Glasuur
Glasuur on keraamika või keraamika peal kasutatav kiht või kate. Seda võib nimetada klaasjaks emailiks või portselanemailiks. Pulbriline klaas sulatatakse keraamika peale põletamisel temperatuuril 750-850 °C (1380-1560 °F). Pulber sulab, voolab ja seejärel kõveneb siledaks, püsivaks klaasjas katteks metallile, klaasile või keraamikale. See toimub põletusahjus.
On olemas palju erinevaid glasuuriliike, mõnda kasutatakse kaunistamiseks ja mõnda selleks, et muuta keraamika veekindlaks, et see suudaks vedelikke vastu võtta. Glasuur on mõeldud eseme värvimiseks, kaunistamiseks, tugevdamiseks või veekindlaks muutmiseks.
Glasuurimine on savinõude puhul oluline, sest muidu lekib vesi. Glasuuri kasutatakse ka keraamiliste ja portselanitoodete puhul. Lisaks glasuuride funktsionaalsele aspektile võivad need moodustada erinevaid pinnaviimistlusi, sealhulgas läike- ja mattusastmeid ning värvi. Glasuurid võivad ka rõhutada aluseks olevat kujundust või tekstuuri.
Klaasi kasutatakse ehitusmaterjalidel. Näiteks on Hiinas Kaifengis 1049. aastal ehitatud rauapagood, mis on ehitatud glasuuritud tellistest.
Keraamiliste glasuuride tooraine sisaldab tavaliselt ränioksiidi, mis põletamisel moodustab klaasi. Metalloksiidid, nagu naatrium, kaalium ja kaltsium, toimivad sulamistemperatuuri alandamiseks "fluxina". Alumiiniumoksiid, mis on sageli saadud savist, jäigastab sulatatud glasuuri, et see ei voolaks teoselt maha. Värv pärineb raudoksiidist, vaskkarbonaadist või koobaltkarbonaadist. Tinaoksiid või tsirkooniumoksiid muudavad glasuuri läbipaistmatuks.
Andokides'i maalikunstniku musta figuuriga vaasi küljel diivanil puhkav Herakles, umbes 520/510 eKr. München: Staatliche Antikensammlungen
Komposiitkorpus, värvitud ja glasuuritud pudel. dateeritud 16. sajandisse. Iraanist. New Yorgi Metropolitan Museum of Art.
Küsimused ja vastused
K: Mis on glasuurus?
V: Glasuur on keraamika või keraamika peal kasutatav kiht või kate, mida nimetatakse ka klaasjas emailiks või portselanemailiks. Seda valmistatakse, sulatades klaasipulbrit keraamikale ja põletades seda kõrgel temperatuuril.
K: Millised on erinevad glasuuritüübid?
V: On olemas palju erinevaid glasuuriliike, mõnda kasutatakse kaunistamiseks ja mõnda selleks, et muuta keraamika veekindlaks, nii et see suudaks vedelikke vastu võtta. Glasuurid võivad ka rõhutada aluspõhja kujundust või tekstuuri.
K: Millistest materjalidest koosneb keraamiline glasuur?
V: Keraamilise glasuuri tooraine koosneb tavaliselt ränidioksiidist, mis põletamisel moodustab klaasi, metalloksiididest, nagu naatrium, kaalium ja kaltsium, mis toimivad sulamistemperatuuri alandamiseks "fluksina", alumiiniumoksiidist, mis jäigastab sulatatud glasuuri, et see ei voolaks teoselt maha, raudoksiidist värvimiseks, vasekarbonaadist või koobaltkarbonaadist täiendava värvimise jaoks ning tinaoksiidist või tsirkooniumoksiidist, mis muudab glasuuri läbipaistmatuks.
K: Kui kuumaks peab keraamika olema põletatud, et klaasipulber sellele sulatada?
V: Keraamikat tuleb põletada temperatuuril 750-850 °C (1380-1560 °F), et pulber sulaks ja voolaks, enne kui see metallil, klaasil või keraamikal siledaks püsivaks klaasjas katteks kõveneb.
K: Mis on üks näide, kuidas glasuurimist on kasutatud ehitusmaterjalides?
V: Hiina Kaifengis 1049. aastal ehitatud raudpagood on näide klaasimise kasutamisest ehitusmaterjalides, sest see ehitati telliskividest, mis olid kaetud klaasitud materjalikihiga.
K: Millist eesmärki täidab klaasimine?
V: Klaasimisel on mitu eesmärki, sealhulgas esemete värvimine, nende kaunistamine, nende tugevdamine ja veekindlus, et need suudaksid vedelikke lekkimata hoida.
