Kreeka lipp: ajalugu, disain ja sümboolika

Avasta Kreeka lipp: ajalugu, disain ja sümboolika — sinivalged triibud, risti tähendus, 1822–1978 muudatused ja huvitavad faktid ühes põhjalikus ülevaates.

Kreeka lipp on ristkülikukujuline, vasakult paremale üheksa võrdset sinist (5) ja valget (4) triipu. Vasakpoolses ülemises nurgas on sinine ruut valge ristiga. Seda lippu on kasutatud alates 1822. aastast, kui noor Kreeka riik võitles Kreeka Vabadussõja ajal oma iseseisvuse eest Osmanite impeeriumist.

Ajalugu

Kreeka praegune lipp võeti ametlikult vastu kreeklaste esimesel rahvuskoosolekul 1822. aastal Epidaurosil ning 9 triibuga lipp võeti vastu riigi- ja sõjaväe lipuna (lipp, mida kasutavad ainult valitsus ja sõjavägi ning ainult laevadel). Teine lipp valiti maismaalippu, see oli lihtne valge rist sinisel väljal. Kolmas lipp võeti vastu kaubalaevastiku jaoks (lipp, mida kasutavad tsiviilisikud ainult laevadel), kuid seda kasutati ainult 8 aastat. 1978. aastal valiti lipuvärv ainukeseks riigilipuks ja nüüd kasutavad seda kõik Kreeka lipuna nii maal kui ka merel.

Ajalooliselt on Kreeka lipul olnud mitmeid variante sõltuvalt sellest, kas tegemist oli mere- või maakasutusega ning riigivormide muutumisega 19. ja 20. sajandil. Kaubandus- ja sõjalaevastikel olid eri ajastutel erinevad embleemid, kuni 20. sajandi lõpul kehtestati tänapäevane üksne mudeI.

Disain ja proportsioonid

Lipul on üheksa horisontaalset triipu (sinine ja valge vaheldumisi). Vasakpoolses ülemises nurgas (kantonis) on sinisel väljal valge kreutz (rist). Traditsiooniliselt sümboliseerivad triibud lainetust ja mereühendust ning rist kreeka kiriku tähtsust riigi ajaloos.

Proportsioonid: Kreeka lipu tavaline kuvasuhe on 2:3. Triipude laius on võrdne ja rist paikneb kantoni sees, mis ulatub triipude kõrguseni ning laiuse pooleni lipu kõrgusest.

Värvid: sinine ja valge. Sinise täpne tooni ametlik standard on ajalooliselt varieerunud; tavaliselt kirjeldatakse seda kui tumesinist või meresinist ehk traditsioonilist „Kreekale omast” sinist. Valge sümboliseerib puhtust ja vabadust.

Sümboolika

• Rist kantonis: esindab Kreeka õigeusu kristlust, mis on olnud oluline osa rahvuslikust identiteedist ja vabadusliikumisest.
• Üheksa triipu: neid on seletatud mitmel viisil. Levinud rahvapärane selgitus on, et üheksa triipu vastavad motto „Ελευθερία ή Θάνατος” (Eleftheria i Thanatos — “Vabadus või surm”) silpidele. Teine tõlgendus seob triibud mere ja taeva kujutamisega ning vabama elu ja puhtuse ideega.
• Sinine ja valge: sinine sümboliseerib merd ja taeva, valge aga lained või puhtust ning vabadust.

Variandid ja kasutus

Alates 1822. aastast eksisteeris mitu eri tüüpi lippu: riigi- ja sõjaväelipu, maismaalipu (valge rist sinisel väljal) ning kaubalaevastiku lipp. 1978. aastal kehtestati üksnes ühtne variant ning tänapäeval kasutatakse sama malli nii avaliku halduse, sõjaväe kui ka tsiviilasutuste juures nii maal kui ka merel.

Lisaks ametlikule riigilipule kasutatakse meres mõnikord ka muid embleeme või alamvariatsioone (näiteks eri lipud laevastiku jaoks), kuid need on spetsiifilised ja reguleeritud mereväe eeskirjadega.

Lipu reeglid ja kombed

• Riigilippu kantakse uhkusega riiklike pühade ja tähistuste ajal, eelkõige 25. märtsil (iseseisvuspüha) ja 28. oktoobril (Oxi päev).
• Üldised lipukombed sarnanevad teiste Euroopa riikide omadega: lippu ei tohi määrduda ega asetada alla jalge ette, seda ei tohiks lasta põrandale ega maha kukkuda ning tavapärane on lipu lehvitamine päikesetõusust päikeseloojanguni.
• Matusetel ja riigipoolsetel leinaperioodidel hoitakse lippu poole mastis.

Müüdid ja alternatiivsed teooriad

Teise arvamuse kohaselt on Kreeka lipp Ida-India Kaubanduskompanii lipu täpne koopia. [1] See teooria on populaarne ning toob esile väljanägemise sarnasuse teiste 18.–19. sajandi merelippudega, kuid sellele puudub üksmeelne ajalooline tõestus. Enamasti peetakse tänase kujunduse valikut pigem sümboolseteks ja praktilisteks otsusteks vabadusvõitluse perioodil.

Nimed

Kreekas tuntakse seda mõnikord sinivalge, kreeka keeles Γαλανόλευκη (Galanólefki) või Κυανόλευκη (Kyanólefki). Need nimetused rõhutavad lipu kahte põhivärvi ja rahvuslikku tähendust.

Kokkuvõttes on Kreeka lipp lihtne, selge ja sümbolitega mõtestatud märk, mis peegeldab nii ajaloolist võitlust iseseisvuse eest kui ka maa sidet merega ning religioosset pärandit. Lipu kujundus ja selle tähendus on tänaseks osa Kreeka riiklikust identiteedist.

Küsimused ja vastused

K: Milline näeb välja Kreeka lipp?

K: Millal kasutati Kreeka lippu esimest korda?

K: Millal võeti Kreeka praegune lipp ametlikult kasutusele?

K: Mis on riigi- ja sõjaline lipuühisus?

K: Millal valiti lipuühisus Kreeka ainsaks riigilipuks?

K: Milleks võeti vastu kolmas lipp?

K: Kuidas nimetatakse Kreekas mõnikord Kreeka lippu?

Otsing