Khachkar või Khatchkar ("Խաչքար" armeenia keeles, mis tähendab "ristikivi", hääldub IPA: [χɑtʃkɑɹ]) on Armeenias leitud nikerdatud mälestuskivi. Khachkar on tavaliselt vaba­tseisev stela, mille keskmes asub ristikujutis ja mille ümber on keerukad ornamentaalsed detailid. Need kivimälestised on olulised nii religioosses kui ka rahvuslikus tähenduses ning neid leidub Armeenias ja ajaloolistel armeenia aladel ning armeenia diasporaas.

Kujundus. Khachkari ülaosas on tavaliselt suur rist, mille all või ümber võib olla rosett ehk päikesesümbol. Teised osad on sageli täidetud süvendatud ja reljeefsete motiividega: lehed, viinamarjakobarad, viinapuu vitse, sõlmed, punutised ja geomeetrilised mustrid. Mõnel khachkaril on ülaäärel pühakute või piiblikangelaste kujutised või väiksemad ristid ja kruunipärjad, vahel ka armeenia kirjas nikerdatud epigraafika (donori nimi, pühendumus, kuupäev).

Funktsioonid ja tähendus. Enamasti pannakse khachkar üles religioossetel põhjustel, näiteks elava või surnud inimese hinge päästmiseks. Neid kasutati ka tänupalvetel, kaitseks loodusõnnetuste või haiguste eest, piiripostidena või uue kiriku ja kogukonna oluliste sündmuste mälestamiseks. Mõnikord püstitati khachkar võidu või olulisemate ajalooliste sündmuste meenutamiseks — neid on kasutatud ka sõjalise edu tähistamiseks.

Enamik Khachkareid asuvad kalmistutel. Kuid armeenlaste hauakivid võtavad palju muid vorme ja ainult väike osa neist on khatchkars. Khachkareid on nii väikeseid, jaluse kõrgusega mälestuskive kui ka mitu meetrit kõrgeid monumendilaadseid stelasid.

Ajaloost ja levikust

Khachkaride traditsioon sai alguse varakristlikul ja kesk­ajal—esimesed näited pärinevad umbes 9. sajandist. Kõige viljakam periood oli keskajal (12.–14. sajand), kui kiviraidurite koolid ja regionaalsed stiilid arendasid välja keerukad ornamentika- ja ristikujutised. Khachkaride valmistamine jätkus erinevatel aladel kuni 17. sajandini ja eluiga kestab tänapäevani: tänapäeva käsitöömeistrid nikerdavad uusi khachkareid nii traditsiooniliste kui ka kaasaegsete tellimuste jaoks.

Kujunduse sümboolika

Khachkarite peamine sümbol on rist, mis esindab kristlikku usku. Rosett või päikesering all risti juures sümboliseerib elu ja taas­sünni, viinapuu- ja viinamarjamotiivid viitavad elujõule ja kiriklikule Eucharistiale. Ornamentide keerukus, sõlmed ja lõpmatuse motiivid väljendavad kaitset, igavest elu ja vaimset sidet jumaliku maailmanarratiiviga. Tekstilistest sisselõigetest võib lugeda annetaja nimesid, aastaid ja palveid.

Materjal ja töövõte

Khachkarid nikerdatakse tavaliselt vulkaanilisest kivimist nagu tuhk-kivi (tufa), samuti basaltist või lubjakivist, sõltuvalt kohalikest geoloogilistest tingimustest. Töötlemiseks kasutati raudkilde, vasarkekraandlaid ja peenemaid tihvte — töö oli erialane käsitöö, mida tegid meistrid koos õpilastega. Nikerdamise protsess hõlmas kivi ette­valmistamist, peamist reljeefi ja peenema ornamentika lõpptöötlust; mõnikord on nahkjad detailid ja värvid kadunud aja jooksul.

Tuntud paigad ja näited

Üks suurimaid khachkarikogumeid asub Noratuses, Gegharkuniku oblastis, kus kalmistul on sadu keskaegseid khachkareid, mis on populaarsed turismi- ja uurimiskohtadeks. Paljud khachkarid on säilinud kloostrite ja kirikute juures, muuseumides ning erakogudes. Samal ajal on ajaloos olnud ka hävitamist: teada on näiteks Julfa (Djulfa) piirkonna keskaegsete khachkarite massiline hävitamine Nakhchivani alal, mis on rahvusvaheliselt dokumenteeritud ja mõjutanud kultuuripärandi kaitse arutelusid.

Kaitse, säilitamine ja tänapäeva roll

Khachkarid on Armeenia kultuuripärandi oluline osa ning paljud neist on riiklikult kaitstud mälestised. Säilitamise väljakutsed on ilmastikukahjustused, niiskus, bioloogiline roostetus, vandalism, ajaloolised konfliktid ja hooletus. Konserveerimistööd, inventuurid ja rahvusvahelised koostööprojektid aitavad säilitada neid kive tulevastele põlvedele. Khachkaride kujundus on ka tänapäeva kunstis ja mälestusmärkides pidevalt kasutusel ning käsitöölised õpetavad uuesti traditsioonilisi nikerdusvõtteid, et säilitada oskusi.

Kokkuvõte. Khachkarid on unikaalne nähtus armeenia kristlikus kunstis: need ühendavad religioosse pühendumuse, kohaliku kivikäsitöö oskuse ja rikkaliku sümboolika. Nad jäävad tähtsaks mälestusmärkide tüübiks, mis kannavad edasi ajaloolist mälu, usulist tähendust ja rahvuslikku identiteeti.