ASBO ehk antisotsiaalse käitumise korraldus – määratlus, näited ja ajalugu

ASBO ehk antisotsiaalse käitumise korraldus — määratlus, näited ja ajalugu. Selgitused keeludest, ABC-lepingust ja õigusalastest muutustest 1998–2015.

Autor: Leandro Alegsa

ASBO ehk antisotsiaalse käitumise korraldus on Briti juriidiline termin, mis viitab kohtuõiguslikule korraldusele inimestele, kelle käitumise tõttu on esitatud korduvaid kaebusi ja kes tekitavad teistes häirimist või ärevust. ASBO-d kehtestati Crime and Disorder Act 1998 raames ja nende eesmärk oli takistada käitumist, mis on kahjulik kogukonnale või jätab inimestele turvatunde puudumise. Kuigi ASBO ise oli mõeldud kui tsiviilne (mittekuritegelik) korraldus, oli selle rikkumine juba kriminaalkuritegu ja rikkumise eest võidi inimest kriminaalsüüdistada ning määrata rahatrahvi või vangistus.

Mida ASBO tavaliselt tähendas?

ASBO võis sisaldada piiranguid selle kohta, mida inimene ei tohi teha, kus ta ei tohi viibida, kellega ta ei tohi koos olla või milliseid esemeid ta ei tohi kaasa kanda. Näiteks võidi keelata pärast kella 20.00 kogunemine teatud pargis koos kindla sõprusrühmaga, keelata teatud tänaval viibimine või keelata ühenduse võtmine kindla isikuga. Korraldus võis olla ajaliselt piiratud või püsivam, sõltuvalt juhtumist ja kohtuniku otsusest.

Kes võis ASBO-d taotleda ja mis juhtub rikkumise korral?

ASBO-d võisid algatada ja taotleda politsei, omavalitsuse ametnikud või teised pädevad asutused. Kohtuotsuse alusel antud ASBO-d oli kohustuslik järgida: selle rikkumine võis viia kriminaalvastutuse, trahvi või vangistuseni. ASBO-d anti nii täiskasvanutele kui ka alaealistele; alaealiste puhul püüti sageli lisaks piirangutele rakendada ka nõustamist ja tugiteenuseid. ASBO-de kasutamine tekitas aga palju avalikku arutelu, sest neid on kritiseeritud stigmatiseerimise, ebaõiglase piirangu ja liigselt karmide lahenduste tõttu, eriti noorte puhul.

ASBO-de asemele tulnud lahendused

ASBO-de süsteemi muudeti ja oluliselt ümber korraldati Anti-social Behaviour, Crime and Policing Act 2014 alusel. Selle seadusega asendati ASBO-d laiemate ja paindlikumate vahenditega, nagu tsiviilõiguslikud ettekirjutused (injunctions), criminal behaviour orders (CBO-d), community protection notices (CPN-id), dispersal powers ja public spaces protection orders (PSPO-d). Muudatused jõustusid peamiselt 2014. aastal ning ASBO-de kasutamine lõpetati järk-järgult 2014–2015. eesmärgiga luua lihtsam ja tõhusam vahendikomplekt antisotsiaalse käitumise vastu võitlemiseks.

ABC ehk vastuvõetava käitumise leping

Lisaks ASBO-dele tunti laialdaselt ka ABC (acceptable behaviour contract) ehk vastuvõetava käitumise lepingut. ABC on vabatahtlik ja lepitav dokument, mis sõlmitakse tavaliselt politsei ja/või kohalike ametkondade ning isiku (või tema vanemate) vahel. See ei ole kohtulik nõue, vaid pigem kokkulepe, mis kirjeldab, millist käitumist isikult oodatakse; ABC võib olla heaks esialgseks sammuks, enne kui kasutusele võetakse jõulisemaid meetmeid. ABC võib olla kasulik, eriti noorte puhul, sest see on paindlik ja suunatud käitumise parandamisele ilma kohest kriminaalvastutust tekitamata.

Näited antisotsiaalsest käitumisest

Mõned antisotsiaalse käitumise liigid on:

  • Haigetele inimestele haiget tegemine, traumaatiline käitumine või hoolduse takistamine, mis kahjustab haavatavaid isikuid.
  • Asjade kahjustamine/Graffiti — avaliku või eravara vandalism, akende, uste või avalike pindade kahjustamine.
  • Halbade sõnade kasutamine, mis on mõnikord suunatud vähemuste vastu — verbaalne ahistamine, solvangud ja vihapuhe, mis tekitavad ohvrile hirmu või ebamugavust.
  • Prügikasti mahaviskamine ja muu keskkonna reostamine, mis halvendab elukeskkonda.
  • Hingamine ümberringi — ehk pidev ringiliikumine või segamine avalikes kohtades (nt tänaval rändamine ja häiriv käitumine).
  • Olles väga purjus — avalikus kohas liigse purjususe tõttu häiriva või ohtliku tegevuse sooritamine.
  • Narkootikumidega kauplemine — narkootikumide müük või levitamine, mis toob kaasa perekondlikke ja kogukondlikke ohte.
  • Varastamine — avaliku või eraomandi loata võtmine, mis tekitab turvatunnet puudutavaid probleeme.
  • Olles lärmakas — korduvad mürakahjustused, öised lärmiolukorrad või muu häirimine, mis mõjutab naabreid.
  • Inimeste hirmutamine ja ähvardamine (püütakse tekitada hirmu). — sihilik ähvardamine, jälitamine või hirmutav käitumine.
  • Tulekahjude süütamine — tahtlik süütamine, mis ohustab elu ja vara.
  • Sülitamine — solvav või ohtlik hügieeni- ja väärkohtlemiskäitumine.
  • Streaking — avalikus kohas alastiolek, mis võib häirida ja šokeerida teisi.
  • Minna sinna, kuhu sul ei ole lubatud minna.

ASBO kasutamise mõningad kummalisemad näited

Mõnikord on ASBO-d tekitanud avalikku tähelepanu seetõttu, et piirangud on tundunud ebatavalised või väga spetsiifilised. Näiteks on kohtud mõnikord keelanud inimestel viibida teatud väljakuosas, suhelda kindlate isikutega, viibida teatud kellaaegadel avalikes paikades, või teatud juhtudel isegi kanda teatud tüüpi riideid või maski—kõik lähtudes eesmärgist vältida korduvaid häirivaid olukordi. Sellised juhtumid pälvisid meedias tihti kriitikat seoses vabaduste piiranguga ja sellega, kas piirangud olid proportsionaalsed tekitatud kahjuga.

Kriitika ja õppetunnid

ASBO-de kohta on toodud mitmeid kriitilisi märkusi: nad võisid stigmatiseerida noori, väljapakkuvalt piirata inimeste vabadusi ja mõnikord suunata tähelepanu vaid sümptomitele, jättes tugiteenused ja probleemide ennetamise tahaplaanile. Seetõttu pöörati ASBO-de asendamisel rohkem tähelepanu integreeritud lahendustele — kombineerides õiguskaitset, sotsiaalteenuseid, nõustamist ja kogukonnapõhiseid meetmeid, et vähendada antisotsiaalset käitumist püsivamalt ja proportsionaalsemalt.

Kuigi ASBO-de ajastu on suures osas lõppenud, jääb nende ajalugu oluliseks õppetunniks selle kohta, kuidas ühiskond püüab tasakaalustada üksikisiku vabadusi ja kohaliku kogukonna turvatunnet ning kuidas õigussüsteem ja sotsiaalteenused peavad koos töötama antisotsiaalse käitumise ennetamiseks ja lahendamiseks.

Hispaania graffitiZoom
Hispaania graffiti

Küsimused ja vastused

K: Mis on ASBO?


V: ASBO ehk Antisocial Behaviour Order on Briti juriidiline termin korralduse kohta, mida mõnikord antakse kätte inimestele, kes käituvad sageli halvasti ja kelle käitumise tõttu esitatakse nende kohta palju kaebusi. Korralduse eesmärk on takistada neid olemast antisotsiaalsed, mis tähendab (muu hulgas) teistele inimestele, kes ei ela nendega samas kohas, häire või ärevuse tekitamist.

K: Millal asendati ASBO-d?


V: ASBO-d lõpetati ja asendati "ettekirjutustega" 2015. aastal.

K: Millised on mõned näited antisotsiaalse käitumise kohta?


V: Mõned näited antisotsiaalse käitumise kohta on näiteks inimeste vigastamine, asjade/graffiti kahjustamine, pahade sõnade kasutamine (mõnikord suunatud vähemuste vastu), prügi mahaviskamine, ringi lonkamine, väga purjus olemine, narkootikumidega kauplemine, varastamine, lärmamine, inimeste hirmutamine ja ähvardamine (katse tekitada hirmu), tulekahjude süütamine, sülitamine, triibutamine, käimine kohtades, kuhu ei tohi minna.

K: Kuidas ASBO toimib?


V: ASBO keelab inimestel teha teatud asju teatud ajal ja teatud kohtades. Näiteks võib see keelata inimesel pärast kella 20.00 teatud sõpradega pargis kogunemise, kui see inimrühm on varem koos probleeme tekitanud.

K: Mis on ABC?


V: ABC tähendab vastuvõetava käitumise lepingut ja seda kasutatakse sageli selleks, et tagada, et inimesed püüavad olla "toredad". See on paindlik ja seda saab kasutada nii tõsistes kui ka tagasihoidlikes olukordades.

K: Mille poolest võib ASBO kasutamine tunduda ebatavaline?


V: ASBO võib tunduda üsna ebatavaline, kui seda kasutatakse selleks, et takistada teatavaid inimesi tegemast asju; näiteks keelatakse kellelgi pärast kella 20.00 teatud sõpradega kokku saada, kui nad on varem koos probleeme tekitanud.


Otsige
AlegsaOnline.com - 2020 / 2025 - License CC3