Anaalvähk (pärakuvähk): põhjused, sümptomid, diagnoos ja ravi

Anaalvähk (pärakuvähk) – põhjalik juhend: põhjused, sümptomid, diagnoos ja kaasaegsed ravivõimalused. Loe riskidest, varajastest märkidest ja efektiivsetest ravistrateegiatest.

Anaalvähk on päraku vähi liik. See erineb palju levinumast kolorektaalvähist. Etioloogia, riskitegurid, kliiniline kulg, staadium ja ravi on kõik erinevad. Anaalvähk on enamasti skamoosrakk-kartsinoom, mis kerkib käärsoole piirkonna lähedale.

Muud anaalkartsinoomi tüübid on adenokartsinoom, lümfoom, sarkoom või melanoom.

Ameerika Ühendriikides diagnoositakse 2014. aastal hinnanguliselt umbes 7060 uut pärakuvähi juhtu (4500 naistel ja 2500 meestel) . Seda esineb tavaliselt täiskasvanutel, keskmine vanus on 60ndate aastate alguses.

Põhjused ja riskitegurid

Anaalvähki põhjustavad ja sellele kaasaaitavad tegurid on erinevad, kuid tähtsaimaks riskiteguriks on inimese papilloomiviirus (HPV), eriti kõrge riskiga tüved (nt HPV-16). Muud olulised riskitegurid on:

• pikaajaline immuunpuudulikkus (näiteks HIV‑infektsioon),
• aktiivne või ajalugu receptiivsest anaalseksist,
• sigareti suitsetamine,
• kroonilised anaalsed haigused (nt püsivad praod või fistulid) ja analepidermioomid,
• mõnedel juhtudel eelnevad gülkondilised või sünnituse jälgedega seotud muutused, samuti ajaloos olev emakakaela- või vulvavähk.

Sümptomid

Anaalvähk võib alguses anda kerged või mittespetsiifilised kaebused. Tavalisemad sümptomid:

• pärakust veritsus või vererohke väljaheide,
• valu anaalkanalisse või perineaalsesse piirkonda, eriti defekatsiooni ajal,
• tunne pärakus oleva punnina või palpeeritav sõlmekujuline moodustis,
• anaalne sügelus (pruritus ani) ja limane väljutus,
• sooletühjenemise muutused, tenesmid või fekaalipidamatus edasijõudnud haiguses.

Kui sümptomid püsivad kauem kui paar nädalat või kui esineb ebatavaline verejooks, tuleks pöörduda arsti poole.

Diagnoos ja staadiumi määramine

Diagnoos algab arstlikust läbivaatusest: päraku ja rektaalne digitaalne läbivaatus ning vajadusel anoskoopia või proktoskoopia. Kindlaks diagnoosimiseks on hädavajalik biopsia ja histoloogiline uuring.

Lisaks kasutatakse haigusmastaabi (staadiumi) hindamiseks ja ravi planeerimiseks järgmisi uuringuid:

• pildiuuringud: MRI vaagnast (parim lähtestaadiumi hindamiseks lokaalse leviku ja sphinkterite suhtes), endoanaalne ultraheli,
• kompuutertomograafia (CT) või PET-CT keha üldiseks hindamiseks metastaaside otsimiseks (kõht, kopsud, lümfisõlmed),
• laboriuuringud ja vajadusel HIV‑test (kuna HIV‑positiivsusel on diagnostiline ja raviväärtus).

Staadium määratakse vastavalt TNM‑süsteemile (tuumori suurus ja sügavus, lähedal asuvad lümfisõlmede haaratus, kauged metastaasid). Eriline tähelepanu pööratakse inguinaalsetele lümfisõlmedele, kuna pärakuvähk kipub neid varakult haarama.

Ravi

Ravi sõltub kasvaja histoloogiast, suurusest, lokaalsest levikust, lümfisõlmede haaratusest ja patsiendi üldisest seisundist. Peamised ravivõimalused:

• Kooseisne kiirituskeem ja keemiaravi (definitiivne kemoradioteraapia) — standardravi enamiku skamoosrakk-kartsinoomide puhul. Tuntud kui Nigro‑taktika: kombineeritud kiiritus ja tsütostaatikumid (nt 5‑FU koos mitomütsiin C või tsisplatiiniga). Selle eelis on päraku ja sfinkterite säilitamine ning heade kohalike kontrollimäärade saavutamine.
• Kirurgia — kasutatakse siis, kui kasvaja ei reagoi kemoradioteraapiale, kui on retsidiiv või kui tegemist on teise histoloogiaga (nt adenokartsinoom või korralik lokaalne erüpto). Sageli rakendatav on abdomino‑perineaalne resektsioon (APR) koos püsiva kolostoomiaga, mis eemaldab päraku ja osa jämesoolest.
• Süsteemne ravi — metastaatilise haiguse korral on vaja keemiaravi; teatud juhtudel kasutatakse sihtravimeid või immunoteraapiat (eriti melanoma ja mõnede edenenud juhtude puhul).
• Spetsiaalsed juhtumid — anaalse melanoomi puhul on sageli vajalik agressiivsem kirurgiline lähenemine ja immuno-/sihtteraapia; anaalse lümfoomi ravi järgib lümfoomi raviprotokolle.

Ravi kõrvaltoimed võivad hõlmata päraku- ja vaagna piirkonna radiotoksilisust (valu, erüteem, haavandumine), soolefunktsiooni muutusi, uriinipidamist või seksuaalfunktsiooni häireid. Multidistsiplinaarne meeskond (kirurg, onkoloog, kiiritusonkoloog, radioloog ja ravijuhtimise õde) on olulised parima tulemuse saavutamiseks.

Järelravi ja jälgimine

Peale ravi on vajalik regulaarne kontroll, sest retsidiivid võivad esineda lokaalselt või lümfisõlmedes. Järelkontrolle tehakse tavaliselt kombineeritult kliinilise läbivaatuse, anoskoopia/proktoskoopia ja vajadusel pildiuuringutega. Järelkontrolli sagedus ja kestus määratakse individuaalselt, kuid esimesel kahel‑kolmel aastal on see tihedam (nt iga 3–6 kuu tagant), hiljem harvemini.

Ennetus ja vähiriskide vähendamine

• HPV‑vaktsineerimine — noortel ja sobivatele vanuserühmadele vähendab riski HPV‑seoste põhjustatud päraku- ja teiste suguelundite vähkide tekkeks.
• ohutu seksuaalpraktika (kondoomi kasutamine), suitsetamisest loobumine ja immuunsuse hoidmine (nt HIV‑ravile pühendumine) võivad vähendada riski;
• kõrge riskiga patsientide (nt HIV‑positiivsed) regulaarne jälgimine ja vajadusel anogenitaalsete muutuste varajane avastamine.

Prognoos

Prognoos sõltub oluliselt diagnoosi ajast ja staadiumist: varajases staadiumis diagnoositud ja lokaalselt piiratud anaalkartsinoomidele on ravi efektiivne ja ellujäämismäär parem. Lümfisõlmede haaratus või kaugelevimus halvendavad prognoosi. Täpsema ellujäämuse statistika annab iga konkreetne ravikeskus ja rahvusvahelised registrid, kuid oluline on varajane diagnoos ja kohane multidistsiplinaarne ravi.

Millal pöörduda arsti poole?

Pöörduge arsti poole, kui esineb püsiv pärakust veritsus, tugev või püsiv valu anaalkanalil, palpeeritav sõlme tunne, muutused soolerütmis või kaua püsiv anaalse piirkonna haavand või muhk. Varajane uurimine ja vajadusel biopsia parandavad ravivõimalusi.

Kui teil on täiendavaid küsimusi haiguse, diagnostika või ravi kohta, tasub konsulteerida oma perearsti või proktoloogia/onkoloogia spetsialistiga.

Küsimused ja vastused

K: Mis on anaalvähk?

K: Millised on erinevad anaalkartsinoomi tüübid?

K: Millised on anaalvähi riskitegurid?

K: Milline on kõige levinum anaalkartsinoomi tüüp?

K: Kui suur on uute anaalvähi juhtude hinnanguline arv Ameerika Ühendriikides 2014. aastal?

K: Millises vanuserühmas esineb anaalvähki kõige sagedamini?

K: Millised on erinevused pärakuvähi ja pärasoolevähi vahel?

Otsing