Hoogratas — definitsioon, tööpõhimõte ja energia salvestamine
Hoogratas: kuidas raske pöörlev ratas salvestab kineetilist energiat, tööpõhimõte, kasutus (mootorid, sõidukid) ja disain energia efektiivseks taaskasutuseks.
Hoogratas on raske ketas või ratas, mis on kinnitatud pöörleva võlli külge. Selliseid rattaid kasutatakse peamiselt kineetilise energia salvestamiseks: hoog teeb selle nii, et hooratas ei muuda oma pöörlemiskiirust kergesti. Seetõttu aitavad hoorattad hoida võlli pöörlemist stabiilsena ka siis, kui võllile rakendatav pöördemoment muutub sagedasti või on ebaühtlane. Eriti levinud on hoorattad mootorites, kus silindrite töökäikud tekitavad pulsatiivset (võnkuvat) pöördemomenti — hooratas silub need kõikumised ja muudab jõuülekande sujuvamaks.
Tööpõhimõte
Hooratta põhiomadus on oma inertsi tõttu säilitada pöörlemisliikumist. Kui hooratas pöörlemisel aeglustub või kiireneb, toimub energiate vahetus: energiat saab hoorattasse lisada (kiirendades seda) või sellest ära võtta (pidurdades ratast). Kui süsteemis on vähe hõõrdumist ja kvaliteetsed laagrid, võib hooratas säilitada pöörlemist pikka aega, muutes selle tõhusa mehaanilise energiasalvesti.
Energia ja valemid
Hooratta salvestatud kineetilise energia E sõltub sellest, kui suur on tema pöörlemine ja kui suur on selle massi jaotumine raadiuse suhtes. Üldine valem pöörlevatele kehadele on
E = 1/2 · I · ω2,
kus I on kehade inertsimoment ja ω on pöörlemise nurkkiirus (rad/s). Kui hooratas on kujult ühtlane ketas (õhukese kettana eeldatud), on inertsimoment I = 1/2 · M · R2, kus M on mass ja R on raadius. Kombineerides saab kiirte energia avaldada kujul
E = 1/4 · M · R2 · ω2.
Siin on oluline, et ω (nurkkiirus) väljendatakse rad/s. (Konverteerimine pöörlemiskiirusest rpm-ides: ω = 2π · rpm/60.) Valem näitab selgelt kolumnõtkust: energia on proportsionaalne massi, ruudulise raadiuse ja ruudulise nurkkiiruse korrutisega.
Konstruktsioon ja materjalid
Hoorataste disain sõltub soovitud energiahulgast ja töökiirusest. On kaks peamist lähenemist:
- raskemad, aeglasemalt pöörlevad hoorattad (tavaliselt metallist): suurem mass annab suure inertsi, kuid madalam maksimaalne pöörlemiskiirus;
- kergekaalulised, kiiresti pöörlevad hoorattad (sageli süsinikkiust või komposiitmaterjalidest): väiksem mass, kuid palju kõrgemad pöörlemiskiirused annavad suure energiatiheduse, sest energia kasvab ω2.
Kiire pöörlemise korral peab materjal taluma suureid tsentrifugaaljõude, mistõttu kasutatakse tugevaid ja elastseid komposiite või terase konstruktsioone koos turvakattega.
Rakendused
Hoorattaid kasutatakse mitmes valdkonnas:
- transpordis (näiteks busside energiasalvestus ehk lendurirattad peatamise ja uuesti käivitamise ajal); originaalnäites on buss, kus hooratas võtab pidurdamisel üle ratta kineetilise energia ja annab selle tagasi käivitamisel;
- elektrivõrkudes ja energia salvestussüsteemides lühiajalise häälestamiseks ja võimsuse sujuvamaks pakkumiseks (nt sageduse stabiliseerimine);
- industriaalsetes seadmetes pöördemomendi tasandamiseks ja varuenergia pakkumiseks voolukatkestuse korral (UPS-laadsed rakendused);
- kosmose- ja lennundusrakendustes, kus neid kasutatakse ka orientatsiooni stabiliseerimiseks (roti inertsi abil).
Eelised ja piirangud
- Eelised: kiire laadimine ja tühjendamine, pikk töötsükkel, kõrge efektiivsus lühiajalise salvestuse puhul, väga kiire võime pöördemomenti stabiliseerida.
- Piirangud: piirangud materjalide ja turvalisuse tõttu (rikkumine kiire pöörlemise ajal võib olla ohtlik), energiasalvestus sõltub eriti kiirusest (ω2 faktor), kaotused vibratsiooni, hõõrdumise ja õhukoormuse tõttu ning vajadus vaakumkorpusete ja/või magnetlaagrite järele suurte süsteemide juures.
Ohutus ja hooldus
Suure energiatihedusega hoorataste puhul on väga oluline:
- õige konstrueerimine ja tasakaalustamine, et vältida ebanormaalseid vibreid;
- kaitsev kesta või konteineri kasutamine, et rike ei põhjustaks lahtilenduvaid osakesi;
- kvaliteetsed laagrid (võib kasutada ka magnetlaagreid) ja vaakumkambri lahendused, et vähendada hõõrdumist ja õhukuumi kahju;
- regulaarne hooldus ja kiiruse ning temperatuuri järelevalve.
Kokkuvõtlikult on hooratas lihtne ja efektiivne mehaaniline viis kineetilise energia lühiajaliseks salvestamiseks ja pöördemomendi kõikumiste tasandamiseks. Disainivalikud — suur mass vs kõrge pöörlemiskiirus ning kasutatud materjalid — määravad seadme sobivuse konkreetseks rakenduslikuks vajaduseks.

Spokeeritud hooratas

Lihtne hooratas liikumises. Konstrueeritud Leonardo da Vinci jooniste põhjal.
Matemaatika õhkrattad
Pöörleva hooratta kineetiline energia on
E = 1 2 I ω 2 {\displaystyle E={\frac {1}{2}}I\omega ^{2}}
Kui keskse massi inertsimoment on võrdne
I = 1 2 M R 2 {\displaystyle I={\frac {1}{2}}MR^{2}}}
kus I {\displaystyle I} on massi inertsimoment pöörlemiskeskme ümber ja ω {\displaystyle \omega }
(omega) on nurkkiirus radiaaniühikutes.
Ajalugu
Hooga ratast on kasutatud juba iidsetest aegadest alates, kõige levinum traditsiooniline näide on pottsepa ratas. Tööstusrevolutsiooni ajal aitas James Watt kaasa aurumasinas kasutatava hooratta arendamisele ja tema kaasaegne James Pickard kasutas hooratast.
Muud tähendused
Riskikapitali maailmas kasutatakse mõistet "hooratas", mis tähistab ettevõtte korduvat, marginaali tootvat südant.
Küsimused ja vastused
K: Mis on kärbsenägu?
V: Hooguratas on raske ketas või ratas, mis on kinnitatud pöörleva võlli külge. Seda kasutatakse kineetilise energia salvestamiseks ja see aitab hoida võlli pöörlemist samal kiirusel, hoides vastu ebaühtlasest pöördemomendist tulenevatele kiiruse muutustele.
K: Kuidas salvestab hooratas energiat?
V: Hoograttas salvestatakse energiat, võttes seda ratta pöörlemisel ja andes seda siis, kui energiat vajatakse, uuesti välja. Salvestatud energia hulk sõltub selle massist, nurkkiirusest ja raadiusest.
K: Millised on mõned hoorataste rakendused?
V: Vaherattaid kasutatakse mootorites, mis kasutavad jõudu andmiseks kolbi, kuna need aitavad lahendada pöörlemiskiirust muutva ebaühtlase pöördemomendi probleemi. Neid kasutatakse ka bussides peatumiseks ja käivitamiseks, kus ratastelt saadav pöörlemisenergia kantakse üle hoorattale, et see saaks kiirendades aeglustuda.
K: Millised tegurid mõjutavad seda, kui palju energiat suudab hooratas salvestada?
V: Hoograttas salvestatud energia hulk sõltub selle massist, nurkkiirusest ja raadiusest. Raskemad ja kiirema kiirusega raskused vajavad pööramiseks rohkem energiat kui kergemad ja aeglasema kiirusega raskused.
K: Kas kõiki rattaid peetakse "hooratasteks"?
V: Ei, kõiki rattaid ei peeta "hooratasteks". Rattad on spetsiaalselt ette nähtud kineetilise energia salvestamiseks ja selleks, et seda tõhusalt teha, peavad nad olema rasked või pöörlevad kiiresti.
K: Kuidas kasutab buss hooratast?
V: Bussid kasutavad hoorattaid, ühendades need ratastega, kui nad peatuvad (nt valgusfooride juures). See annab ratastelt pöörlemisenergia üle hoorattale, et see saaks hiljem uuesti käivitumisel aeglustuda, kuid samas kiireneda.
Otsige