Kuumõhupall on üks õhusõiduki tüüp. Seda tõstetakse õhupalli sees oleva õhu kuumutamisega, tavaliselt tulega. Kuum õhk kaalub vähem kui sama palju külma õhku (see on vähem tihe), mis tähendab, et kuum õhk tõuseb üles või hõljub, kui selle ümber on külm õhk, nagu õhumull veepotis. Mida suurem on erinevus kuuma ja külma vahel, seda suurem on tiheduse erinevus ja seda tugevamalt tõuseb õhupall üles. See tähendab, et õhupallid suudavad kanda suuremat kaalu külmal päeval või kui õhupalli sees olev õhk on väga kuum. Kõrgemal temperatuuril liiguvad õhumolekulid kiiremini. See põhjustab molekulide hajumist ja seetõttu on kuum õhk vähem tihe kui jahedam õhk.
Konstruktsioon ja peamised osad
Kuumõhupall koosneb kolmest põhiosast:
- Kott ehk korpus (envelope) – suur tekstiilkonstruktsioon, mis hoiab kuuma õhku. Tavaliselt on tehtud vastupidavast nailonist või polüesterist ja selle alumises osas on leegiaeglustavad osad.
- Põleti (burner) –gaasipõleti, mis põletab tavaliselt propaani ning soojendab õhku korpuse sees. Põletit juhib piloot ja see on peamine kõrguse reguleerimise vahend.
- Korv (basket) – tavaliselt punutud rotangist või metallist raamiga korv, kus istuvad piloot ja reisijad ning kus paiknevad ka kütusepaagid.
Tööpõhimõte lühidalt
Põhialus on hõljuvuse (buoyancy) erinevus: soojendatud õhk on vähem tihe kui ümbritsev külm õhk, mistõttu pall tõuseb. Tõstejõud sõltub kolmest tegurist:
- õhu temperatuuri erinevus korpuses ja välimuses,
- õhupalli maht (suurem kott annab rohkem tõstejõudu),
- ambientsest õhurõhust ja kõrgusest (mida kõrgemal, seda hõredam õhk ja väiksem tõstejõud sama temperatuuri korral).
Juhtimine ja lennu planeerimine
Kuumõhupalli kõrgust reguleeritakse põleti lühiajalise kasutamisega (tõus) või korpuse ülemise klapi avamisega, mille kaudu lastakse sooja õhku välja (langus). Kuna pallil ei ole propulsiooni ega rooli, määrab horisontaalse suuna tuul – seetõttu otsivad piloodid erinevaid tuulekihti, kus tuule suund võib erineda, et suunda kontrollida.
Enne lendu kontrollib piloot ilmaennustust, tuule kiirust ja suunda, nähtavust ning maandumisalad. Paljudel aladel on nõutud lennuloa- või maandumisõigused ning ärireisidel kehtivad täiendavad regulatsioonid.
Kasutusalad
- Vabaaja- ja turismisõidud – populaarne reisivõimalus vaadeteks ja ekskursioonideks.
- Sõidu- ja võistlusspordina – korraldatakse võistlusi ja navigatsioonialaseid mänge.
- Teadusuuringud – atmosfääri ja meteoroloogia andmete kogumine.
- Reklaam ja üritused – suured erivärvilised pallid on nähtavad ja sobivad reklaamimiseks või festivalideks.
Ohutus ja piirangud
- Kõige olulisem on ilmateenistuse ja paiga kontroll: kuumõhupall ei sobi tugeva tuule, äikese, udude või sademete ajal lendamiseks.
- Piloot peab olema koolitatud ja tihti litsentseeritud. Korralikud eelhooldus- ja turvakontrollid vähendavad riske.
- Maandumisel tuleb arvestada maastiku ja takistustega (juhtmestikud, puud, teed). Reisijate arv ja kaal piiravad lennu pikkust.
- Kütuse (propan) käitlemine nõuab ettevaatust – lekete ja tuleohu riski tõttu on vajalik korrektsioon ja hooldus.
Keskkonnamõju
Kuumõhupallid kasutavad põlemisel vedelgaasi, mille heitmed on võrreldes lennukitega väikesed, kuid siiski olemas. Pallid ei tekita suurt müra ja ei kasuta pidevat mootorit, mis teeb need suhteliselt keskkonnasõbralikumaks kohalike õhutransportivorme arvestades. Suuremat mõju võib avaldada ürituste ja festivalide logistika ning lennu- ja maandumisalade kasutamine.
Lühike ajalugu ja huvipakkuvad faktid
- Esimesed teadaolevad kuumõhupallid lennutati 18. sajandil – prantslastelt Montgolfieride leiutatud kuumõhupallid (1783) peetakse modernse kuumõhupalli aluseks.
- Tavareis kestab tavaliselt 1–2 tundi, kõrgus tavaliselt kümneid kuni mõnisada meetrit maapinnast, mõnikord ka üle 1 km olenevalt reisist ja eesmärgist.
- Klassikalised reisivad pallid mahutavad tavaliselt 2–8 inimest, suured võistlus- või festivalipallid võivad olla palju suuremad.
Kokkuvõttes on kuumõhupall lihtne, kuid elegantne õhusõiduk, mis kasutab kuuma õhu ja külma õhu tiheduse erinevust tõusu saavutamiseks. See ühendab teaduslikud põhimõtted lihtsa tehnilise lahenduse ja esteetilise elamuse pakkumiseks.



