Ulsteri Vabatahtlikud Jõud (UVF) – ajalugu, ideoloogia ja mõju Põhja-Iirimaal

Ulsteri Vabatahtlikud Jõud (UVF): põhjalik ülevaade ajaloost, ideoloogiast ja mõjust Põhja-Iirimaa poliitikale, konfliktidele ja kogukondadele.

Ulsteri Vabatahtlike Jõud (UVF) on Põhja-Iirimaal tegutsenud lojaalne poolsõjaväeline rühmitus (sõduriks koolitatud tsiviilisikud), mis moodustati tänapäevases tähenduses 1966. aastal. Selle nimi ja osa traditsioonist viitab varasemale organile, mis loodi 1912. aastal ja mis oli protestantide/unionistide miilitsana (kodanike sõjaline jõud), et seista vastu Iiri iseseisva parlamendi loomise kampaaniale. Paljud originaalse UVF-i liikmed moodustasid 36. (Ulsteri) diviisi, mis võitles I maailmasõjas Briti armee koosseisus. 1960.ndate lõpus uuesti organiseeritud UVF kasutas sama nime ja ideoloogiat, kuid sellest kujunes relvastatud loyalistlik rühmitus, mis mängis suurt rolli konfliktis, mida tuntakse kui The Troubles'e.

Ajalooline taust ja organiseerumine

Kaasaegse UVF-i taassündi üheks määravaks juhiks oli Gusty Spence, kes 1960.ndate keskel aitas rühmitust taasluua ja korraldas algseid relvastatud operatsioone. UVF kasvas kiiresti ning sellel oli hierarhilisem ja sõjalikum struktuur kui paljudel teistel lokaalsetel rühmitustel. Aja jooksul moodustusid seotud üksused, näiteks Red Hand Commando, mis tegutses tihedas koostöös UVF-iga.

Ideoloogia ja eesmärgid

• UVF oli ja on lojaalne Suurbritannia ja unionismile ning vastustab Iiri ühinemist — selle ideoloogia tugineb tugevale protestantlikule/unionistlikule identiteedile.
• Rühmituse praktika oli paramilitaarne: relvastatud rünnakud, sihitud vägivallaaktid ja mahajäetud sõjaline organiseeritus olid osa strateegiast Iiri vabariiklaste ning tsiviilrahva mõjutamiseks.
• Lisaks poliitilisele eesmärgile on UVF-i tegevuses esinenud ka organiseeritud kuritegevust (narkokaubandus, väljapressimine ja muud tulusad tegevusalad), mis aitas rühmitust finantseerida ja säilitada kontrolli kohalikes kogukondades.

Roll The Troubles'i ajal

UVF mängis The Troubles'i (1960.–1990. aastate konfliktide) ajal olulist ja sageli vägivaldset rolli. Rühmitust on süüdistatud mitmesaja tsiviilelaniku surmas ja paljudes rünnakutes nii Põhja-Iirimaal kui ka mujal. UVF-i seotust teatud suuremate terroriaktidega on uuritud ning selle kohta on esitatud nii süüdistusi kui ka täiesti dokumenteeritud juhtumeid. Selline vägivald suurendas kogukondade vahelisi lõhesid, eskaleeris vastasseisu ja põhjustas pikaajalist traumaatilist pärandit.

Peatamine, poliitika ja deeskaleerimine

1990.ate ja 2000.ate alguses toimunud rahuprotsesside käigus kuulutasid loyalistlikud ühendused, sealhulgas UVF, mitmeid ülesütlemise ja relvarahustamise deklaratsioone. 1994. aastal kuulutati kohalike loyalistlike rühmituste ühine relvarahu, mis oli osa laiemast pingutusest konfliktide lõpetamiseks. Samal ajal tekkisid poliitilised häälekanalid, mis püüdsid esindada loyalistide huve demokraatlikul teel: näitena võib tuua Progressive Unionist Party (PUP), mis on seotud UVF-i ja Red Hand Commando poliitilise tiibina ja mis on osalenud rahuläbirääkimistes ning kohaliku poliitika arendamises. PUP on avalikult tegutsenud poliitilise parteina, mitte ebaseadusliku rühmitusena.

Õiguslik staatus ja kaasaegne mõjutus

UVF on Ühendkuningriigi ja Iiri seaduste järgi käsitletud kui proscribeeritud/illegaalse tegevusega relvarühmitus ning selle liikmelisus, toetamine või relvade hoidmine on kuritegu. Kuigi rühmitus on ametlikult osalenud mitmetes relvarahukonversioonides ja mõned relvade deaktiveerimise ja dekomisjoneerimise protsessid on toimunud, jäävad murekohaks rühmituse jäänukliikmete osalus kuritegevuses, kogukondlik kontroll ja aeg-ajalt vägivalla puhkemine.

Tagajärjed ja pärand

UVF tegevus jättis Põhja-Iirimaale pikaajalise sotsiaalse ja psühholoogilise mõjuga pärandi: pered kaotasid lähedasi, kogukonnad jagunesid ja toimusid aastakümneid kestnud õigustoimingud ja uurimised. Ohvrite grupid, uurimiskomisjonid ja kohalikud ühendused töötavad jätkuvalt selle nimel, et tagada avalik aruandlus, hüvitis ja rahvusvahelise õiguse standardite järgimine. Samal ajal on leppimise, koostööprogrammide ja ühiskondlike taastamisalgatuste kaudu tehtud edusamme, kuid usalduse taastamine ja täielik rahu nõuavad jätkuvat tööd.

Tänane olukord

Tänapäeval eksisteerib UVF-i identiteet ja mõned võrgujäljed endiselt — ametlikult on rühmitus aja jooksul osalenud relvarahu protsessides, kuid sidemed kriminaalsete tegevustega ja aeg-ajalt tekkivad vägivallajuhtumid hoiavad rühmituse teemana avalikus ja õigusalases tähelepanus. Rahu ja stabiilsuse tugevdamiseks jääb tähtsaks poliitiline dialoog, ohvrite õiguste tunnustamine ning kogukondade suunatud sotsiaalmajanduslikud ja hariduslikud investeeringud.

Küsimused ja vastused

K: Mis on Ulsteri Vabatahtlike Jõud (UVF)?

K: Millal moodustati UVF?

K: Mis oli UVF-i algne eesmärk?

K: Milline on UVF-i nime tähendus?

K: Mis on Progressiivne unionistlik partei?

K: Kuidas on PUP võrreldav traditsiooniliste unionistlike parteidega?

K: Milline oli UVF-i roll I maailmasõjas?

Otsing