Kickboxing Ameerikas: ajalugu, reeglid ja peamised organisatsioonid

Kickboxing Ameerikas: avasta sportlik ajalugu, reeglid ja tuntud organisatsioonid (WKA, WAKO, ISKA, WKN). Lugege arengut, võistlusreegleid ja tippvõistlejate mõju.

Autor: Leandro Alegsa

Kickboxing on kontaktne võitlussport, mis ühendab lööke jalgadega ja kätega ning mida harrastatakse peamiselt ringis või matil. Tema juuri otsitakse mitmest ida- ja läänemaailma võitluskunstist ning ta kujunes tänapäevaseks spordialaks peamiselt 1960. ja 1970. aastatel Ameerika Ühendriikides, kus kasvas huvi traditsioonilise karate ja teiste võitluskunstide — nagu kempo, kung-fu ja taekwondo — vastu.

Ajalugu Ameerikas

Ameerikas hakkasid erinevate stiilide esindajad kokku tulema ja korraldama võistlusi, kus testiti kontaktseid tehnikaid. Meistrid, kes soovisid oma tehnikate tõhusust proovile panna, hakkasid kombineerima erinevate koolkondade elemente. Oluline osa selle arengul oli 1960.–1970. aastate võistlus- ja demoesinemistel: näiteks Jhoon Rhee, Ed Parker ning Mas Oyama korraldasid laialdaselt tähelepanu pälvinud võistlusi ja esitlusi.

Mõned varajased sündmused tõid kaasa ka Ida-Burma mõjutusi: 1963. aastal jõudis Ameerikasse Bando kickboxing (lingitud kui Bando kickboxing), mille päritolu seostati iidse Birma poksiga ja isik Maung Gyi'ga. Samal ajal populaarsust kogunud ideed — näiteks võitlus kaitsevahendite ja kinnastega — aitasid kujundada täiskontakti reegleid ja muuta spordiala kättesaadavamaks laiemale publikule. Üheks tuntud mõjuisikuks selles protsessis loetakse ka Bruce Lee, kes propageeris praktilisi ja efektiivseid võitlusprintsiipe.

Reeglid ja võistlusformaadid

Kickboxingis on mitu peamist reeglistikku ja alamliiki. Peamised variandid on:

  • Täiskontakt (Full Contact) — löögid kätega ja jalgadega ülakehale ja pähe; madalad põlvelöögid (low kicks) ei ole lubatud.
  • Low kick — lisaks ülakehale suunatud löökidele on lubatud ka löögid reitele ja säärele (reievälised low kicks).
  • K-1 stiil — segab low kicki ja põranda lähedal toimuvat tegevust; lubab põrandalööke, põlvelööke (olenevalt reeglitest võib põlvi kas piirata või lubada) ning atraktiivne televisioonivorm.
  • Muay Thai mõjutustega stiilid — lubavad ka küünarnukke ja rohkem põlvelööke (sõltuvalt võistlusreeglist).
  • Amatööride reeglid — tavaliselt kasutusel kindamad kaitsevahendid (kiivrid, sääre-kilbid) ning lühemad võistlusajad.

Üldised reeglid sisaldavad:

  • Võitlus jaguneb raundideks (näiteks 3 × 3 minutit amatööride puhul, 5 × 3 minutit profide puhul — reeglid sõltuvad organisatsioonist).
  • Skorimine toimub tihti 10-punktilise süsteemiga (10–9, 10–8 jne), kus hinnatakse löökide puhtust, võimsust, efektiivsust ja domineerimist.
  • Lubatud on käelöögid, jalalöögid ja põlvelöögid (kui reegel seda lubab). Enamik reeglistikke keelab pea- ja kaelalööke vähem kontrollitud viisidel, samuti lavastatud ohte tekitavad käigud.
  • Foul’ide hulka kuuluvad näiteks pea- või kuklapiirkonna hammustamine, kägistamine, pea vastu maasse löömine, tööriistade kasutamine, tagaosast löömine jms; rikkumiste korral tuletatakse hoiatus, antakse punktikaristus või tehakse diskvalifikatsioon.
  • Võit võib tulla punktide, nokaudiga (KO), tehnilise nokaudiga (TKO), diskvalifikatsiooniga või kohtunike otsusega.

Varustus ja kaaluklassid

Tavapärane varustus hõlmab poksikindaid, hammassuppi, kubeme kaitset, soovi korral sääre-kilpe (peamiselt amatöörides) ja võistlusriietust. Kindad, kaal ja kilpide kasutamine sõltuvad võistluse tasemest ja reeglistikust. Kaaluklasside süsteem on sarnane poksile — alates kergematest kuni raskekaalu klassideni — ja võimaldab võrdsemat konkurentsi.

Peamised organisatsioonid ja liigid Ameerikas

Kickboxingu ülemaailmne korraldus on killustunud: erinevad ühingud tegutsevad nii professionaalsel kui ka amatööritasemel. Kõige tuntumad organisatsioonid, mis nimetavad end maailma juhtivateks kickboxinguga tegelevateks liitudeks, on:

  • WKA (World Kickboxing Association) — asutatud 1976. aastal USAs; üks vanemaid ja mõjukamaid organisatsioone.
  • WAKO (World Association of Kickboxing Organizations) — asutatud 1978. aastal Saksamaal; mängib suurt rolli amatööride võistluste ja rahvusvaheliste tiitlivõistluste korraldamisel.
  • ISKA (International Sport Karate Association) — tekkis 1980. aastate keskel (1990ndatel eraldus PKA-st); on tuntud nii profi- kui amatööriturniiride poolest.
  • WKN (World Kickboxing Network) — asutatud 1997. aastal; korraldab profivõistlusi ja tiitlimatše üle maailma.
  • Lisaks on olulised ajaloolised ja regionaalsed liidud nagu PKA ja Jaapanist pärit K-1, mis mõjutas tugevalt profimaailma stiili ja televisioonipakette.

Tuntud isikud ja profivõitlejad

Ameerika arengul on olnud mõjuvaid treenereid ja mõjukaid persoonisid. Jhoon Rhee tuli läbi karate-ürituste ja -koolkondade, Ed Parker aitas populariseerida täiskontakti esinemisi, ning Mas Oyama ja teised tõid spotlighti võistlusliku lähtekoha. 1970. aastate populaarse filminäitleja ja võitlusfilosoofia propageerija Bruce Lee tõi publiku ette eluterveid ja efektiivseid võitlusvõtteid, mis mõjutasid ka kickboxingu arengut.

Tänapäev ja arengud

Praegu on kickboxing mitmekesine spordiala: amatööridele toimuvad rahvusvahelised tiitlivõistlused, profiringis võisteldakse nii klassikalistes low kick kui ka K-1 stiilis reeglites. Tele- ja voogedastused, võrgustikud ja võistluste rahvusvaheline koostöö on suurendanud spordi nähtavust ja ligipääsetavust. Samas on valdkond jätkuvalt killustunud organisatsioonide osas — see tähendab, et tiitel „maailmameister“ võib sõltuvalt liigist tähendada erinevat taset, ning tihti on üritusi ja promootoreid rohkem kui ühte tüüpi liidud.

Kickboxing Ameerikas jäi algselt tugevasti seotud karatekultuuri ja teleülekannete arenguga, kuid on aastatega kasvanud iseseisvaks spordialaks, milles kombineeritakse traditsioonilisi ja kaasaegseid võitlusvõtteid ning erinevaid võistlusformaate, et meelitada nii amatööre kui ka professionaale.

Peatumise esipõrge.Zoom
Peatumise esipõrge.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kickboxing?


V: Kickboxing on võitlussport, mis hõlmab lööke ja mida harrastatakse rõngas.

K: Millal algas huvi kickboximise vastu?


V: Huvi kickboximise vastu algas 1960. aastatel Ameerika Ühendriikides seoses suurenenud huviga karate ja teiste võitluskunstide vastu.

K: Kuidas arenesid võistlused?


V: Võistlused arenesid erinevate tehnikate äratundmise ja nende järkjärgulise muutmise teel. Korraldati erinevaid võitlusstiile, näiteks Jhoon Rhee Ameerika Ühendriikide rahvuslikud karatemeistrivõistlused ja Ed Parkeri Battle of Atlanta, mis avati Bando kickboxingu ringil.

K: Milline oli Bruce Lee panus kickboxingusse?


V: Bruce Lee andis oma panuse kickboxingusse, tutvustades kaitse ja kindadega võitlemise ideed, mis avas uue võimaluse neile, kes soovisid osaleda "tõelises võitluses".

K: Millised organisatsioonid on seotud professionaalsete ja amatööride nimetamisega kickboxingu meistriteks?


V: Professionaalsete ja amatööride tiitlitega seotud organisatsioonid on järgmised: WKA (World Kickboxing Association), asutatud 1976; WAKO (World Association of KickBoxing Organizations), asutatud 1978; ISKA (International Sport Karate Association), asutatud 1986; WKN (World Kickbox Network), asutatud 1997. aastal.

K: Kuidas on Ameerika Kickboxing aja jooksul arenenud?


V: Ameerika kickboxing on aja jooksul arenenud tänu võistlusreeglitele, mis võimaldavad erinevate võitluskunstide harrastajate võistlejatel võistelda teatud võitlusvormide alusel, näiteks Maailma Karate Assotsiatsiooni võistlusreeglite alusel. Sellest on saanud üks kõige populaarsemaid võitlusspordialasid, mida on toodetud võitluskunstide poolt kogu maailmas.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3