Rahva saja lille auhind (hiina: 大众电影百花奖; pinyin: Dàzhòng Diànyǐng Bǎihuā Jiǎng) ehk saja lille auhind on Hiina üks tuntumaid filmiauhindu. Need auhinnad toimivad publiku valiku põhimõttel ja neid kipatakse rahvusvaheliselt võrreldes nimetama ka publikuhääletusel põhineva auhinnana, sarnaselt Kuldgloobuse auhind tüüpi tunnustustele, kuid Hiinas täiendavad ja tasakaalustavad need professionaalse žürii otsuseid.

Ajalugu ja korraldus

Auhinnad anti esmakordselt välja 1962. ja 1963. aastal, algselt ajakirja "Dàzhòng Diànyǐng" (大众电影; “Rahva kino”) algatusel. Poliitiliste sündmuste ja eriti Kultuurirevolutsiooni tõttu lõpetati jagamine kuni 1980. aastani; auhind taastati 1980. aastal ja anti seejärel välja iga-aastaselt kuni 2004. aastani. Alates 2004. aastast toimub Rahva saja lille auhind paarilistel aastatel (st õigusilahenduse järgi samal aastal, kui toimub suur publikuhääletus), samal ajal kui Kuldse kuke auhindu jagatakse paaritutel aastatel. See vahelduv skeem aitab kombineerida publiku lemmikute tunnustamist ja eksperdihinnanguid läbi eraldi tsüklite.

Valikumeetod ja kategooriad

Erinevalt žürii- või kritikupõhistest auhindadest on Rahva saja lille auhind traditsiooniliselt publikupõhine. Nominendid valib tavaliselt ekspertkomisjon või korraldusmeeskond ning lõpphääletus tehakse laiemale publikule kättesaadava hääletusprotsessi kaudu — varem paberkandjal (ajakiri, ajalehed) ja hiljem suures mahus veebipõhiselt. See teeb auhinnast olulise indikaatori kommertsedule ja vaatajas kinnistunud populaarsusele.

Tavalised kategooriad on:

  • Parim film
  • Parim režissöör
  • Parim meesnäitleja
  • Parim naisnäitleja
  • Tugirollid, stsenaristika, operaatoritöö jt tehnilised ja loomingulised kategooriad (sõltuvalt aastast)

Kategooriate täpne koosseis on ajas muutunud ja kohandatud vastavalt filmi- ning auhindade korralduse arengule.

Tähendus ja mõju

Rahva saja lille auhind on Hiina filmimaastikul oluline hindaja publiku eelistustele — võit annab sageli tugevama kommertsedu, laiema avaliku tähelepanu ja mõnikord rahvusvahelise nähtavuse. Auhindade publikupõhine iseloom kujutab samuti heitpeeglit ühiskondlikest maitsest ja popkultuuri trendidest eri perioodidel.

Uuendused ja laienemine

Alates 2006. aastast lubati Rahva saja lille auhindade kandidaatide hulka ka Taiwani ja Hongkongi hiinakeelsed filmid, mis avardas konkurentsi ning peegeldas mandri-Hiina ja teiste hiinakeelsete filmitööstuste suuremat koostööd ja dialoogi. Samuti on hääletuskanalid ja osalusviisid läinud ajaga järjest digitaalsemaks, mis on mõjutanud nii nominentide valikut kui ka auhindade avalikkusesse kandumist.

Olulised märkused

  • Auhindade ajalooline katkemine 1960.–80. aastatel oli seotud laiemate poliitiliste sündmustega, mille tõttu kultuurivaldkond pidi läbima suuri muutusi.
  • Kui otsitakse professionaalset ja kriitilist hindamist, pöörduvad paljud filmitegijad ja kriitikud rohkem Kuldse kuke auhindade poole, mis põhinevad enamasti žürii või ekspertide otsusel; publikule suunatud tunnustuseks on aga Rahva saja lille auhind sageli kõige väärtuslikum.
  • Ajastul, kus filmide levik ja publikuhuvi muutuvad kiiresti (voogedastus, sotsiaalmeedia), säilitab see auhind oma rolli rahva valiku representandina, kuid mõjutused hääletustest on mitmekesised ja mõnikord ka vaidlustatud.

Kokkuvõtlikult on Rahva saja lille auhind (大众电影百花奖) oluline osa Hiina filmiauhindade maastikust: see peegeldab publiku maitseid, annab tunnustust kommertsedule ning toimib samal ajal tasakaaluna professionaalsete auhindadega.