Georges Vézina
Joseph-Georges-Gonzague Vézina (hääldub: /veˈzinə/), hüüdnimega "Chicoutimi kurk" (21. jaanuar 1887 - 27. märts 1926) oli Kanada professionaalne jäähokiväravavaht, kes mängis viis hooaega National Hockey League'is ja seitse hooaega National Hockey Associationis Montreal Canadiens'i eest. Ta võitis koos Canadiensiga kahel korral, 1916. ja 1924. aastal, parima hokimeeskonna karika, Stanley Cupi. Vézina mängis 327 järjestikuses põhihooaja mängus ja 39 play-off-mängus, enne kui ta 1925. aastal haiguse tõttu ühe mängu ajal ennetähtaegselt lahkus. Vézinal diagnoositi tuberkuloos ja ta suri 27. märtsil 1926. aastal.
Ainus väravavaht, kes mängis Canadiens'i eest aastatel 1910-1925, aitas Vézina meeskonnal võita Stanley Cupi 1916. ja 1924. aastal ning pääses veel kolmel korral Stanley Cupi finaali. Vézina lasi oma karjääri jooksul seitse korda kõige vähem väravaid: neli korda NHA-s ja kolm korda NHL-is. 1918. aastal sai Vézina esimeseks NHL-i väravavahiks, kes sai värava välja lülitatud, ja esimeseks, kes teenis väravaassistendi. NHL-i hooaja 1926-27 alguses annetas Canadiens NHL-ile Vezina Trophy auhinnaks väravavahile, kes lasi hooaja jooksul kõige vähem väravaid. Alates 1981. aastast antakse auhind parimale väravavahile, kes valitakse NHL-i üldjuhtide hääletusel. Vézina kodulinnas Chicoutimis on spordiareen Vézina auks nimetatud Centre Georges-Vézinaks. Kui 1945. aastal avati Hockey Hall of Fame, oli Vézina üks algsest kaheteistkümnest sisseastujast.
Isiklik elu
Georges Vézina, noorim kaheksast lapsest, sündis 21. jaanuaril 1887 Chicoutimis, Quebecis, kohaliku pagari Jacques Vézina, kes oli sisserändaja St. Nicolas de La Rochelle'ist Prantsusmaalt, ja tema naise Clara lapsena. Vézina käis koolis Petit Séminaire de Chicoutimi kuni neljateistkümneaastaseks saamiseni, mil ta lahkus koolist, et aidata isa pagariäris. Ta mängis noorest east peale jäähokit, osaledes mitteametlikes tänavahokimängudes teiste eakaaslastega. Vézina mängis neis mängudes kingades ja kasutas esmakordselt uiske kuueteistkümneaastaselt, kui ta liitus Chicoutimi kohaliku meeskonnaga. Kuna Chicoutimi asus Quebeci äärealal, enam kui 200 kilomeetri kaugusel Quebec Cityst, ei kuulunud see hokiklubi ühtegi organiseeritud liigasse. Plaaniliste mängude asemel rändas klubi, mida tunti Saguenéens ("Saguenay", piirkonna, kus Chicoutimi asub), mööda provintsi ringi, mängides mitteametlikke mänge erinevate klubide vastu.
Vézina abiellus 3. juunil 1908 Chicoutimis Marie-Adélaïde-Stella Moriniga. Pärast Vézina surma teatati, et tal oli kakskümmend kaks last. See kuulujutt sai alguse, kui Canadiens'i mänedžer Leo Dandurand ütles ajalehtedele, et Vézina "ei räägi inglise keelt ja tal on kakskümmend kaks last, sealhulgas kolm kolmekesi, ja nad kõik on sündinud üheksa aasta jooksul. " Tegelikult oli Vézinadel ainult kaks last ja Georges rääkis veidi inglise keelt. 1912. aastal sündis neil esimene laps, poeg Jean-Jules. Teine poeg sündis 1916. aastal Montreali Canadiensi esimese Stanley Cupi võidu ööl. Selle sündmuse auks pani Georges lapsele nimeks Marcel Stanley. Kui Vézina ei mänginud jäähokit, pidas ta Chicoutimis parkimistöökoda ja elas rahulikku elu.
Karjääri mängimine
NHA
17. veebruaril 1910 mängis Chicoutimi Hokiklubi mitteametliku mängu Montreali Canadiens'i, National Hockey Associationi profimeeskonna vastu. Kuigi Canadiens mängis nõrgemat meeskonda, ei löönud nad ühtegi väravat, kaotades mängu. See ajendas Joseph Cattarinichi, Canadiens'i väravavahti, veenma oma meeskonda pakkuma proovile Georges Vézina't, kes oli Chicoutimi väravavaht. Vézina keeldus esialgu pakkumisest, jäädes Chicoutimi, kuni Canadiens hiljem sama aasta detsembris tagasi tuli. Seekord veensid nad Georges'i koos oma venna Pierre'iga Montreali tulema. Mõlemad vennad Vézina saabusid 22. detsembril 1910. aastal. Kui Pierre ei pääsenud meeskonda, siis Georges avaldas Canadiens'ile muljet, eriti sellega, et ta kasutas oma keppi löökide blokeerimiseks. Vézina sõlmis lepingu 800 dollari eest hooaja kohta ja tegi oma profidebüüdi 31. detsembril 1910 Ottawa Senators'i vastu. Ta mängis hooajal 1910-11 kõik kuusteist mängu Canadiens'i eest, lõpetades kaheksa võidu ja kaheksa kaotusega, andes samal ajal kõige vähem väravaid liigas.
Järgmisel hooajal oli Vézina taas kõige vähem väravaid saanud ja võitis kaheksa mängu ning sai kümme kaotust. Vézina registreeris oma karjääri esimese shutouti hooajal 1912-13, alistades Ottawa 6:0 18. jaanuaril 1913, mis oli üks tema üheksast võidust sel hooajal. 1913-14 lõpetas Canadiens esmakordselt NHA-s esikoha, viigistades Toronto Blueshirtsiga. Vézina juhtis jällegi liigat kõige vähem väravaid löödud väravatega, jäädes samas kolmeteistkümne võidu ja seitsme kaotusega. NHA reeglite kohaselt pidi esikoha saanud meeskond mängima Stanley Cupi finaalis, kuid kuna esikoht oli tasavägine, pidi Canadiens mängima Toronto vastu kahe mängulise, kokku väravaid sisaldava seeria. Vézina sulges esimeses mängus Blueshirtsid välja, mis tähendas Montreali 2:0 võitu, kuid lasi teises mängus kuus väravat, mis võimaldas Blueshirtsidel mängida Stanley Cupi eest, mille nad ka võitsid.
Pärast neljateistkümne mängu kaotust ja viimast kohta NHA-s 1914-15, võitsid Vézina ja Canadiens hooajal 1915-16 kuusteist mängu ning meeskond lõpetas liigas esimesena. Liiga liidrina valiti Canadiens 1916. aasta Stanley karikafinaali, kus nad mängisid konkureeriva Pacific Coast Hockey Associationi meistrite Portland Rosebudsiga. Canadiens alistas Rosebudsi viie mängu paremusjärjestuses kolm mängu kahe vastu, võites esmakordselt meeskonna ajaloos Stanley Cupi. Vézina teine poeg sündis viienda mängu õhtul, mis koos boonusega, mille iga Canadiens'i liige sai meistritiitli eest 238 dollarit, viis selleni, et ta pidas seda seeriat oma karjääri parimaks osaks. Järgmisel hooajal oli Vézina taas NHA vähimate väravate arvuga liider, neljandat korda seitsme aasta jooksul, aidates Canadiensil taas Stanley Cupi finaali jõuda, kus nad kaotasid Seattle Metropolitansile.
NHL
NHA asendus 1917. aasta novembris National Hockey League'iga (NHL), millega liitusid Vézina ja Canadiens. 18. veebruaril 1918 sai temast esimene väravavaht NHL-i ajaloos, kes lõi Torontosi 9:0. 28. detsembril 1918 sai ta esimeseks väravavahiks, kes sai assisti Newsy Lalonde'i värava puhul, kes oli võtnud korvi pärast Vézina tõrjet. Ta lõpetas hooaja kaheteistkümne võiduga, lubades kõige vähem väravaid. Vézina püstitas ka rekordi, mida jagas Clint Benedictiga Ottawa Senatorsist, kõige vähem väljalangemisi vajava ühega, mis on liigat selles kategoorias juhtiv.
1918-19 võitis Vézina kümme mängu ja aitas Canadiensil võita Ottawa Senatorsit NHL-i play-off'is, et mängida Stanley Cupi eest PCHA meistri Seattle Metropolitansiga. Seattle'is peetud parimad viiest seerias olid kaks meeskonda võrdsed, kui see jäi Hispaania gripiepideemia tõttu ära, mis oli esimene kord, kui Stanley karikat ei antud. Enne tühistamist toimunud kümnes play-off-mängus oli Vézina võitnud kuus mängu, kaotanud kolm ja mänginud ühe tasavägise mängu, kusjuures üks mäng oli katkestatud. Järgmisel kahel hooajal oli Vézina rekord peaaegu identne: nii 1919-20 kui ka 1920-21 oli kolmteist võitu ja üksteist kaotust ning väravate keskmine üle nelja. Järgmisel hooajal võitis ta kaksteist mängu, kui Canadiens ei suutnud taas Stanley Cupile kvalifitseeruda.
Pärast kolmeteistkümne mängu võitmist 1922-23 viis Vézina Canadiensi NHL-i play-off'i, kus nad kaotasid kahe mängu kokkuvõttes Ottawa Senatorsile, kes võitis Stanley Cupi. Järgmisel hooajal naasis Vézina liigat kõige vähem väravaid löönud mängude poolest juhtima. Tema keskmine 1,97 väravat mängu kohta oli esimene kord, kui väravavaht sai keskmiselt vähem kui kaks väravat mängu kohta. Teise kolmeteistkümne võidu hooajaga 1923-24 jõudis Canadiens NHL-i play-off'i, kus nad taas vastamisi Ottawa Senatorsiga. Seekord võitis Canadiens seeria, seejärel alistas PCHA Vancouver Maroons'i, enne kui jõudis esimest korda viie aasta jooksul Stanley Cupi finaali. Mängides Lääne-Kanada hokiliiga Calgary Tigersiga, võitsid Vézina ja Canadiens kolmest parimast mängust kaks mängu, kusjuures Vézina tegi teises mängus shutouti. Meistritiitel oli Canadiens'i esimene NHL-i liikmena ja teine klubina. Pärast seitsmeteistkümne võidu hooaega 1924-25, mil Vézina registreeris keskmiselt 1,81 väravat ja oli taas liiga liider, jõudis Canadiens Stanley Cupi finaali. Canadiens kvalifitseerus alles pärast seda, kui Hamilton Tigers, põhihooaja meister, peatati, kuna nad keeldusid playoffides mängimisest, kui neile ei maksta rohkem. Kohtudes Victoria Cougarsiga, kaotas Canadiens seeria kolm mängu ühe vastu.
Kui Vézina naasis Montreali treeninglaagrisse hooajaks 1925-26, oli ta silmnähtavalt haige, kuigi ei öelnud sellest midagi. Canadiensi esimese mängu ajaks 28. novembril Pittsburgh Piratesi vastu oli ta kuue nädalaga kaotanud 35 kilo ja tal oli 102 Fahrenheiti palavik. Sellele vaatamata astus ta jääle ja lõpetas esimese perioodi ilma väravat laskmata. Vézina hakkas vaheajal verd oksendama, enne kui ta teise perioodi alguseks tagasi tuli. Seejärel kukkus ta oma väravaalas kokku ja lahkus mängust, tema asemele tuli USA endise olümpiakoondise väravavaht Alphonse Lacroix.
Päev pärast mängu diagnoositi Vézinal tuberkuloos ja soovitati koju tagasi pöörduda. Ta käis 3. detsembril viimast korda Canadiens'i riietusruumis, et oma meeskonnakaaslastega lõplikult hüvasti jätta. Dandurand kirjeldas hiljem, et Vézina istus oma riietusruumi nurgas, "pisarad jooksid mööda põski". Ta vaatas oma vanu kaitsmeid ja uiske, mille Eddie Dufour [Canadiensi treener] oli Georges'i nurka paigutanud. Siis palus ta üht väikest teeneid - kampsunit, mida ta oli kandnud viimasel maailmameistrivõistlustel." Vézina naasis koos oma naise Mariega kodulinna Chicoutimi, kus ta suri 27. märtsi varahommikul 1926. aastal l'Hôtel-Dieu's. Kuigi ta mängis kogu hooaja jooksul Canadiens'i eest vaid ühe perioodi, maksis meeskond kogu tema 6000-dollarilise palga, mis näitab, kui oluline oli Vézina meeskonnale olnud.
Vézina Chicoutimi Hokiklubi liikmena
Georges Vézina umbes 1919-21. Ta viis Canadiens'i kahe esimese Stanley Cupi meistrivõistlusteni.
Georges Vézina koos Canadiensiga karjääri alguses
Legacy
Vézina oli kahvatu, kitsa kehaehitusega mees, peaaegu nõrk välimusega, kuid hämmastavalt osav oma kepiga. Ta lõi sellega rohkem lööki kui kindaga. Ta seisis võrku püsti ja lahkus vaevalt kunagi jalgadest; ta lihtsalt mängis kõik oma löögid seisvas asendis. Ta kandis alati toque'i - väikest, lipsuta, Montreali värvides - bleu, blanc et rouge'i värvi kootud mütsi. Mäletan teda ka kui kõige lahedamat meest, keda ma kunagi näinud olen, absoluutselt rahulikku meest.
Frank Boucher, New York Rangersi mängija ja treener, räägib Georges Vézinast
Vézina oli üks parimaid väravavahte NHA-s ja varajases NHL-is ning viis Canadiens'i viide Stanley Cupi finaali, kus nad võitsid kaks korda karika. Seitse korda oma karjääri jooksul oli Vézina oma mängitud liiga madalaima väravate keskmisega, veel viis korda oli ta teise parima keskmisega. Alates sellest, kui ta 1910. aastal Canadiensiga liitus, kuni ta pidi 1925. aastal pensionile jääma, ei jätnud Vézina ühtegi mängu vahele ega lasknud teisel teda asendada, mängides 328 korralise hooaja mängus ja lisaks 39 playoff-mängus järjest. Kuigi ta mängis suurema osa oma karjäärist ajastul, mil väravavahid ei tohtinud tõrje tegemiseks jalast lahkuda (seda reeglit muudeti 1918. aastal), peetakse Vézinat üheks suurimaks väravavahiks jäähoki ajaloos; Montreal Standard nimetas teda oma järelhüüdes "viimase kahe aastakümne suurimaks väravavahiks".
Montrealis meeldis Vézina hästi, teda peeti sageli Canadiens'i parimaks mängijaks jääl ja tema meeskonnakaaslased austasid teda, pidades teda meeskonna liidriks. Teda kutsuti oma laheda tegutsemise tõttu jääl "le Concombre de Chicoutimi" ("Chicoutimi kurk"), kuid tema vaikse isiksuse tõttu tunti teda ka "l'Habitant silencieux" ("vaikne Habitant", Habitant on Canadiens'i hüüdnimi). Ta istus sageli üksi meeskonna riietusruumi nurgas, suitsetas piipu ja luges ajalehte. Kui Vézina surmast teatati, avaldasid ajalehed kogu Quebeci piirkonnas austust väravavahile tema elu ja karjääri kajastavate artiklitega. Vézina auks peeti sadu katoliiklikke missasid ja tema matustel Chicoutimi katedraalis käis üle 1500 inimese.
Teine Vézina pärand oli tema nime kandev karikas. Hooaja 1926-27 alguses annetasid Montreal Canadiensi omanikud Leo Dandurand, Leo Letourneau ja Joseph Cattarinich NHL-ile Vézina Trofee Vézina auks. Seda pidi saama selle meeskonna väravavaht, kes lasi põhihooaja jooksul kõige vähem väravaid. Trofee esimene võitja oli Vézina järeltulija Canadiens'i väravas, George Hainsworth. Ta võitis trofee ka kahel järgmisel hooajal. 1981. aastal muutis NHL trofee väljaandmise formaati, andes selle NHL-i üldjuhtide poolt valitud liiga parimaks peetavale väravavahile. Jäähoki kuulsuste saal loodi 1945. aastal ja esimese kaheteistkümne sisseastuja hulgas oli ka Vézina. 1998. aastal oli Vézina The Hockey News'i 100 suurima hokimängija nimekirjas 75. kohal. Esimese Chicoutimist pärit profisportlase auks nimetas linn 1965. aastal oma jäähokiareeni ümber Centre Georges-Vézinaks.
Karjääristatistika
Korraline hooaeg ja playoffid
|
|
| Regulaarne hooaeg |
| Playoffs | ||||||||||||||||
| Hooaeg | Meeskond | Liiga | GP | W | L | T | Min | GA | SO | GAA | GP | W | L | T | Min | GA | SO | GAA | ||
| 1909–10 | Chicoutimi Saguenéens | MCHL | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | ||
| 1910–11 | Montreal Canadiens | NHA | 16 | 8 | 8 | 0 | 980 | 62 | 0 | 3.80 | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | ||
| 1911–12 | Montreal Canadiens | NHA | 18 | 8 | 10 | 0 | 1109 | 66 | 0 | 3.57 | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | ||
| 1912–13 | Montreal Canadiens | NHA | 20 | 9 | 11 | 0 | 1217 | 81 | 1 | 3.99 | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | ||
| 1913–14 | Montreal Canadiens | NHA | 20 | 13 | 7 | 0 | 1222 | 64 | 1 | 3.14 | 2 | 1 | 1 | 0 | 120 | 6 | 1 | 3.00 | ||
| 1914–15 | Montreal Canadiens | NHA | 20 | 6 | 14 | 0 | 1257 | 81 | 0 | 3.86 | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | ||
| 1915–16 | Montreal Canadiens | NHA | 24 | 16 | 7 | 1 | 1482 | 76 | 0 | 3.08 | 5 | 3 | 2 | 0 | 300 | 13 | 0 | 2.60 | ||
| 1916–17 | Montreal Canadiens | NHL | 20 | 10 | 10 | 0 | 1217 | 80 | 0 | 3.94 | 6 | 2 | 4 | 0 | 360 | 29 | 0 | 4.83 | ||
| Montreal Canadiens | 21 | 12 | 9 | 0 | 1282 | 84 | 1 | 3.93 | 2 | 1 | 1 | 0 | 120 | 10 | 0 | 5.00 | ||||
| 1918–19 | Montreal Canadiens | NHL | 18 | 10 | 8 | 0 | 1117 | 78 | 1 | 4.19 | 10 | 6 | 3 | 1 | 636 | 37 | 1 | 3.49 | ||
| 1919–20 | Montreal Canadiens | NHL | 24 | 13 | 11 | 0 | 1456 | 113 | 0 | 4.66 | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | ||
| 1920–21 | Montreal Canadiens | NHL | 24 | 13 | 11 | 0 | 1441 | 99 | 1 | 4.12 | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | ||
| 1921–22 | Montreal Canadiens | NHL | 24 | 12 | 11 | 1 | 1469 | 94 | 0 | 3.84 | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | ||
| 1922–23 | Montreal Canadiens | NHL | 24 | 13 | 9 | 2 | 1488 | 61 | 2 | 2.46 | 2 | 1 | 1 | 0 | 120 | 3 | 0 | 1.50 | ||
| 1923–24 | Montreal Canadiens | NHL | 24 | 13 | 11 | 0 | 1459 | 48 | 3 | 1.97 | 6 | 6 | 0 | 0 | 360 | 6 | 2 | 1.00 | ||
| 1924–25 | Montreal Canadiens | NHL | 30 | 17 | 11 | 2 | 1860 | 56 | 5 | 1.81 | 6 | 3 | 3 | 0 | 360 | 18 | 1 | 3.00 | ||
| Montreal Canadiens | NHL | 1 | 0 | 0 | 0 | 20 | 0 | 0 | 0.00 | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | - — | |||
| NHA kogusummad | 138 | 70 | 67 | 1 | 8484 | 510 | 2 | 3.61 | 13 | 6 | 7 | 0 | 780 | 48 | 1 | 3.69 | ||||
| NHL kogusummad | 190 | 103 | 81 | 5 | 11592 | 633 | 13 | 3.28 | 26 | 17 | 8 | 1 | 1596 | 74 | 4 | 2.78 | ||||
- NHA statistika on pärit Stanley Cupi rajalt.
- NHL statistika on pärit NHL.com.
Küsimused ja vastused
K: Mis on Joseph-Georges-Gonzague Vézina täisnimi?
V: Joseph-Georges-Gonzague Vézina.
K: Millal Vézina võitis Stanley karika?
V: Vézina võitis Stanley Cupi kaks korda koos Montreal Canadiensiga, 1916. ja 1924. aastal.
K: Mitmes järjestikuses põhihooaja mängus Vézina mängis?
V: Vézina mängis 327 järjestikuses põhihooaja mängus.
K: Milline haigus diagnoositi Vézinal?
V: Vézinal diagnoositi tuberkuloos.
K: Mitu korda lubas ta oma karjääri jooksul kõige vähem väravaid?
V: Ta lubas karjääri jooksul kõige vähem väravaid seitse korda - neli korda NHA-s ja kolm korda NHL-is.
K: Millise auhinnaga austatakse Vezina pärandit? V: Vezina Trophy antakse väravavahile, kes laseb NHL-i hooaja jooksul kõige vähem väravaid.
K: Kus on Georges-Vezina kodulinn? V: Georges-Vezina kodulinn on Chicoutimi, Quebec, Kanada.
