Alfons Mucha – tšehhi juugendstiili maalikunstnik ja dekoratsioonikunstnik

Avasta Alfons Mucha elu ja juugendstiil – Pariisis tuntuks saanud tšehhi maalikunstnik ja dekoratsioonikunstnik, kelle lopsakad plakatid ja naispildid muutsid disaini.

Alphonse Mucha (24. juuli 1860 – 14. juuli 1939) oli tšehhi juugendstiili maalikunstnik ja dekoratsioonikunstnik, kes on tuntud oma erilise stiili ja naiskujutiste poolest. Ta lõi rikkalikult maale, illustratsioone, reklaami ja kujundusi, olles üks juugendstiili (art nouveau) domineerivaid nägusid.

Elulugu lühidalt

Mucha sündis Moravias, Ivančices, vaeses perekonnas. Noore mehena otsis ta õpinguid ja tööd kunstivaldkonnas ning töötas muuhulgas lavakujundajana ja illustraatorina enne Pariisi kolimist. Mucha kolis 1887. aastal Pariisi, jätkas õpinguid ning töötas ajakirjade ja reklaamiillustratsioonide valmistamisega, kuni tema läbilöök leidis aset aastal 1894–1895.

Kuulus läbimurre ja koostöö Sarah Bernhardt'iga

1894. aasta jõulude paiku sattus Mucha juhuslikult trükikotta, kus oli ootamatult vaja uut reklaamplakatit Pariisi kuulsaima näitlejanna Sarah Bernhardt'i näidendi jaoks. Mucha pakkus end vabatahtlikult kahe nädala jooksul litografeeritud plakati valmistamiseks ning 1. jaanuaril 1895 ilmus linna tänavatele Victorien Sardou näidendi "Gismonda" reklaam. See oli üleöö sensatsioon ja kuulutas Pariisi elanikele uut kunstistiili ja selle loojat. Bernhardt oli selle esimese plakati eduga nii rahul, et sõlmis Muchaga 6-aastase lepingu, mille raames valmis terve rida teisi näidendi- ja reklaamplakateid.

Tööde mitmekesisus ja iseloomulik stiil

Mucha valmistas hulgaliselt maale, plakateid, reklaame ja raamatuillustratsioone, samuti juveelide, vaipade, tapeetide ja teatrikomplektide kujundusi, mida algselt nimetati Mucha stiiliks, kuid mis sai tuntuks juugendstiilina (prantsuse keeles "uus kunst"). Tema tööde iseloomulikud tunnused on:

• siledad, voolavad jooned ja dekoratiivsed kontuurid,
• naised kui allegoorilised, sageli tugeva ja samas õrna ilmega kujutised,
• ornamentika: lilled, viinapuu- ja lehemotiivid ning stiliseeritud halod naiste peade taga,
• paigutuse ja teksti (tüpograafia) integratsioon, mis muutis plakati nii pildiliseks kui ka informatiivseks,
• kahvatud pastelltoonide ja peene koloriidi kasutus, mis eristas tema töid paljude tolleaegsete plakatite provokatiivsemast värviplahvatusest.

Mucha töödes on tihti tunda neoklassitsismi ja rahvuslikke motiive, kuid ta kombineeris neid tugevasti dekoratiivse, voolava grafiikaga. Ta tegi ka koostööd juveelimeistri Georges Fouquet'ga ning kujundas butiigi interjööre ja ehtekaartide terviklikke kontseptsioone.

Exposition Universelle 1900 ja rahvusvaheline mõju

1900. aasta Pariisi näitus levitas "Mucha stiili" välismaal, mille kohta Mucha ise ütles, et see aitas tõsta esteetilisi väärtusi kunsti ja käsitöö valdkonnas. Ta kaunistas Bosnia ja Hertsegoviina paviljoni ning osales ka Austria paviljoni kujundamisel. Tema dekoratiivsed paneelid ja posterid mõjutasid tugevalt nii reklaami- kui ka tarbekunsti kujunemist Euroopas ja väljaspool.

Tšehhi rahvuslikud tööd ja "Slav Epic"

Kuigi Mucha saavutas kuulsuse kommertstöödega, püüdis ta alati rõhutada sidet tšehhi kunstist ja sisemist, vaimset missiooni. Pärast Esimest maailmasõda ja Tšehhoslovakkia tekkimist pühendus ta suuremahulistele rahvuslikele projektidele. Kõige tuntum neist on "Slavske epopee" (The Slav Epic) — monumentaalne 20 suure lõuendiga maalide tsükkel, mille ta valmistas ligikaudu aastatel 1910–1928. See tsükkel kujutab slaavi rahvaste ajalugu, mütoloogiat ja suuri sündmusi ning oli Mucha püüe tõsta esile rahvuslikku identiteeti ja kultuurilist ühisosa.

Suhted kuulsuse ja isiklikud vaated

Mucha rõhutas korduvalt, et tema kunst peab kandma vaimset või moraalset sõnumit, mitte olema vaid dekoratiivne või kaubanduslik. Ta oli mõnikord pettunud sellega kaasnenud kuulsuses ja kommertslikes ootustes, sest kõige enam soovinud ta pühenduda suurematele, "kõrgematele" projektidele, mis austaksid tema kunsti ja sünnimaad.

Viimased aastad ja pärand

Pärast Saksa okupatsiooni 1939. aastal vaevles Mucha tervislikult; teda kutsuti ülekuulamisele ning ta suri samal aastal Prahas. Tema teosed on tänapäeval eksponeeritud paljudes muuseumides ja erakogudes üle maailma ning tema stiil on jäänud üheks juugendstiili ikoonilisemaks väljenduseks. Mucha pärand elab edasi nii graafilise disaini, plakatikunsti kui ka dekoratiivkunsti valdkonnas ning tema "Slav Epic" on jätkuvalt oluline osa Tšehhi kultuuripärandist.

Mucha looming näitab, kuidas dekoratiivne ilu ja rahvuslik identiteet saavad kunstis kokku sulanduda, luues kujundlikult jõulise ja pikaajalise mõju. Tema teosed on nii ajaloolise kui ka esteetilise huvi objektiks ning jätkavad publiku inspireerimist ka tänapäeval.

Küsimused ja vastused

K: Kes oli Alphonse Mucha?

K: Kuhu ta 1887. aastal kolis?

K: Milline on kuulus plakat, mis tegi temast üleöö sensatsiooni?

K: Millist kunstiliiki seostatakse Mucha töödega?

K: Kuidas aitas 1900. aasta Pariisi näitus kaasa Mucha stiili levikule välismaal?

K: Kuidas suhtus Alphonse Mucha sellesse, et inimesed jäljendasid tema juugendstiili?

K: Millised olid Alfonsse Mucha kõrgelennulised projektid, millele ta tahtis keskenduda?

Otsing