George Armitage Miller

George Armitrage Miller (3. veebruar 1920 - 22. juuli 2012) oli üks 20. sajandi kognitiivse psühholoogia rajajaid. Ta uuris mõtlemist, keelt ja mälu.

Miller leidis, et kui paluda inimestel meeles pidada sõnade või numbrite loetelu, suudab enamik inimesi meeles pidada vaid viis kuni üheksa sõna või numbrit. Tema artiklis "The magic number seven, plus or miinus two" selgitati seda kui inimese sohrt-term mälu piirangut.

Kunagine käitumisspetsialist Miller siirdus kognitiivsesse psühholoogiasse. 1991. aastal pälvis Miller riikliku teadusmedali. Miller tegi psühholoogia maailmas revolutsiooni, näidates, et inimaju aspekte on võimalik jälgida ja testida laboratoorselt.

Varajane elu

Miller sündis Charlestonis, Lääne-Virginias. Aastal 1940 sai ta bakalaureusekraadi Alabama ülikoolist, kus ta õppis inglise keelt ja kõnet. 1946. aastal sai Miller Harvardi ülikoolist doktorikraadi psühholoogias. Oma elu jooksul õpetas ta professorina Princetoni, Harvardi ja Rockefelleri ülikoolis. Ta suri 92-aastaselt Plainsboros, New Jersey osariigis.

Chunking

Esimene mõiste, mida Miller tutvustas, on tuntud kui tükeldamine. Chunking on viis, mis on välja töötatud selleks, et aidata inimestel meeles pidada teatud arvu sõnu või numbreid. On teada, et see aitab nii lühi- kui ka pikaajalise mälu puhul. Kui ta palus katsealustel erinevates eksperimentides mäluülesandeid täita, märkas ta, et enamik katsealustest mäletas loetelust umbes seitse ühikut, sõltumata loetelu teemast. Miller ütles, et lühiajaline mälu suudab mahutada vaid 5-9 teabeühikut (pluss või miinus kaks) ja see on ka viis, kuidas suurendada lühiajalise mälu mahtu. Tükk võib viidata numbritele, sõnadele, nägudele või mis tahes liiki tähenduslikule ühikule. Tükeldamine on see, kui inimene rühmitab mitu sõna kokku, et aidata mäluülesannete täitmisel. See tehnika võib aidata inimestel meelde tuletada konkreetseid sõnarühmi. Mäletamine on palju lihtsam, kui kasutatakse tükeldamistehnikat. Üks näide tükeldamise kohta oleks püüdmine mäletada pikka numbrite jada. Näiteks 2 4 5 6 1 4 2 7 0 saab meelde jätta, kui need numbrid tükeldada väiksemateks sisulisteks ühikuteks, näiteks 245 614 270.

Maagiline number seitse

"Maagiline arv seitse, pluss või miinus kaks: mõned piirangud meie informatsiooni töötlemise võimekusele" on algselt avaldatud ajakirjas The Psychology Review. See artikkel on siiani Milleri kõige kuulsam ja tsiteeritum töö psühholoogia ajaloos. Selles tuuakse välja, kui palju esemeid, numbreid või objekte suudab inimese keskmine mälu mahutada. Miller väidab oma töös: "See arv võtab erinevaid varjundeid, olles mõnikord veidi suurem ja mõnikord veidi väiksem kui tavaliselt, kuid mitte kunagi ei muutu nii palju, et see ei oleks äratuntav" (Miller 1956). Ta tegi mitmeid mäluülesandeid, mis panid teda uskuma, et see number on 7. Töös on põhjalikult öeldud, kuidas mälumaht on keeruline allikas ja kuidas see võib sisaldada palju teavet.

Wordnet

Miller alustas Wordneti kallal tööd 1980ndate keskel. See on suur andmebaas inglise keele substantiividest, verbidest, omadussõnadest ja adverbidest, mis on rühmitatud kognitiivsete sünonüümide kogumiteks, mis esindavad konkreetset mõistet või ideed. See meenutab tesaurust, sest see rühmitab sõnu nende tähenduse alusel. Miller soovis kasutada Wordnet'i vahendina, et testida psühholingvistilisi teooriaid selle kohta, kuidas inimesed sõnu kasutavad ja mõistavad.

Väljaanded

  • Miller G.A. 1956. Maagiline arv seitse, pluss või miinus kaks: Mõned piirangud meie informatsiooni töötlemise võimekusele. Psychological Review 63 (2): 81-97.
  • Miller G.A; Galanter E. & Pribram K.H. 1960. Plaanid ja käitumise struktuur. Adams Bannister Cox.

Institutsioonid

Auhinnad

  • Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni väljapaistva teadusliku panuse auhind, 1963
  • Ameerika Kõne- ja Kuulmisühingu teenetemärk, 1976
  • New Yorgi Teaduste Akadeemia käitumisteaduste auhind, 1982
  • Ameerika Psühholoogiafondi kuldmedal, 1990
  • Valge Maja riiklik teadusmedal, 1991
  • Louis E. Levy medal Franklini Instituudi poolt, 1991
  • Fysseni fondi rahvusvaheline auhind, 1992
  • Ameerika Teaduse Edendamise Assotsiatsiooni John P. McGoverni auhind, 2000
  • Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni auhind silmapaistva elutöö panuse eest psühholoogiasse, 2003
  • Antonio Zampolli auhind Euroopa Keeleuurijate Assotsiatsioonilt, 2006

Küsimused ja vastused

K: Kes on George A. Miller?


V: George A. Miller oli üks 20. sajandi kognitiivse psühholoogia rajajaid, kes uuris mõtlemist, keelt ja mälu.

K: Mida Miller inimese mälu kohta teada sai?


V: Miller leidis, et kui paluda inimestel meeles pidada sõnade või numbrite loetelu, siis enamik inimesi suudab meeles pidada vaid viis kuni üheksa sõna või numbrit.

K: Mida selgitas Milleri kirjutis "Maagiline arv seitse, pluss või miinus kaks"?


V: Milleri töö selgitas inimese lühiajalise mälu piiratust, väites, et inimesed suudavad meeles pidada ainult viis kuni üheksa sõna või numbrit.

K: Mida Miller oma uuringutes uuris?


V: Miller uuris oma uuringutes mõtlemise, keele ja mälu valdkondi.

K: Mida sai George A. Miller 1991. aastal?


V: 1991. aastal pälvis George A. Miller riikliku teadusmedali.

K: Millisel alal tegi Miller ülemineku käitumisõpetusest psühholoogiale?


V: Miller liikus behaviorismist kognitiivse psühholoogia suunas.

K: Kuidas tegi Miller revolutsiooni psühholoogia maailmas?


V: Miller tegi psühholoogia maailmas revolutsiooni, näidates, et inimaju aspekte on võimalik jälgida ja katsetada laboratoorselt.

AlegsaOnline.com - 2020 / 2023 - License CC3