Gilbert ja Sullivan — Savoy-ooperid ja Briti koomiline ooperitraditsioon

Avasta Gilbert ja Sullivan, Savoy-ooperid ja Briti koomilise ooperitraditsiooni mõju muusikale, poliitikale ja popkultuurile — klassikaline huumor ja mõjutav muusikateater.

Gilbert ja Sullivan olid kaks meest, kes töötasid 19. sajandi lõpus koos, et kirjutada neliteist tuntud koomilist ooperit. W. S. Gilbert kirjutas ooperite sõnad, Arthur Sullivan aga helilooja, kes kirjutas muusika.

Gilbert ja Sullivan tõid sisse sisulisi ja vormilisi uuendusi, mis mõjutasid muusikateatri arengut 20. sajandil. Ooperid on mõjutanud ka poliitilist diskursust, kirjandust, filmi ja televisiooni. Nende oopereid mängitakse tänapäevalgi sageli ja mõnest neist on tehtud ka filme. Paljud ooperid on väga naljakad ja laulud on sageli parodeeritud.

Produtsent Richard D'Oyly Carte tõi Gilberti ja Sullivani kokku ja aitas kaasa nende koostööle. Ta ehitas 1881. aastal Savoy teatri nende ühisteoste esitamiseks ja asutas D'Oyly Carte'i ooperikompanii, mis esitas ja propageeris nende teoseid üle sajandi.

Gilberti ja Sullivani koostöö kestis peamiselt 1870ndatest 1890ndateni ning nende loomingust on enim tuntud 14 Savoy-ooperit — kergemeelsed, teravalt satiirilised lavateosed, mis ühendasid laulu, kõne ja koomilise stseenikunsti. Gilbert oli tuntud oma terava huumori, iroonia ja „tagurpidi-loogika” (inglise keeles „topsy-turvy”) süžeeehituse poolest; Sullivan oskas seejuures luua kergesti meeldejäävaid meloodiaid, harmooniliselt rikkaid koori- ja ansamblipartikleid ning oskas sobitada klassikalisest stiilist pärinevaid võtteid koomilise žanri teenistusse.

Savoy-ooperite iseloom

• Suutlik satire — lavateosed kritiseerisid sageli viktoriaanlikku ühiskonda, bürokraatiat, hierarhiaid ja sotsiaalseid tabusid, kuid tegid seda pehme irooniaga, nii et lavaline naer ei olnud harilikult sügav moraalne rünnak.
• Struktureeritud muusikaline keel — Sullivan kasutas nii lihtsaid kui keerukamaid muusikalisi vorme: patter-laulud, duod, koraalid ja mitmehäälne ansambel olid tihti oskuslikult kirjutatud.
• Lavakeel ja dialoog — erinevalt „täis-oope­rist” sisaldasid Savoy-teosed palju kõnet ja kiiresti vahelduvaid stseene, mis tegid neist etteasted, mis olid sama palju näidend kui muusikaline sündmus.
• Teatri ja tootmise traditsioon — D'Oyly Carte'i kompanii muutis repertuaari professionaalseks ja järjepidevaks, säilitades kindla esitusetraditsiooni, mis mõjutas paljusid järgnevaid lavastajaid ja kompaniisid.

Tuntud teosed (näited)

• Trial by Jury (1875) — lühike kohtuparoodia, mis aitas paaril tutvust luua.
• H.M.S. Pinafore (1878) — merendusteemaline satiir laevakapteni ja klassisüsteemi kohta.
• The Pirates of Penzance (1880) — naljakas ja armuline loos pangapoiste ja piraatide kohta (kuulus patter-laulude ja nutikate vahede poolest).
• Patience (1881) — satiir esteetilise liikumise ja moodsa kunsti üle.
• Iolanthe (1882) ja Princess Ida (1884) — naljakad muinasjutulaadsed lood, mis käsitlevad poliitikat, armastust ja vabamõtlemist.
• The Mikado (1885) — üks populaarseimaid saanid, mis kasutab Jaapanile viitavaid elemente, et satiiriliselt vaadelda Briti ühiskonda.
• Ruddigore (1887), The Gondoliers (1889) jt — esindavad paari hilisemat perioodi, kus patenteerunud huumor ja muusikaline meisterlikkus on täies ulatuses nähtavad.

Pärand ja tänapäev

Gilberti ja Sullivani mõju ulatub kaugemale pelgalt meelelahutusest: nende teosed aitasid vormida kaasaegse muusikali ja koomilise ooperi vormi, propageerides löövat libretti ja muusika tihedat koosmängu. Paljud laulud on saanud rahvapäraseks, ilmudes filmides, telesaadetes ja satirikates. Samas on mõne teose, näiteks The Mikado, nüüdisajal tekitanud arutelusid — osad lavastajad ja kriitikud käsitlevad neid tekste kui ajalooliselt kontekstuaalseid ja vajavad tänapäevaseid kohandusi või kriitilist lähenemist, et vältida stereotüüpide taastootmist.

D'Oyly Carte'i Savoy-teater, mis avati 1881. aastal, oli oma aja tehnoloogiliselt innovatiivne hoone (seda on sageli nimetatud esimeste avalike hoonete seas, mis olid täielikult elektrivalgustatud) ning D'Oyly Carte'i ooperikompanii hoolitses selle eest, et Gilberti ja Sullivani looming püsiks publiku repertuaaris läbi kümnendite. Tänapäeval mängitakse nende teoseid nii akadeemilistes kui harrastuslavastustes, neid salvestatakse ja adapteeritakse, mistõttu nende huumor ja muusikaline leidlikkus elavad edasi ka 21. sajandil.

Kokkuvõttes võib öelda, et Gilbert ja Sullivan tegid viktoriaanlikku ühiskonnakriitikat kättesaadava ja lõbusa vormi kaudu, luues teoseid, mis on nii ajastule omased kui ka universaalsed — nende mõju muusikateatrile ja popkultuurile on kauakestev.

Küsimused ja vastused

K: Kes olid Gilbert ja Sullivan?

K: Milline oli Gilberti roll nende koostöös?

K: Kes komponeeris nende ooperite muusika?

K: Millist mõju avaldasid Gilbert ja Sullivan muusikateatri arengule 20. sajandil?

K: Milliseid teisi valdkondi on Gilberti ja Sullivani ooperid mõjutanud?

K: Kes aitasid Gilberti ja Sullivani kokku viia?

K: Mida tegi Richard D'Oyly Carte Gilberti ja Sullivani teoste edendamiseks?

Otsing