George A. Miller — kognitiivse psühholoogia rajaja ja mälu '7±2' avastaja
George Armitrage Miller (3. veebruar 1920 – 22. juuli 2012) oli üks 20. sajandi mõjukamaid kognitiivse psühholoogia rajajaid. Ta uuris inimese mõtlemist, keelt ja mälu, ning aitas pöörata psühholoogia fookuse käitumise vaatluselt taas vaimsete protsesside uurimisele ja nende laboratoorsele testimisele.
Miller on eriti tuntud oma 1956. aasta artikli järgi, mille pealkiri on "The magical number seven, plus or minus two". Selles uurimuses juhtis ta tähelepanu lühimälu piirangule: kui paluda inimestel meeles pidada sõnade, numbrite või muud tüüpi üksuste loetelu, suudavad enamik inimesed korraga hoida ~seitset ± kaks üksust. Miller selgitas seda mitte ainult kui matemaatilist piirangut, vaid tõi välja, et inimesed saavad informatsiooni tõhusamalt hallata, kui nad grupeerivad algseid üksusi suuremateks tähenduslikeks ühikuteks — nn klastriteks (inglise keeles "chunking"). Näiteks on telefoninumbrid ja pangakontonumbrid sageli ära jagatud rühmadesse selleks, et neid lihtsamini meeles pidada.
Miller alustas karjääri käitumispsühholoogia taustaga, kuid sai üheks kognitiivse pöörde eestvedajaks, näidates, et vaimseid protsesse saab täpselt kirjeldada, modelleerida ja eksperimentaalselt testida. Tema töö lõi sillad psühholoogia, lingvistika ja infoteooria vahel ning mõjutas tugevalt psühholoogiavaldkondi nagu psühholingvistika ja inim-arvuti suhtlus. Üks tema tuntumaid raamatusid on "Plans and the Structure of Behavior" (1960), mille ta kirjutas koostöös teiste teadlastega — see töö käsitles kavatsuste ja käitumise organiseerimist ning aitas kujundada kognitiivsete süsteemide uurimise viise.
Kõrgete tunnustuste hulka kuulus 1991. aastal saadud riiklik teadusmedal. Milleri pärand ilmneb nii akadeemilises uurimistöös kui ka rakendustes: tema ideed lühimälu piiridest ja klastrite kasutamisest on olulised hariduses, kasutajaliideste disainis ning mälustrateegiate õpetamises. Miller näitas, et inimese aju aspekte saab mõõta, modelleerida ja testida — see muutis psühholoogia teadusliku lähenemise suunda.
Varajane elu
Miller sündis Charlestonis, Lääne-Virginias. Aastal 1940 sai ta bakalaureusekraadi Alabama ülikoolist, kus ta õppis inglise keelt ja kõnet. 1946. aastal sai Miller Harvardi ülikoolist doktorikraadi psühholoogias. Oma elu jooksul õpetas ta professorina Princetoni, Harvardi ja Rockefelleri ülikoolis. Ta suri 92-aastaselt Plainsboros, New Jersey osariigis.
Chunking
Esimene mõiste, mida Miller tutvustas, on tuntud kui tükeldamine. Chunking on viis, mis on välja töötatud selleks, et aidata inimestel meeles pidada teatud arvu sõnu või numbreid. On teada, et see aitab nii lühi- kui ka pikaajalise mälu puhul. Kui ta palus katsealustel erinevates eksperimentides mäluülesandeid täita, märkas ta, et enamik katsealustest mäletas loetelust umbes seitse ühikut, sõltumata loetelu teemast. Miller ütles, et lühiajaline mälu suudab mahutada vaid 5-9 teabeühikut (pluss või miinus kaks) ja see on ka viis, kuidas suurendada lühiajalise mälu mahtu. Tükk võib viidata numbritele, sõnadele, nägudele või mis tahes liiki tähenduslikule ühikule. Tükeldamine on see, kui inimene rühmitab mitu sõna kokku, et aidata mäluülesannete täitmisel. See tehnika võib aidata inimestel meelde tuletada konkreetseid sõnarühmi. Mäletamine on palju lihtsam, kui kasutatakse tükeldamistehnikat. Üks näide tükeldamise kohta oleks püüdmine mäletada pikka numbrite jada. Näiteks 2 4 5 6 1 4 2 7 0 saab meelde jätta, kui need numbrid tükeldada väiksemateks sisulisteks ühikuteks, näiteks 245 614 270.
Maagiline number seitse
"Maagiline arv seitse, pluss või miinus kaks: mõned piirangud meie informatsiooni töötlemise võimekusele" on algselt avaldatud ajakirjas The Psychology Review. See artikkel on siiani Milleri kõige kuulsam ja tsiteeritum töö psühholoogia ajaloos. Selles tuuakse välja, kui palju esemeid, numbreid või objekte suudab inimese keskmine mälu mahutada. Miller väidab oma töös: "See arv võtab erinevaid varjundeid, olles mõnikord veidi suurem ja mõnikord veidi väiksem kui tavaliselt, kuid mitte kunagi ei muutu nii palju, et see ei oleks äratuntav" (Miller 1956). Ta tegi mitmeid mäluülesandeid, mis panid teda uskuma, et see number on 7. Töös on põhjalikult öeldud, kuidas mälumaht on keeruline allikas ja kuidas see võib sisaldada palju teavet.
Wordnet
Miller alustas Wordneti kallal tööd 1980ndate keskel. See on suur andmebaas inglise keele substantiividest, verbidest, omadussõnadest ja adverbidest, mis on rühmitatud kognitiivsete sünonüümide kogumiteks, mis esindavad konkreetset mõistet või ideed. See meenutab tesaurust, sest see rühmitab sõnu nende tähenduse alusel. Miller soovis kasutada Wordnet'i vahendina, et testida psühholingvistilisi teooriaid selle kohta, kuidas inimesed sõnu kasutavad ja mõistavad.
Väljaanded
- Miller G.A. 1956. Maagiline arv seitse, pluss või miinus kaks: Mõned piirangud meie informatsiooni töötlemise võimekusele. Psychological Review 63 (2): 81-97.
- Miller G.A; Galanter E. & Pribram K.H. 1960. Plaanid ja käitumise struktuur. Adams Bannister Cox.
Institutsioonid
- Princetoni Ülikool
- Harvardi Ülikool
Auhinnad
- Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni väljapaistva teadusliku panuse auhind, 1963
- Ameerika Kõne- ja Kuulmisühingu teenetemärk, 1976
- New Yorgi Teaduste Akadeemia käitumisteaduste auhind, 1982
- Ameerika Psühholoogiafondi kuldmedal, 1990
- Valge Maja riiklik teadusmedal, 1991
- Louis E. Levy medal Franklini Instituudi poolt, 1991
- Fysseni fondi rahvusvaheline auhind, 1992
- Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni John P. McGoverni auhind, 2000
- Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni auhind silmapaistva elutöö panuse eest psühholoogiasse, 2003
- Antonio Zampolli auhind Euroopa Keeleuurijate Assotsiatsioonilt, 2006
Küsimused ja vastused
K: Kes on George A. Miller?
V: George A. Miller oli üks 20. sajandi kognitiivse psühholoogia rajajaid, kes uuris mõtlemist, keelt ja mälu.
K: Mida Miller inimese mälu kohta teada sai?
V: Miller leidis, et kui paluda inimestel meeles pidada sõnade või numbrite loetelu, siis enamik inimesi suudab meeles pidada vaid viis kuni üheksa sõna või numbrit.
K: Mida selgitas Milleri kirjutis "Maagiline arv seitse, pluss või miinus kaks"?
V: Milleri töö selgitas inimese lühiajalise mälu piiratust, väites, et inimesed suudavad meeles pidada ainult viis kuni üheksa sõna või numbrit.
K: Mida Miller oma uuringutes uuris?
V: Miller uuris oma uuringutes mõtlemise, keele ja mälu valdkondi.
K: Mida sai George A. Miller 1991. aastal?
V: 1991. aastal pälvis George A. Miller riikliku teadusmedali.
K: Millisel alal tegi Miller ülemineku käitumisõpetusest psühholoogiale?
V: Miller liikus behaviorismist kognitiivse psühholoogia suunas.
K: Kuidas tegi Miller revolutsiooni psühholoogia maailmas?
V: Miller tegi psühholoogia maailmas revolutsiooni, näidates, et inimaju aspekte on võimalik jälgida ja katsetada laboratoorselt.
