GRB 970228 oli gammakiirguse plahvatus, mis jäi ajalukku kui esimene GRB, millele õnnestus tuvastada järelhelendus (afterglow). Sündmus aset leidis 28. veebruaril 1997. Alates 1993. aastast olid teoreetikud ennustanud, et GRB-dele peaksid järgnema järelvalgused eri lainepikkustel, kuid kuni selle sündmuseni olid GRB-sid täheldatud peamiselt ainult väga heledate ja suure energiaga gammakiirguse pursketena, ilma selgete järelhelendusteta.
Avastamine ja järelhelendus
Seda GRB-d paiknestasid ja tuvastasid peamiselt kosmoseobservatooriumid (sh Itaalias ja Hollandis koostöös töötanud BeppoSAX), mis võimaldasid esimesi kiiresti järgmisi vaatlusi teha. Kosmoseteleskoopide lokaliseerimise järel suunati maapealsed teleskoobid sama piirkonna vaatlemiseks ning leiti nii röntgen- kui ka optilise lainepikkuse järelhelendus. See oli esimene kord, kus optiline valgusallikas, mis hääbus aja jooksul, seoti kindlalt GRB-ga.
Valguskõver ja kestus
Plahvatuse valguskõveras ilmnes mitu eristuvat tippu ning sündmus kestis ligikaudu 80 sekundit. Valguskõvera keerukus — mitme tipu esinemine ja ebatavaline värelus — erines lihtsast ühe-tipulisest kujutisest ja viitas sellele, et plahvatuse protsessid olid mitmekihilised. Optiline järelhelendus hääbus aja jooksul ligikaudu võimsuse-seaduslikus (power-law) tempos, kuid hilisemates vaatlustes täheldati ka kõrvalekaldeid sellest lihtsast mudelist.
Seos supernoovaga ja teoreetiline tähendus
Optilise järelhelenduse hilisemad omadused — eelkõige valgus kõvera mõningane «põrgu» ehk aeglasem hääbumine ja võimaliku lisaäratise sarnasus supernoova valguskõveraga — andsid aluse oletusele, et mõned pikad GRB-d võivad olla seotud massiivsete tähtede kokkuvarisemisega (nn kollapsarite või supernoovadega). See sündmus andis tugevat toetust põhimõtetele, mille kohaselt järelhelendus tekib välissubstantsiga kokkupõrkest (external shock) ehk nii-öelda tulekera (fireball) mudelist.
Asukoht ja kaugus
Hiljem tehtud sügavad optilised vaatlused näitasid, et GRB 970228 paiknes väikese, hägusa galaktika läheduses. See galaktika on ligikaudu 8,1 miljardi valgusaasta kaugusel — mis kinnitab, et GRB-d on eksrilgalaktilised nähtused ja toimuvad väljaspool meie Linnuteed. Selle sündmuse host-galaktika punanihe (redshift) on ligikaudu z ≈ 0,7, mis vastab umbkaudu nimetatud kaugusele.
Miks GRB 970228 on tähtis
- See oli esimene GRB, millele kinnitati röntgen- ja optiline järelhelendus — oluline tõestus teoreetilistele eeldustele.
- Suunas edaspidiseid kiireid järelvaatlusprogramme: tänu sellele hakati GRB-sid kohe pärast avastust intensiivselt mitme lainepikkuse abil jälgima.
- Aitas kinnitada, et paljud GRB-d on kosmilised ja asuvad kaugetes galaktikates, mistõttu nende energia vabastused on erakordselt suured.
- Andis märku võimalikust seosest teatud tüüpi supernoovadega, mis on tänini GRB-de ja massiivsete tähtede saatusliku lõpu uurimisel oluline teema.
GRB 970228 tähistab murdepunkti gammakiirguse uurimises: selle järelhelenduse avastamine muutis GRB-de käsitlemise ja avas tee paljudele edaspidistele avastustele, sealhulgas kiirele ja täpsele lokaliseerimisele ning põhjalikumale füüsikalisele mõistmisele.