Kõrgushüpe: ajalugu, reeglid, tehnika (Fosbury flop) ja maailmarekordid

Uuri kõrgushüppe ajalugu, reeglid, tehnikad (Fosbury flop, käärilöök) ja maailmarekordid — põhjalik ja põnev ülevaade sportlaste saavutustest ja reeglitest.

Kõrgushüpe on kergejõustikuala, kus sportlane püüab ületada horisontaalselt asetatud latti ilma igasuguste abivahenditeta. Esimesed kõrgushüpete reeglite või tava alged kujunesid 19. sajandi Inglismaal — seda asjaolu võib tõsta esile ka nii, et kõrgushüpe hakkas harrastusena laiemalt levima Inglismaal 19. sajandil. Meeste kõrgushüpe sai olümpiaalaks 1896. aastal ja naiste omakorda 1928. aastal. Ajaloolisi reegleid hakati kirja panema juba 1865. aastal; tänapäevased reeglid ja tehnilised standardid on neid aluseid arvestades edasi arenenud ning neid haldab rahvusvaheline kergejõustikuliit World Athletics.

Ajalugu ja areng

Kõrgushüpete varajased tehnikad olid lihtsamad (nt käärilöök ehk scissors), hiljem arenesid välja Western roll ja straddle. 1968. aasta Mexico City olümpial muutis Dick Fosbury sporti, kui võitis kullahüpete uue tehnikaga, mida hakati nimetama Fosbury flopiks. Peamine muutus oli see, et sportlane läheneb latile kõvera joonega, pöörab selja latti ja läbib latist seljaga eespool, maandudes seljal või õlgadel — seda aitas oluliselt kaasa pehmendatud maandumismattide levik 1960.date lõpus ja 1970.nda alguses.

Reeglid ja võistluse korraldus

• Lat on horisontaalne barjäär, mille kõrgus mõõdetakse maapinnast latini. Lat peab olema seadistatav ja kergesti kukutav, et see kukkudes ei kahjustaks sportlast.
• Katsete arv: igal kõrgusel on sportlasel kolm katset. Kui sportlane sooritab kolm järjestikust ebaõnnestunud katset (igalgi kõrgusel), on ta võistlusest väljas.
• Võimalus passida: sportlane võib otsustada kõrguse juures katseid jätta (passida) ning säästa katseid järgmisele kõrgusele. Passimine ei anna lisakatseid — oluline on arvestada kolme järjestikuse nurjunud katse reegliga.
• Viigistus ja arvutamine: viigi korral kasutatakse esmalt countback-meetodit (vähemalt nurjunud katseid arvestatakse). Kui kaks või enam sportlast on võrdsel kohal pärast countback’i ja see on esimene koht, võidakse korraldada jatkohüpped (jump-off) vastavalt võistluse reeglitele.
• Aeg: tavaliselt on sportlasel ühe katse tegemiseks piiratud aeg (üldjuhul umbes 1 minut pärast, kui on tema kord).
• Foulid: latist kukutamine, maandumine väljaspool maandumismatti või hüppamine abivahenditega loetakse rikkumiseks. Lati puudutamine on lubatud, seni kuni see ei kukku maha.

Peamised tehnikad

Fosbury flop

• Approach (lähenemine): kõver lähenemisjoon, mis tekitab pöördemomendi ja võimaldab õiget kehaasendit take-off’il.
• Take-off (võttekõrgus): off-jalg (tõukejalg) surub tugevalt vastu maad, keha pöördub küljele ja tagumik / puusad tõusevad latist kõrgemale.
• Üle latist: sportlane pöörab selja lati suunas, kõverdab selga (sügav „sild“), mis vähendab keha vertikaalset keskpunkti latist üle minnes.
• Landimine: maandutakse seljal/õlgadel — seetõttu on vajalik paks maandumismatt.

Käärilöök (scissors)

• Vanem, lihtsam tehnika: sportlane läheneb otse või kergelt kõverdatud joonega, tõuseb külg ees üle lati ja maandub jalgadel või kõhule.
• Sobib algajatele ja teatud rekreatiivsetele võistlustele, aga tippsportlaste hulgas on see tehnika harvem.

Straddle ja teised: enne Fosbury flop’i oli levinud straddle-tehnika (sportlane läheb lati üle kõhuli, üks jalga eespool). Need tehnikad nõudsid teistsugust lähenemist ja kehapositsioneerimist ning olid tippsportlaste hulgas tippajal väga konkurentsivõimelised.

Varustus ja turvalisus

• Landing mat: paks ja lai pehmendusmatt on kohustuslik ning on võimaldanud arendada moodsamaid tehnikasid (nt Fosbury flop).
• Lat ja toestus: lat peab olema kergesti kukutatav ning standarditele vastav. Toestuspostid ulatuvad maapinnast sobivasse kõrgusesse ja on reguleeritavad.
• Jalade ja käte tehnika: sobivad jalanõud, mis annavad haardumist takistamata libisemist, ning spordisidemed vajadusel.

Treening ja põhioskused

Kõrgushüppe treening hõlmab:

• Kiirustreeningut ja lähenemissammu sümmeetriat;
• Jõu- ja plahvatusliku jõu arendamist (plyomeetrika, jõuharjutused);
• Painduvuse ja selja tugevuse arendamist (eriti Fosbury flop’i puhul vajalik selja painutamine);
• Teknika- ja rütmiharjutusi, lähenemisjoone ja take-off’i kordamist väiksemate kõrgustega.

Maailmarekordid ja tuntud tippsportlased

• Meeste maailmarekord: Javier Sotomayor (Kuuba) 2,45 m, seatud 1993. aastal (Havana).
• Naiste maailmarekord: Stefka Kostadinova (Bulgaaria) 2,09 m, seatud 1987. aastal (Rooma).

Tuntud tippsportlased lisaks neile on näiteks Dick Fosbury (USA, 1968. aasta olümpiavõitja ja Floopi populariseerija), Mutaz Essa Barshim, Patrik Sjoberg ja teised, kes on mõjutanud ala arengut.

Sageli tehtavad vead ja näpunäited

• Ebajärjekindel lähenemine – oluline on sammude rütm ja täpsus.
• Ebapiisav selja painduvus Fosbury flop’i puhul – treeni selga ja õlavööd.
• Hirm maandumise ees – harjuta madalamate kõrguste ja pehmete mattidega, et omandada õige kehaasend latist üle minnes.
• Vale take-off jalg – suur osa vigadest ja lati kukkumisest tuleb ebaõigest tõukejala kasutamisest.

Kui oled algaja, alusta lihtsamatest tehnikatest ja keskendu lähenemise rütmile ning hüppe algtehnikale. Edasijõudnutele on soovitatav töötada spetsialisti juhendamisel, et arendada just isiklikule kehakujule ja tugevusomadustele sobiv hüppetehnika.

Lisaks on oluline meeles pidada spordivõistluse etiketti: sportlasel on vastutus järgida reegleid, ohutust ning näidata austust kaasvõistlejate ja kohtunike suhtes.

Küsimused ja vastused

K: Mis on kõrgushüpe?

K: Millal harrastati kõrgushüpet esimest korda Inglismaal?

K: Millal sai kõrgushüppest olümpiaspordiala?

K: Millised on kõrgushüppe reeglid?

K: Kellel on naiste kõrgushüppe maailmarekord?

K: Mis on Fosbury flop?

K: Mis on käärlöök?

Otsing