatrix}} ja | a {\displaystyle \det {\begin{bmatrix}a&b\\c&d\end{bmatrix}}}b c d | {\displaystyle \left|{\begin{matrix}a&b\c&d\end{matrix}}\right|} .

Mis on determinant?

Determinant on ruutmaatriksi juures defineeritud arvuline invariant, mis annab ülevaate maatriksi omadustest: näiteks kas maatriks on pööratav (invertible) ja kui suurt ruumi ruutmaatriks kujundab (suurendab või vähendab) lineaartransformatsiooni mõjul. Determinant on reaal- või kompleksarv, sõltuvalt maatriksi elementidest, ja seda saab arvutada maatriksi elementide põhjal.

Sümboolika ja 2×2 näide

Kui maatriks on tähistatud A, siis tema determinanti tähistatakse tavaliselt det(A) või |A|. Originaalnotatsioonid on ülal (inklusiivsete piltidega), kuid lihtsas tekstis:

  • det(A) või |A|
  • näiteks 2×2 maatriksi A = [[a, b], [c, d]] determinant on det(A) = ad − bc.

Kuidas determinanti arvutada (põhitüübid)

Determinandi arvutamiseks on mitu meetodit, sõltuvalt maatriksi suurusest ja efektiivsusnõuetest:

  • 2×2 ja 3×3: 2×2 puhul otse valemiga ad − bc. 3×3 puhul saab kasutada Sarruse reeglit (ainult 3×3) või laiendamist (Laplace).
  • Laplace’i (ko-faktor) laienemine: valem, mis väljendab determinanti ühe rea või veeru elementide ja vastavate aladeterminantide (minor) koosmõjuna. See on hea teoreetiliseks seletuseks, kuid suurte maatriksite puhul arvutuskalliv (faktorieelne kasv).
  • Leibnizi valem (permutaatsioonide kaudu): determinanti saab kirjutada summina kõigi permutatsioonide kohta: det(A) = sum_{σ∈S_n} sgn(σ) ∏_{i=1..n} a_{i,σ(i)}. See on formaalne ja harva otsepraktikas kasutatud suure n puhul (kuna S_n suurus kasvab n!-i järgi).
  • Ridade teisendamine / Gaussi eliminatsioon ja LU-lahutus: praktiliselt suurte maatriksite puhul kasutatakse reavahetusi ja ridadelineaarseid operatsioone, et viia maatriks ülemkolmnurkseks U-ks. Determinant on siis toodete diagonaalelementidest, korrigeerituna ridade vahetuste arvu ja skaalamiste mõjuga (iga ridade kordaja muutmine korrutab determinanti vastava skaalafaktoriga; ridade liitmine ei muuda determinanti; ridade vahetus muudab determiini märki).

Põhiomadused

  • Multiplikatiivsus: det(AB) = det(A) det(B) (kui tehtavad).
  • Transponeerimine: det(A^T) = det(A).
  • Ridade sõltuvus: kui maatriksi read (või veerud) on lineaarselt sõltuvad, siis det(A) = 0.
  • Ridade vahetus: ühe rea vahetus teisega muudab determinandi märki (korrutatakse −1-ga).
  • Ridade korrutamine skalaatoriga: ühe rea korrutamine skalaatoriga k korrutab determinandi väärtust k-ga; kui kogu maatriks korrutatakse skalaariga k, siis det(kA) = k^n det(A) n×n-maatriksi korral.
  • Ridade liitmine: ühe rea asendamine selle ja mingi arvu korrutatud teise rea summaga ei muuda determinanti.
  • Pööratavus: maatriks A on pööratav (A^{-1} eksisteerib) parajasti siis, kui det(A) ≠ 0. Lisaks det(A^{-1}) = 1 / det(A).
  • Ühiku maatriks: det(I) = 1.

Geomeetriline tõlgendus

Ruumi mõõtmete järgi: n×n maatriksi determinant näitab, kui palju ruutmaatriks A skaleerib n-mõõtmelise parallelpiped'i ruumala ehk mahtu (absoluutväärtus). Determinandi märk annab orientatsiooni säilitamise (positiivne) või pööramise (negatiivne) kohta — st kas lineaartransformatsioon säilitab või pöörab alusvektorite orientatsiooni.

Näited

  • 2×2: A = [[a, b], [c, d]] → det(A) = ad − bc. Näiteks A = [[2, 3], [1, 4]] → det(A) = 2·4 − 3·1 = 8 − 3 = 5.
  • 3×3 (lihtne näide): kui read on lineaarselt sõltuvad, siis det = 0. Näiteks A = [[1,2,3],[4,5,6],[7,8,9]] — selle rida3 = rida1 + 2·rida2 (või lihtsalt lineaarne sõltuvus), seega det(A) = 0. (Sarruse reegli või Laplace’i abil saab seda ka otse arvutada.)

Kokkuvõte ja praktilised nõuanded

Determinant on oluline kontseptsioon lineaalarvutuses, mis seob algebraatilisi omadusi (pööratavus, ridade sõltuvus) geomeetrilise tähendusega (mahu skaleerimine, orientatsioon). Väikeste maatriksite puhul kasutatakse otseregleid (2×2, Sarrus 3×3), suuremate puhul aga efektiivseid algoritme (LU-dekompositsioon, Gaussi eliminatsioon). Kui eesmärk on ainult kontrollida maatriksi pööratavust, piisab kontrollist, kas det ≠ 0.