Gaia – Kreeka jumalanna, Euroopa kosmosemissioon ja hüpotees
Gaia võib tähendada:
- Gaia (mütoloogia): Kreeka mütoloogias maa ja jumalate ema.
- Gaia (kosmoselaev): Euroopa kosmosemissioon, mille eesmärk on koguda andmeid Linnutee tähtede ja muude objektide kohta.
- Gaia hüpotees: idee, et elusolendid ja Maa on omavahel tihedalt seotud ning moodustavad keerulise isereguleeruva süsteemi, mis tagab elu olemasolu planeedil. James Lovelock propageeris seda ideed.
Gaia (mütoloogia)
Gaia on Vana-Kreeka mütoloogias Maa isikustamine ja üks vanimaid jumalusi. Teda peetakse kõikehõlmavaks emakehaks, kes sünnitas esialgsed jumalused ja eluvormid. Vastavalt klassikalistele allikatele sündis Gaia koos kaose (Chaos) ning temast said järgnevad põlvkonnad: ta andis elu Uranosele (Taevakehale), keda ta ka armastas, ning nende liidust sündisid titaanid, tsüklopid ja teised mütoloogilised olendid.
Gaia roll mütoloogias hõlmab mitmeid kuulsamaid lugusid: ta aitas korraldada Uranose kukutamist oma pojapoja Kronose poolt, ta toetas ja ennustas sündmusi, mis viitasid jumalate järgnevatele võimuvõitlustele, ning osales kuuendate ja hilisemate sündmuste korraldamisel (näiteks vastuolud Typhoni ja teiste jõududega). Kultuslikult austati Gaiat paljudes paikades; tema altareid ja ohvrituli on mainitud antiiksetes rituaalides.
Gaia (kosmoselaev)
Gaia on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) satelliit- ja vaatlusmissioon, mille eesmärk on teha ülitäpne kolmemõõtmeline kaart meie kodugalaktikast, Linnuteest. Missioon kogub andmeid miljonite ja lõpuks miljardite tähtede positsiooni, parallaksi (kauguse), liikumise (õigeviisulised kiirused), heleduse ja värvusomaduste kohta.
Gaia võimaldab astronoomidel:
- määrata tähtede kaugusi ja liikumisi mikro-kaaresekundi täpsusega;
- avastada uusi tähti, kommuseid, eksoplaneete ning muutuvaid tähti;
- uurida Linnutee struktuuri, täheparve ja galaktika evolutsiooni;
- parandada meie arusaamist Päikesesüsteemi objektidest ja üldisest kosmilisest kaugusmõõtkavast.
Gaia on andnud kordumatuid andmekogumeid (andmeväljad ehk data releases), mida kasutavad teadlased kogu maailmas astronoomia, kosmoloogia ja astrofüüsika uurimusteks ning ka praktilisemateks rakendusteks nagu tähtede kataloogid ja navigatsioon.
Gaia hüpotees
Gaia hüpotees on hüpoteetiline pilt Maa ja selle eluslooduse vahelisest suhtest: planeedi elus ja eluta komponendid moodustavad omavahel seotud ja osaliselt isereguleeruva süsteemi, mis aitab hoida tingimusi, mis soodustavad elu püsimist. Selle idee töötas välja eelkõige James Lovelock 1970. aastatel koos mikrobioloogi Lynn Margulise panusega.
Peamised jooned:
- Nõrgem/füsioloogiline tõlgendus: Maa süsteemidel on tagasisidemehhanismid (näiteks atmosfääri koostise, ookeanisoolisuse ja pinnatemperatuuri reguleerimine), mis tekivad mittesihtotstarbelistest biogeokeemilistest protsessidest.
- Tugevam/veel organismilikum tõlgendus: mõnedes vormides räägitakse Maa kui „suurest organismist“ — see versioon on vastuolulisem ja teadusliku kogukonna seas kritiseeritud teleoloogilisuse tõttu.
Näited, mida viidatakse Gaia-mõttele: taime- ja mikroobitegevus mõjutamas õhuhulka (nt hapniku ja süsihappegaasi taset), meretasakaaluid ning pinnatemperatuuri, mis võivad kokku mõjutada eluks sobivaid tingimusi. Teaduses on Gaia-mõtet edasi arendatud läbi mudelite (näiteks Daisyworld), mis näitavad, kuidas lihtsad tagasisideprotsessid võivad viia keskkonna stabiliseerumiseni.
Kriitika ja mõju: Gaia hüpotees on äratanud nii huvi kui ka vastuseisu. Mõned teadlased leiavad, et idee püüab sobitada keerukaid bioloogilisi ja keemilisi protsesse liigselt üheks eesmärgiks suunatud süsteemiks, samas kui teised hindavad selle väärtust holistliku raamistiku ja uute uurimisküsimuste genereerijana. Giaa-idee on mõjutanud ka planeedi- ja süsteemilähenemisi Maa-uuringutes, ökosüsteemide uurimises ning keskustel kliima ja elustiku vastastikmõjust.
