Dublini ja Monaghani pommiplahvatused toimusid 17. mail 1974 Dublinis ja Monaghanis, Iiri Vabariigis. Ulsteri vabatahtlike jõud kasutasid Dublinis 3 autopommi ja Monaghanis veel ühte, mille käigus tapeti 33 inimest ja vigastati ligi 300 inimest. Pommiplahvatused olid rahutuste kõige surmavamad rünnakud. See oli ka surmavaim rünnak Iirimaa Vabariigi ajaloos.

Sündmuse kulg

17. mai õhtul plahvatas kolm autopommi Dublini kesklinna tänavatel ja neljas autopomm Monaghani linnas. Dublinis tabasid pommid rahvarohkeid alaosakesi ning plahvatused leidis aset kellaajal, mil tänavad ja poed olid täis inimesi — seetõttu olid ohvrid valdavalt tsiviilisikud. Monaghani pomm ründas samuti keskset osa linnast, tekitades suurt purustust ja inimkaotust.

Ohvrite arv ja tagajärjed

  • Surmajuhtumite arv: 33 inimest.
  • Vigastatuid: ligi 300 — nii raskelt kui kergemalt vigastatuid, sealhulgas lapsi ja vanemaid inimesi.
  • Plahvatused põhjustasid ulatuslikku materiaalset kahju (poed, bussid, hooned) ning jättis sügava sotsiaalse ja emotsionaalse jälje kogukondadele.

Vastutus ja uurimine

Rünnakute eest peeti vastutavaks Ulsteri vabatahtlike jõude (UVF) — see on Briti kuningriigile lojaalne parameilitaarne organisatsioon. Aastate jooksul on olnud ka väiteid ja uurimusi, mis käsitlevad võimalikku kollusiooni ehk koostööd ja teabevahetust Briti julgeolekujõudude ning pommirünnakutes osalenud isikute vahel. Perekondade ja avalikkuse surve on viinud mitmete uurimiste ja avaliku aruteluni. Mõned uurimised tõid välja uurimise vigu ja luhtumisi, mistõttu on paljud kannatanute lähedased nõudnud täielikku ja sõltumatut avalikku juurdlust.

Mõju ja pärand

Pommiplahvatused raputasid nii Iiri Vabariiki kui ka kogu piirkonda, olles üks juhtivaid näiteid sellest, kuidas Põhja-Iirimaa konflikt (nn “The Troubles”) mõjus ka Vabariigi aladele. Intensiivne lein ja viha viisid nii meediakajastuse kui ka poliitiliste reaktsioonideni. Rünnakute mälestuseks peetakse iga-aastaseid commemoratsioone ning hävitatud inimeste mälestus on avalikus mälus püsivaks osaks. Sellest traagilisest päevast on saanud oluline osa arutelust õiglusest, julgeolekust ja vastutuse küsimusest konflikti ajal.

Kuigi aastakümneid on püsinud küsimused täieliku vastutuse ja kollusiooni kohta, jääb 17. mai 1974 meelde kui Iiri Vabariigi kõige surmavam üksikterrorirünnak — 33 inimest kaotasid elu ja ligi 300 said vigastada.